Surm Niilusel(2005)

Lugemiseväljakutse 2020

14. Üks Agatha Christie raamat

Surm Niilusel(2005)(224lk)

Autor: Agatha Christie

Kirjastus: Eesti Päevaleht

Tutvustus

Inglismaa rikkaim naine Linnet Ridgeway, kes on 20-aastane ja peale selle ka väga ilus, abiellub kõigile ootamatult tundmatu noormehe Simon Doyle´iga. Too on vastse abikaasa nimel hüljanud oma äsjase kihlatu, Linneti sõbratari Jacqueline´i. Noorpaar suundub Egiptusse pulmareisile, kuid ei leia seal sugugi rahu – kättemaksuplaane hauduv Jacqueline on otsustanud neid jälitada. Ka laeval, mis teeb lõbusõitu mööda Niilust, järgneb mehe endine kallim neile tumeda varjuna. Kuni Linnet mõne aja pärast laeval tapetakse.

Nagu ikka, tuleb mõrvar leida kohalviibinud isikute seltskonnast, kellest paljudel võis olla põhjust sooritada kuritegu. Ja Hercule Poirot, kelle ainus soov oli pääseda Egiptuses eemale Inglismaa ududest, hallusest ja pidevatest tüütutest vihmasadudest, peab puhkusest loobuma ja jälle oma hallidele ajurakkudele tööd andma.

“Surm Niilusel” (“Death on the Nile”) ilmus esmakordselt 1937. aastal (e. k. 1997), ja selle järgi vändati Inglismaal 1978. aastal samanimeline film, milles Hercule Poirot´d mängis Peter Ustinov. Mõrvaloost Niilusel tehti film ka 2004. aastal, seekord oli kuulsa belgia detektiivi rollis eesti televaatajate lemmik David Suchet.

Kes meist siis ei teaks kirjanikku nimega Agatha Christie? Ka seekordne raamat pole mingi erand. Ma ei teadnud, seda et see lugu oli ka tema üks lemmikuid.

Muidugi on peategelane Hercule Poirot. Tema eest ei jää juba midagi varjatuks. Ta on erakordselt nutikas ja seekord saab lugu alguse Niiluse lõbusõidul, kus viibib ka Poirot.

Lugu saab alguse sellest, et leitakse tapetud naine. Muidugi pole mõrvarist mingit jälge ja kõike seda isegi puhkusel olles hakkab uurima Hercule Poirot.

Avastasin netis kolades ka selle, et raamatust on ilmunud film, eks nüüd millalgi vaatan sellegi ära. Kes on näinud, siis ootan muljeid.

Kas ta leiab mõrvari ja milliseks kujuneb lõpplahendus, seda lugege ise!

Miks emme joob(Ühe kurnatud ema päevaraamat)(2018)

Lugemiseväljakutse 2020

8. Raamat, mille pealkirjas on küsimus

Miks emme joob(Ühe kurnatud ema päevaraamat)(2018)(352lk)

Autor: Gill Sims

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Issi on Väga Tähtis Mees ja talle meeldivad tehnikavidinad. Ja tema kuur. Lapsed Peter ja Jane istuvad lakkamatult mõne ekraani taga, ning kui nad seda ei tee, üritavad nad teineteist ära tappa ja ajavad emmet hulluks.

On emme 39. sünnipäev. Tema ees seisab lohutu pilt tulevikust, täis inimesi, kes kutsuvad teda edasijõudnute joogasse, ning ontlikke raamatuklubisid, kus igaüks väidab end olevat svipsis pärast esimest klaasi veini ja ütleb asju nagu „Isver, kas sa jood tõesti veel ühe?“.

Aga emme ei taha seda kõike! Ta ei taha, et temast saaks üks neist mõistliku soenguga naistest, kes „elavad oma laste jaoks“ ja kiitlevad võsukeste erikuradieriliste kooliväliste tegevuste ja „saavutustega“ ning hooplevad puhkusereisidega. Selle asemel haarab ta suure klaasi veini ning saadab kõik perse. Kuni talle meenub idee, mis talle kõrtsis juua täis peaga tuli …

Gill Sims peab tohutult populaarset lastekasvatusblogi ja Facebooki lehte „Peter ja Jane“. Ta elab Šotimaal koos abikaasa, kahe lapse ja varjupaigast võetud kasvatamatu borderterjeriga. Gilli hobid on veinijoomine, aja raiskamine sotsiaalmeedias, katsed taas läbi elada oma kadunud noorust ning koera otsimine, kui see on järjekordselt otsustanud oma asju ajama minna. 

Oh, küll see lugu oli alles nii naljakas kuid samas ka tõsieluline ja kurb. Ma vahepeal nii itsitasin, et teised vaatasid mind juba imelikult.

Igatahes on peategelaseks ema, kes on kõike muud kui tavaline. Ta on otsustanud kõik kuule saata ja teha seda, mida ta kõige rohkem tahab. Ellen on just selline ema, kes kui vähegi proovib ja suudab saab selle, mida on terve elu unistanud. Muidugi meeldib talle ka vein, et suudaks kõige sellega hakkama saada.

Eks tegelasi on raamatus mitmeid ja nii palju naerda pole vist enam ammu saanud. Nüüd mõtlengi, kas võtta ette ka järgmine selle autori raamat, eks seda näitab aeg.

Teistele soovitan küll seda raamatut lugemiseks, eriti neile, kes on lapsevanemad. Ma ise küll seda pole, kuid kuna olen mitmeid aastaid täiskohaga tädi olnud, siis tean mis tunne on, kui lapsed müravad üksteisega ja lihtsalt vahel kannatus katkeb.

Igatahes mõnus ja muhe lugemine, kes soovib see loeb ja saab ise teada, mis raamatus juhtub. Naer on ju terviseks!

Kuidas inimaju töötab(2020)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

6.Raamat, mille pealkiri algab sõnaga “Kuidas”

Kuidas inimaju töötab(2020)(327lk)

Autor: Marc Dingman

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Uni. Mälu. Rõõm. Hirm. Keel. Kuidas need tekivad?

Neuroteadlane Marc Dingman annab raamatus ülevaate meie kolju sisemuses paikneva alla pooleteise kilo kaaluva veidralt kortsus koemassi – aju – iseloomust ja veidrustest.

Raamat on jagatud 10 peatükiks, millest igaüks tegeleb aju eri funktsiooniga. Saame teada, mis juhtub, kui aju ei tööta nii, nagu peaks, põhjustades unetust, aktiivsus- ja tähelepanuhäireid, depressiooni või sõltuvust. Saame teada sedagi, kuidas oma kaitsemehhanisme kõige tavalisemate meelehäirete vastu üles ehitada. 

Seekordne lugemine räägib ajust ja tema erinevatest funktsioonidest. Muidugi võib ju arvata, et tegu on kuiva ja igava looga, siis te küll eksite. Ladusalt kirjutatud lugu ajust, tema iseloomust ja veidrustest.

Mulle meeldis see raamat ja usun, et loen veelgi selliseid teaduslikke raamatuid. Muidugi oli ka erinevaid nõuandeid, kuidas oma kaitsemehhanisme kõige tavalisemate meelehäirete vastu üles ehitada. Muidugi tegemist pole küll mingi põneviku või krimiromaaniga, kuid siiski põnev ja kaasahaarav lugu igatahes. Vähemalt seda minu jaoks.

Eks me kõik oleme ühel või teisel viisil erinevate hirmude või rõõmudega seotud. Eks me kõik kardame midagi, ma ei usu et selline inimene eksisteerib, kes midagi ei karda.

Kes soovib see võiks kindlasti seda raamatut lugeda. Mulle igatahes meeldis ja nautisin lugemist.

Veresidemed(Kim Stone sarja 5.raamat)(2020)

Veresidemed(Kim Stone sarja 5.raamat)(2020)(384lk)

Autor: Angela Marsons

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Kuidas tabada tapjat, kes tegutseb ainsatki jälge jätmata?

Esmapilgul näib olevat tegemist halvasti lõppenud rööviga. Esimene ohver, hooliv ja õiglane sotsiaaltöötaja, on tapetud ainsa täpse noahoobiga südamesse. Kuid uurija Kim Stone’ile tundub asi kahtlane.
Kui leitakse identse noahaavaga kohalik narkomaan, mõistab Kim vaistlikult, et tegemist on sama tapjaga. Kuid peale külma, ettekavatsetud tapmisviisi ei ühenda ohvreid miski, nii et tegu võib olla senistest kõige keerulisema juhtumiga.
Kimi keskendumist juhtumi lahendamisele ähvardab rikkuda kiri dr Alexandra Thorne’ilt – sotsiopaadilt, kelle Kim aitas trellide taha saata. Seekord on Alex otsustanud ette võtta Kimi kõige valusama haava, sundides teda silmitsi naisega, kes on süüdi tema väikese venna surmas – tema oma emaga.
Laipu koguneb, Kim oma meeskonnaga lahendab tumedaid saladusi ja jõuab tapjale aina lähemale. Kuid oht võib ähvardada üht omade seast ja seekord ei pruugi Kim tema päästmiseks piisavalt tugev olla…

Angela Marsons on sündinud ja kasvanud Black Countryl. Tema loodud Kim Stone’i sarja raamatuid on müüdud 27 riigis ja kokku üle 3,1 miljoni eksemplari, nüüdseks on sari saanud populaarseks ka Eestis.

Peale seda kui neljanda osa läbi lugesin, ootasin kannatamatult juba viiendat ja siin ta nüüd on. Taaskord üks parimaid krimkasid, mida olen viimasel ajal lugenud. Kuna autor on mu suur lemmik,siis ka seekordne osa oli väga võimas.

Muidugi kohtume taas uurija Kim Stonega, kes on minu arvates vapper ja võimas naine. Tema eest ei jää midagi varjatuks ja kurjategijad saavad alati oma karistuse.

Nii põnev ja kaasahaarav osa oli, et lugesin mõne tunniga raamatu läbi. Kurb asi selle juures on see, et nüüd peab taas järgmist osa ootama. Loodan, et väga kaua aega ei lähe.

Seekordses osas peab Kim tabama mõrvari, kes tegutseb nii, et temast ei jää ainsatki jälge. Kõigest üks torkehaav ja ei midagi muud. Mida rohkem uurimine edasi liigub, seda pingelisemaks lugu pöörab. Mõnikord võivad minevikumälestused meie tegusid mõjutada.

Ma elasin Kimi uurimisele nii kaasa, et oleksin nagu ise tema meeskonnaliige ja aitaksin uurimisele kaasa. Selline tunne tekib harva ja ka seekordset lugu lugedes tundsin ennast nagu oleksin ka ise raamatus.

Autor suudab luua maailma, kus ebaõiglusele ei ole kohta ja kõik, kes teevad teistele kurja saavad ise karistada. Muidugi ei puudu raamatust ka Kimi vana vaenlane Alex Thorne. Mis plaanid temal Kimiga on, seda lugege ise!

Soovitan teistelegi lugemiseks, mina igatahes olen leidnud endale lemmik krimisarja, mille järgmisi osi ootan huviga.

The Lucky One(2012)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

46.Filmikujundusega raamat

The Lucky One(2012)(384lk)

Autor: Nicholas Sparks

Kirjastus: Grand Central Publishing

Tutvustus

A U.S. Marine’s brush with death leads him to the love of his life in this New York Times bestseller of destiny, luck, and the redemptive power of romance.
After U.S. Marine Logan Thibault finds a photograph of a smiling young woman buried in the dirt during his tour of duty in Iraq, he experiences a sudden streak of luck — winning poker games and even surviving deadly combat. Only his best friend, Victor, seems to have an explanation for his good fortune: the photograph — his lucky charm.

Back home in Colorado, Thibault can’t seem to get the woman in the photograph out of his mind and he sets out on a journey across the country to find her. But Thibault is caught off guard by the strong attraction he feels for the woman he encounters in North Carolina – Elizabeth, a divorced mother — and he keeps the story of the photo, and his luck, a secret. As he and Elizabeth embark upon a passionate love affair, his secret soon threatens to tear them apart — destroying not only their love, but also their lives.

Filled with tender romance and terrific suspense, THE LUCKY ONE is an unforgettable story about the surprising paths our lives often take and the power of fate to guide us to true and everlasting love. 

Vahel on nii, et kui mõne autori üht raamatut loed, siis on raske järgmisi ka lugemata jätta. Selle autoriga igatahes läks nii ja endalegi imestuseks lugesin juba järgmise ja seda kõike inglise keeles. Vot mida üks soov lugeda tähendab.

Nagu sisututvustus lubab, siis tegemist on armastuslooga. Ja seda ta on igati ja neid tärne seal goodreadsis väärt. Igatahes mina elasin küll loole nii kaasa, et vahel ei jäänud isegi aega hinge tõmmata. Oh seda kõike hõlmavat armastust ja rõõmu ning õnne.

Nüüd mõtlengi, kas järkata selle autori raamatutega inglise keeles või võtta vahele mõni eesti keeles ka ilmunud. Eks seda näitab aeg!

Kahe tegelase tugev armastus viib ka sind lugeja maailma, kus kõik on võimalik ja kui midagi tahta siis seda ka saavutatakse!

Kes on varemgi selle autori raamatuid lugenud, siis soovitan aga muidugi võivad teisedki seda lugeda. Minu lemmikautor kindlasti!

Soovin kõigile kaunist õhtut ja näeme veel!

Superkoomik(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

38.Hea laste- või noorteraamatu tiitli saanud teos

Superkoomik(2019)(207lk)

Autor: Jenny Jägerfeld

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Sasha sai just kaksteist. See on magneesiumi aatomnumber. Tema ema ütles ikka, et mõnel inimesel on „naljakad kondid”, et nad on üdini humoorikad. On ka selliseid, kes oskavad nalja teha, kui nad harjutavad. Olemas on ka kolmas sort, need, kes pole üldse vaimukad, ükskõik kui palju nad ka ei püüaks (Sasha õpetaja Cecilia on vist seda tüüpi). Sashal pole naljategemine just veres, aga see-eest on tal plaan: temast saab superkoomik! Kui tal õnnestub inimesi naerma ajada, siis ehk kaob see teine asi ära. See, mis pakitseb laugude taga ja kõrvetab ja ähvardab langeda – jah, lausa eluohtlike – pisaratena põskedele.

Rootsi psühholoog ja kirjanik Jenny Jägerfeld (snd 1974) on kirjutanud menukaid laste- ja noorteraamatuid. „Superkoomik” on võitnud nii laste kui ka kriitikute poolehoiu, põimides elegantselt koomikat ja traagikat ning näidates, et ka kõige tumedama pilve tagant piilub lõpuks päike.

Vot midagi sellist pole vist ammu lugenud. See lugu liigutas mind nii väga, et lõpetades isegi poetasin mõne pisara. Ma ei tea mis mind selleni viis, kuid olin raamatut lõpetades mõned tunnid veel üleval ja mõtlesin loetu üle.

Peategelane on alles 12-aastaseks saanud tüdruk Sasha, kes soovib kogu hingest saada koomikuks. Ja mitte tavaliseks vaid püstijalakoomikuks. Kas tal ka see õnnestub, seda lugege ise!

Muidugi on loos nii kurbust kui ka rõõmu. Mulle meeldis see lugu, kuigi eks ta tõsisel teemal ole ja nõuab tahtejõudu, et kurbusest üle saada ja edasi lugeda.

Elasin tüdrukule nii kaasa, et ei suutnud enne magama minna, kui sain teada, millega kõik lõpeb ja siiralt lootsin väga, et lõpp on ikka õnnelik. Kas ka oli, seda lugege kallid sõbrad ise! Ma ei taha midagi ette ära rääkida ja soovitan teilegi seda lugemiseks.

Soovitan teistelegi ja näeme peagi jälle!!

Katkine klaas(Loomingu Raamatukogu, #13-15)(2019)

Lugemiseväljakutse 2020

21. Aafrika kirjaniku raamat

Katkine klaas (Loomingu Raamatukogu, #13-15)(2019)(142lk)

Autor: Alain Mabanckou

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Katkine Klaas, kes armastab väga punast veini ja baari Tuulest Viidud Krediit, saab ühel päeval baari peremehelt Kangekaelselt Teolt ülesande kirjutada raamat sellest ainulaadsest paigast ja tema värvikatest kundedest. Sünnib tragikoomiline kroonika, millest ei puudu ka avaram vaade tänapäeva Aafrikale ja aafriklastele ning inimolule laiemas plaanis.
Alain Mabanckou on Kongo Vabariigis sündinud prosaist ja luuletaja, kelle looming on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu. Raamatu lõpust leiab tõlkija Ulla Kihva saatesõna, mis autori elu ja loomingut lähemalt tutvustab.

Raamatu väljaandmist on toetanud Prantsuse Suursaatkond ja Prantsuse Instituut Eestis.

Kuna ma pole vist ammu midagi Aafrika kirjanikult lugenud, siis seda punkti ootasin põnevusega. Ise küll hetkel ei mäleta, et mõni selle maa kirjanik mulle lugemisse sattus. Otsisin raamatukogust ka kaua siia raamatut ja valituks osutus just see raamat. Kuna tutvustust lubas tragikoomilist kroonikat, siis niimoodi ta koju minuga koos rändaski.

Päris tõsise temaatikaga lugemine, kuid samas oli selles loos midagi sellist, mis sind kui lugejat rabada püüdis ja kindlasti ei saa seda raamatut ühe jutiga läbi lugeda. Vähemalt minul läks ikka tavalisest tunduvalt kauem aega, kuid ma ei kahetse seda.

Selles loos on midagi sellist, mis mind kui lugejat endaga hoidis ja kui viimaks jõudsin ka tõlkija saatesõna autori kohta, siis olen selle eest tõlkijale väga tänulik.

Mulle meeldis see lugemine, kuid paraku on nii, et teistkorda ma seda enam ei suudaks lugeda. Viga pole raamatus vaid ma ise olen väga õrna hingega ja kurvad lood teevad mind ennastki nukraks.

Teistele soovitan aga lugeda kui keegi veel seda teinud pole. Muidugi eks lugejaid on erinevaid, kes tahab siis lugegu!

Unistuste raamatupood(2020)

Lugemiseväljakutse 2020

2. Raamat, mille pealkirjas on üks neist sõnadest: raamat, raamatupood, raamatukogu, raamatukoguhoidja

Unistuste raamatupood(2020)(374lk)

Autor: Katarina Bivald

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Sara on 28-aastane ega ole kunagi käinud Rootsist väljaspool – välja arvatud paljude raamatute lehekülgedel, mida ta loeb. Kui tema eakas kirjasõber Amy kutsub teda külla Iowas asuvasse väikelinna Broken Wheeli, otsustab Sara, et on aeg kodust lahkuda. Kuid kohale jõudes ootab teda ees üllatus – Amy on surnud. Järsku leiab ta end ihuüksi surnud naise majas kuskil kaugel Ameerika kolkas. See ei ole just puhkus, mida Sara ette oli kujutanud. Kuid Sara avastab peagi, et ta pole sugugi üksi. Üksteise järel õpib ta tundma inimesi, kellest teab Amy kirjade kaudu. Sara mõistab kiiresti, et Broken Wheel vajab hädasti seiklusi ja võibolla ka natuke romantikat. Lühidalt öeldes, see unine väikelinn vajab raamatupoodi! Linnarahval pole aga vähimatki lugemisharjumust ega ka huvi raamatute vastu. Nii peabki Sara mõtlema, kuidas seda huvi äratada, ja varsti selgub, et elul on noore naise jaoks varuks veel nii mõnigi üllatus …

„Unistuste raamatupood” on rootsi kirjaniku Katarina Bivaldi (snd 1983) esikromaan, mis on pälvinud mitmeid tunnustusi. Raamat on tõlgitud 28 keelde.

Oh, lugedes seda lugu, siis tekkis endalgi tahtmine seda linna uudistada ja võib-olla ka pikemalt sinna jääda. Selline Iowa väikelinnake lausa kutsub sind enda juurde.

Peategelaseks on Sara, kes pole kunagi Rootsist väljaspool reisinud ja kuigi ta on palju lugedes reisinud, siis otsustab ta seda muuta. Kui kirjasõber Amy kutsub teda endale külla, siis otsustab Sara selle teoks teha ja sõidab väikelinna nimega Broken Wheeli.

Kui Sara sinna kohale jõuab, siis ootab teda seal ees üllatus. Kui teada tahate milline, siis lugege ise seda lugu. Liiga palju ei saa ka ette ära rääkida.

Ma elasin Sarale nii kaasa, et ei suutnud enne lugemist lõpetada, kui jõudsin lõpuni. Mulle väga meeldis see lugu ja ootan nüüd pakkumisi, mis võiksid sarnased olla või kus on tegemist väikelinnaga. Sara kui peategelasega on nii lihtne samastuda, temas on kõike seda, milles tundsin ära iseenda. Jaa mulle meeldib väga lugeda ja kuigi ma pole just täpselt selliseid raamatuid lugenud, siis minagi tunnen endas ära selle inimese, kes eelistab niisama ajaviitmisele raamatu lugemist.

Temas on just see, mida ma selles loos otsisin. Ta on vapper naine ja nii heasüdamlik, et mõneti tundus, et nagu oleksin see mina.

Mulle meeldis see lugu ja nautisin igat peatükki väga. Muidugi ajaviitmiseks täitsa sobilik lugemine, eks ta sellepärast siis Varraku ajaviiteromaanina on ka ilmunud.

Soovitan teistelegi, kes seda raamatut veel lugenud pole! Nauditav igatahes!

Tee teab(Ehh, uhhuduur Lõuna-Ameerikas)(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

20.Rattad alla ja reisile (jalgrattaga, autoga, bussiga vms ratastega reisivahend. Ratastega kohver ei lähe arvesse!

Tee teab(Ehh, uhhuduur Lõuna-Ameerikas)(2019)(288lk)

Autorid: Hannes Hanso, Mart Kuusk, Priit Kuusk, Liivo Niglas, Kristjan Prii, Tanel Rütman

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Viies reis viis uhhuduurlaste rattaseltskonna Lõuna-Ameerikasse, kus selgus kiirelt, et kui inimene planeerib, siis jumalad naeravad. Päevas suudeti läbida heal juhul pool plaanitud distantsist, sest kõikjal olid lõputud mäed ja tekkis muid ootamatumaid probleeme. Mehed on vanemad, muresid on uusi, aga karavan liigub Argentiinast Peruu poole ja nalja saab ikka ka.

Mulle meeldis see raamat väga. Olen isegi mõnda osa Etv pealt näinud, eks seiklemist on palju aga need lõpuemotsioonid löövad kõik üle.

Loen teinekordki nende reisilugusid. Õnneks on ellus olemas veel üks, mida varsti-varsti hakkan lugema.

Seekord seiklevad nad Lõuna-Ameerikas ja eks sealgi on omad raskused, mida peab ületama aga eks see ole ka kõike seda väärt.

Tegemist on niiöelda reisiraamatuga, kuid erinevus on selles, et mehed teevad seda ratastel ja see on kõike muud kui mugav. Eks igal ühel omad soovid ja mõnikord tekkis küll selline tunne, et kas nad saavad ikka oma seatud eesmärgiga hakkama.

Eks rattal reisides tuleb igasugu asju ette ja elasin meeste tegemistele väga kaasa.

Gurbilt teateid ei ole(2017)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

16.Eestikeelne raamat, mille pealkiri algab B, D, või G-tähega

Gurbilt teateid ei ole(2017)(221lk)

Autor: Eduardo Mendoza

Kirjastus Toledo

Tutvustus

Barcelonas maanduvad kaks tulnukat, üks neist, nimega Gurb, valib pahaaimamatult kehastumiseks kuuma blondi poplauljanna kuju ja kaob sellisena suurlinna tulede vahele. Tema sõber – samuti kõige kohatumates kehastustes, mida „Sarnastumiseks sobilike maiste vormide astraalkataloogist“ (SSMVA) leida võib – alustab Gurbi otsinguid Barcelona tänavatel, kraavides, restoranides ja vanglates, tehes surmtõsiselt pööraselt koomilisi tähelepanekuid inimühiskonna toimimise kohta ning vähehaaval sellega omamoodi kohanedes.
„Huumor on osa minu DNA-st,“ väitis hispaania romaanikirjanik Eduardo Mendoza, kui sai 2016. aastal teada, et on pälvinud väärika Cervantese auhinna, mis on tuntud hispaaniakeelse kirjandusmaailma Nobelina. Romaani „Gurbilt teateid ei ole“ võiks žanrilt nimetada logiraamatu formaadis ulmekomöödiaks.
Jõuliselt humoorika stiili poolest tuntud Kataloonia hispaanlane Eduardo Mendoza (1943) peab kirjutades oluliseks, et raamatuga veedetud aeg oleks lugeja jaoks meeldiv ja lõbus. See on „sohvakirjandus“ nagu ta ise seda on nimetanud – see tähendab kirjandus, mida ei loeta kõval toolil istudes, aga ka mitte rannatoolis lamaskledes, vaid mis jäädes rahvalähedaseks, pakub enamat lihtsakoelisest meelelahutusest.
Tema esimesed romaanid „Tõde Savolta juhtumi kohta“ (La verdad sobre el caso Savolta, 1975) ja „Imede linn“ (La ciudad de los prodigios, 1984) on arvatud Hispaania üleminekuaja olulisimate teoste hulka. Kõige laiema publiku poolehoiu on tema loomingust võitnud aga 1991. aastal ilmunud „Gurbilt teateid ei ole“ (Sin noticias de Gurb), samuti romaaniseeria peast põrunud detektiivist, kes eriti keeruliste juhtumite lahendamiseks hullumajast välja lastakse. Sageli on Mendoza romaanide üheks peategelaseks tema kodulinn Barcelona, mida ta portreteerib erinevatel hetkedel läbi selle ajaloo. Nii on Barcelona olulisel kohal ka käesolevas romaanis, mille tegevustik areneb 1992. aasta olümpiamängude eel.

Kes oleks kunagi osanud arvata, et loen raamatut, mille peategelasteks on kaks tulnukat ja seda kõike Barcelona linnas. Oh, ma ei ole tükk aega nii palju itsitada saanud kui selle raamatuga. Vahel ei suutnud isegi edasi lugeda, sest nii naljakas oli.

Seda raamatut võib kindlasti pidada ulmekomöödia looks. Nii palju nalja pole vist ammu ühegi raamatuga saanud. Kuna autor on minu jaoks tundmatu, siis mõtlesin, et vihmase ilmaga sobib midagi sellist koomilist lugeda ja ma ei pidanud pettuma.

Igatahes mulle meeldis ja julgen ka teistele soovitada. Eks lugege ise mida need kaks tulnukat seal Barcelona linnas korda saatsid. Kui ette ära räägiksin, siis poleks ju enam põnev ja naljakas.

Ma ei tea nüüd, kas sellelt autorilt on eesti keeles veel midagi, aga tahaks küll lähemalt tutvust teha. Eks näis mis tulevik toob.

Kaunist õhtut kõigile!