Allesjäänud(2015)

Allesjäänud(2015)(360lk)

Autor: Tom Perrotta

alles

Tutvustus

Mis juhtub, kui su elu ainsa hetkega pahupidi pööratakse? Kui su kaasa või laps sinu enda silme all õhku haihtub? Kas nad võeti taevasse või juhtus midagi muud, mida on veelgi raskem selgitada? Ja kuidas tuleks pärast säärast muserdavat sündmust oma eluga edasi minna? Nende küsimustega seisavad silmitsi elanikud Mapletoni linnakesest, kust kadus ära sadakond inimest. Uus linnapea Kevin Garvey tahab, et elu jätkuks ja et masendusse langenud inimesed suudaks taas millelegi loota ja sihikindlalt tegutseda. Samal ajal on tema enda pere lagunemas. Naine Laurie on ühinenud karmi sektiga, andnud vaikimisvande ja käib tänavatel inimesi viimse kohtumõistmisega heidutamas. Läinud on ka poeg Tom, kes hakkas pärast kõrgkoolist välja­langemist püha Wayne’i jüngriks ja turvab nüüd prohvetiks peetava mehe alaealistest tüdrukutest koosnevat haaremit. Koju on jäänud ainult teismeline tütar Jill, aga ka tema pole enam selline pailaps nagu varem, vaid tegeleb eneseotsingutega sootuks lihalikumas keskkonnas.

 

Minu jaoks oli see jõuline ja sügavalt liigutav lugu tavalistest inimestest, kes näevad vaeva selle nimel, et säilitada usku tulevikku. Raamatu põhjal on valminud telesari, mida ma veel näinud pole. Praegusel hetkel ei tea kas kavatsen vaadata, aga tundus huvitav mõte seda teha. Lugu, mida lugesin tekitas minus väga palju küsimusi. Kas selline sündmus on tulevikus üldse võimaik, kui jah, mis võiks selle põhjustada. Väga tõsine ja sünge lugu, sest sündmused, mis inimestega juhtusid polnud just väga rõõmustavad. Kuigi Mapletoni linnakeses on alles nii armastus kui ka lootus, pehmepallimängu võistlus  kui ka teismeliste seksiõhtud ja jõulude tähistamine kui ka valentinipäeva kohustuslik pidusöök kallimaga.Kes sooviks ikka kaotada enda lähedased ja elada ilma nendeta, ma usun et mitte keegi meist ei suudaks seda. Raamatu algus oli suhteliselt minu jaoks aeglane, võib-olla olen harjunud tempokate raamatutega, kus kohe kõike juhtuma hakkab. Kuid põnev lugu oli siiski,lugesin raamatu läbi kuid lõpp polnud selline nagu ma seda sisimas ette kujutasin. Kõik, mis raamatus juhtus polnud üldse ettearvatav ja polnud üldse teada millega see kõik lõpeb ja kuidas elu Mapletoni linnakeses edasi kujuneb. Lugu oli väga ootamatute sündmuste pööretega ja mitte midagi ei osanud ette ennustada, mis sealsete tegelastega juhtub. Sellelt autorilt loen esimest korda ja mind paelus raamatu ja loo juures see, et sündmusi oli palju ja kaasaelamist jätkus korralikult. Autor oli kõik väga sujuvalt kirja pannud, polnud üle pingutanud isegi tegelaste kirjeldamisega, väga selgesti kirjeldati aga nende tundeid ja mõtteid. Mis oli omakorda väga huvitav ja sujuv. Ei puudunud ka kurbus, omavahelised keerulised suhted, viha, üksindus, raskeid otsuseid ja ettearvatamatud sündmused ja pingeline keskkond. Selliseid otsuseid on tõesti päris raske vastu võtta nagu mõned inimesed seda tegid, ma arvan et mina ei suudaks nii elada ja järgida kindlaid reegleid, mis kohustaks mind tegema ainult kindlaid asju ja kus pole võimalust isegi teistega suhelda, samas kui sa elad nendega koos. Väga tõsine ja kohati arvasin, et tegemist võib-olla ulme valdkonda kuuluva raamatuga, ei teagi miks seda arvasin, esimest korda kui lugesin raamatu tutvustust, tekkis selline tobe mõte aga lugedes see mõte hajus. Omavahelised suhted olid väga mõtlema panevad, kuna inimesed olid segaduses, kuidas peaks elama kui kõik nendele kallid inimesed lihtsalt kadusid nende elust ja ühiskonnast, nagu nemad seda tundsid. Kuigi teised seda ei teadnud olid nad kuskil siiski olemas, kust keegi neid otsida poleks osanud ega lootnud enam kunagi nendega kohtuda. Väga kahju oli Kevinist, kõige kurvem oli lugeda tema elust ja tegemistest kuna saatus polnud teda üldse hoidnud ja võtnud talt kõik lähedased tema naise ja poja. Kuigi temaga jäi tütar aga nende suhted polnud just kõige soojemad, kuna olukord kuhu nad mõlemad sattunud olid oli uus ja lihtsalt hingeliselt väga raske, sellepärast ei suutnud tütar temaga isegi suhelda, ta oli nii kurb ja muserdatud ema kaotuse üle, et läks kaua aega enne kui ta isaga vabamalt suhtlema hakkas. Väga kurb ja dramaatiline lugu, nagu ma juba ütlesin tekkis väga palju küsimusi, mis vajavad veel mõtlemist. Aga muidu vägagi sobilik lugemine, nautisin seda kurba ja dramaatilist lugu, tegi mind ka väga kurvaks ja mõtlesin samuti, et ei sooviks kunagi sellisesse maailma sattuda, kus sul pole kedagi lähedast. Mõnus lugemine!

Leidsin muidugi raamatust vihjeid ühe teise raamatu kohta, milleks oli Nathaniel Hawthorne “Tulipunane kirjatäht” . Võib-olla kavatsen seda lugeda, kes seda teab.

Raamatus nimetati ka  muusikapala, mida  Jõuluajal kuulab Kevin Garvey Bing Crosby esituses populaarset laulu “The Little Drummer Boy”. Kuulasin seda ka ise, tekitas väga palju emotsioone ja laulu sõnum jõudis mulle vägagi selgesti kohale. Kes soovib see saab seda kuulata siit:  https://www.youtube.com/watch?v=Bv7tQ0kPjjI 

Head nautimist!

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s