Verikambi(2016)

Verikambi(2016)(352lk)

Autor: Reeli Reinaus

9789985335734

 

Tutvustus

Neli keskkooliõpilast – Kirke, Joonas, Gustav ja Elina – eksivad metsas matkates ära ja on sunnitud veetma öö mahajäetud veskis. Kui hommik koidab, on kõigil hea meel sellest kõhedust tekitavast kohast pääseda, ent miski pole enam endine. Joonas on võtnud veskist salaja kaasa vana fotoalbumi ja sealt leitud pilt tundmatust tüdrukust põhjustab temas hirmu, mida ta seletada ei suuda. Kirket haaravad tahtmatud kirjutamishood ja tal on tunne, nagu kõneleks tema kaudu keegi teine. Ainsana näib veskist ja seal toimuvast midagi teadvat Gustav, kuid temal on omad saladused, mida ta kiivalt varjab. Olukord võtab veelgi õudustäratavama pöörde siis, kui veskisse sattunud noor muusik kirjutab sellise hittloo, mis kohe kõigile mällu sööbib, ent tasahilju kuulajatelt mõistuse röövib. Mingid vanad ja vaevatud jõud on üles äratatud ning ihuvad kättemaksu selle eest, mis saadeti korda aastasadu tagasi. Keegi peab ebaõigluse eest maksma, aga kes?

Üle pika aja pole midagi Eesti autoritelt lugenud kui välja arvata Indrek Hargla. Tavaliselt ma hoian eemale Eesti naiskirjanike loomingust, ma ei tea miks ainult. Peamiselt loen ikka välismaistkirjandust ja peamiselt ka ainult krimiromaane, sekka ka mõni fantaasiamaailma raamat. Seekord sattusin siis autorini nagu Reeli Reinaus, olen varemalt kuulnud, et tal on teisigi raamatuid ilmunud, mida ma muidugi lugenud veel pole. Kui raamatukogus selle raamatu sisututvustust lugesin, siis tekkis üsnagi suur huvi seda lugeda. Põnevus ja saladused on alati mind raamatute juures köitnud. Tegu on siis noortekaga, kust muidugi ei puudu ka armastus. Nii põnevat lugu ma pole üle pika aja lugenud, natuke meenutas raamat mulle Indrek Hargla Süvahavvat aga siiski võin öelda, et põnevust jätkus kuni raamatu lõpuni. Ma nautisin seda lugu väga ja usun, et millalgi loen veel mõne selle autori raamatu läbi. Alguses ma arvasin, et mis siin ikka vana veski, mis seal ikka hirmsat olla saab. Mida edasi ma lugu lugesin seda kõhedamaks minu jaoks see paik muutus. Nautimist oli üsna palju, sest lugu ise tundus vägagi saladuste rohke ja lugejale oli mõistatusi üsnagi palju. Muidugi ei puudunud ka läbi põlvkonna kulgev needus, mille vastu siis võideldi, kasvõi teise inimese surmaga. Kindlasti parandan ennast ja loen veelgi. Plaanis on hetkel mõned krimiromaanid läbi närida ja siis eks vaatab mis edasi hakkab saama. Tean, et kirjutan üsnagi pika aja tagant, ainult siis kui midagi loetud saan. Nüüd olen enda jaoks leidnud veel ühe Eesti kirjaniku,kes pakub üsnagi mitmeid lugusid, mida võiks veel lugeda, näiteks Deemoni märk, mida võiks isegi lähiajal lugema hakata, kui õnnestub raamatukogust saada.Igatahes soovitan lugeda, kes seda teinud pole sest, põnevust ja isegi natuke hirmutav lugu on, kui seda üksinda ja natuke hämaramas toas lugeda, proovisin ise järgi ja võin garanteerida, et seda lugemist nii kergesti ei unusta. Super hea oli!

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s