Graniitmees(2017)

Graniitmees(2017)(288lk)

Autor: Sirpa Kähkönen

35267596

Tutvustus

Me tulime siia linna 1922. aasta kevad­talvel, varsti pärast seda, kui mu mees oli vangilaagrist vabanenud ja meid oli laulatatud.
Me suusatasime läbi märtsikuiste metsade, lumi oli paks ja kleepuv, põhjapoolse Soome suured kuusikud ei tahtnud meid minna lasta. Me tungisime sellele maale, surusime suuski lumest läbi, tõukasime tagant, nii et silme ees must, seljakott seljas ja ema kootud käpikud käes.

Seda raamatut lugedes, ei suutnud ma loole kuidagi keskenduda. Nii kurb ja hall lugu noortest, kes Nõukogude Liitu elama asusid. Ma ei tea mind see raamat igatahes ei kõnetanud. Polnud kunagi kuulnud, et keegi oleks tahtnud sinna elama minna, tavaliselt ikka vastupidi. Sellepärast see raamat minuga raamatukogust koju rändaski. Kaks soome noort sõidavad suuskadega Nõukogude Liitu, lootes seal uut ja paremat elu leida. Koos kodumaaga hüljatakse ka endised nimed. Näib, et Klara oma mehega pole sugugi ainsad seal , nad leiavad saatusekaaslasi sealt veelgi.  Moodustub iseäralik sõpruskond, kust leiab nii tsirkusestaare kui ka ärimehi. Elutingimused on küll kasinad, kuid esialgu on tore, sest noored tunnevad end kasulikuna. Ma ei kahetse selle loo lugemist, sest sain rohkem teada sellest ajast ja niimoodi raamat läbi saigi. Igatahes soovitada ei oska, kuna raamat on üsnagi detailide rohke ja kurb.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s