Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud (Loomingu Raamatukogu Kuldsari)(2020)

Lugemiseväljakutse 2022

33. Loomingu Raamatukogu sarjas 2a või 22a tagasi ilmunud teos

Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud (Loomingu Raamatukogu Kuldsari)(2020)(152lk)

Autor: Pierre Bayard

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Mida õigupoolest tähendab see, kui inimene ütleb, et ta on üht või teist raamatut lugenud? Kust jookseb piir lugemise ja lehitsemise, mittelugemise ja unustamise vahel?
Väljakutsuva pealkirjaga teoses kutsub prantsuse esseist, kirjandusõppejõud ja psühhoanalüütik Pierre Bayard (sünd. 1954) meid mõtisklema raamatute ja nendest rääkimise üle ning eelkõige ületama raamatu mittelugemisega seotud häbi, näidates, et raamatute tundmaõppimiseks võib olla tõhusamaidki viise kui nende lugemine. Oma väidete kinnituseks toob ta ohtralt näiteid kirjandusklassika vanemast ja uuemast ajaloost.
Raamatu lõpus on tõlkija Tanel Lepsoo saatesõna, mis autori väidetega polemiseerib ja neid edasi arendab.

Tunnistan, et mind kõige rohkem kutsus seda raamatut lugema pealkiri. Oli selline intrigeeriv ja põnev ning raamatut lugema asudes olen väga rahul, et lugesin. Üks huvitav ja omapärane lugu raamatutest, mida me pole lugenud ja väga palju ei tahakski ära rääkida, sest siis pole enam teistel huvitav.

Autor oli küll mulle pisut tundmatu, kuid see ei seganud raamatu lugemist. Eks püüan teisigi selle kirjastuse kuldsarja raamatuid lugeda. Nii võid leida nii mõnegi pärli nagu oli seda see raamat.

Mulle igatahes meeldis hoolimata teiste arvamusest goodreadsis. Kindlasti üks selle kuu omapärasemaid lugemisi, mis viimati loetud. Nagu öeldakse, siis ei tasu raamatut hinnata kaane järgi. Mina seda ei teinud ja leidsin siia kuu lõppu sellise lugemise, mis haaras mind endaga kaasa ja niikauaks kuni jõudsin loo läbi lugeda.

Kes tahab võib isegi seda lugeda ja ma usun, et ei kahetse seda.

Reisid Lõuna-Aafrikas(2020)

Reisid Lõuna-Aafrikas(2020)(288lk)

Autor: Indrek Jääts

Kirjastus: Argo

Tutvustus

Ajaloolase ja etnoloogi Indrek Jäätsi raamatus ei tähenda Lõuna-Aafrika riiki, vaid tervet kultuuripiirkonda, mis hõlmab ka Sambiat ja Namiibiat. See tähendab vorstipuu vilus tukkuvaid lõvisid, keerukate patsidega tonga tüdrukuid, Barotsemaa kuninga külamehe-välimusega aukandjaid, vihmaperioodi esimesi sabinaid ootavaid loomakarju, sütel küpsevate buuri vorstide hõngu ja palju-palju muud.

Raamatu autor ei reisi üksnes ruumis, vaid ka ajas. Värvikatele loodusmuljetele ja tähelepanekutele erinevate rahvaste igapäevaelust lisanduvad ajaloolised vahepalad, mis üheskoos annavad hea ülevaate piirkonna kirevast minevikust. Reisikiri on rikkalikult illustreeritud.

Raamatu ilmumist toetas Eesti Kultuurkapital. 

Kuna tahtsin taaskord pisut reisida kuumal aafrikamaal, siis sai valitud just see raamat endale lugemisse. Seekord seikles autor Lõuna-Aafrikas täpsemalt öeldes Sambias ja Namiibias. Lugu ise oli jaotatud kahesse ossa, kus esmalt seigeldi Sambias ja vaadeldi sealset loodust ja muidugi ka erinevaid looma-ja linnuliike. Kohati häiris mind autori poolne õllest rääkimine ja pisut hakkas ära tüütama ka pidev loomade ja lindude kokku lugemine, et saaks lihtsalt linnukese kirja, kes vaadatud ja kes mitte.

Eks pidid andsid palju juurde ja seepärast otsustasin pisut kõrgema hinde anda. Muidu oli täitsa tore seiklus, kui vaid oleks saanud mõnda asja kirjeldamata jätta. Muidu siirad tänud autorile, kes oma seiklustest meile kirjutas ja mina sain niimoodi pisutki aimu sealse maa loodusest ja selle ajaloost.

Eks need ajaloolised jutud olid päris huvitavad ja neist sain palju uusi asju teada, mida varem nende riikide kohta ei teadnud.

Hoolimata sellest, et mõni asi mind häiris nautisin siiski seda seiklust väga. Kuna olen haige, siis on kõik seiklused teretulnud.

Soovitan teistelegi!

Metsajärve pärandus(2020)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

11.) Raamat autorilt, keda isiklikult tunned.

Metsajärve pärandus(2020)(132lk)

Autor: Kristi Piiper

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

“Üheksa-aastase Maara ja kaheteistkümnese Sveni pere kolivad vanematega elama ootamatult päranduseks saadud Metsajärve tallu. Pärast esialgset elevust ja uusi tutvusi hakkavad juhtuma veidrad lood. Kas keegi teeb paha nalja või on selle taga midagi müstilisemat? “Metsajärve pärandus” pakub seiklusi ja puudutab ka vähem räägitud terviseteemasid.

Kristi Piiper on varem avaldanud mh lasteraamatud “Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised”, “Kuidas mu isa uue töö sai”, “Meie uues kodus kummitab” ning “Salapaha”.”

Minu jaoks on selle autori raamatud just sellised, mida võtta kätte siis kui tahan midagi kerget ajaviiteks lugemist. Nii läks ka seekord. Antud lugu oli ladus ning samas põnevate pööretega, tundsin seda lugu lugedes, et olen kui seotud. Seda muidugi heas mõttes. Elasin nii väga Sveni ja Maara seiklustele kaasa, et see lugu läks kui ludinal.

Sel kuul sai lausa selle autori kaks raamatut läbi loetud ja mõlemad olid väga head. See lugu oli kirjutatud nii põnevalt, et ma ei suutnud kuidagi lugemist lõpetada. Selline mõnus lugu, kus peategelasteks on lapsed Maara ja Sven, kes kolivad koos vanematega Metsajärvele elama. Nad ei oska arvatagi, et neid ootab seal ees suur saladus, mis vajab samuti lahendamist. Kas lapsed saavad sellega hakkama, seda kallid sõbrad lugege ise!

Loos oli kõike, mis tol hetkel otsisin, nii põnevust kui ka pööraselt saladusi, mida lapsed koos püüdsid kogu hingest lahendada. Mul on väga hea meel, et ma seda raamatut lugesin ja usun, et siia kuusse mahub veel nii mõnigi raamat.

Muidugi kiidan ka kaanepilti ja raamatus sees olevaid illustratsioone. Need olid nii vahvad ja võrratult head. Soovitan teistelegi lugemiseks.

Kade lehm ja tige lumehang(2020)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

24. Koleda kaanepildiga raamat

Kade lehm ja tige lumehang(2020)(66lk)

Autor: Markus Saksatamm

Kirjastus: Tallinna Keskraamatukogu

Tutvustus

Raamatus toimetab suur hulk loomi ja linde, poisse ja tüdrukuid, kaugemaid ja lähemaid tegelasi. Mõni neist on pandud luuletuse, mõni jutu sisse – loe lustiga ning jaga mõtteid lahkesti sõbraga.

“Valge lehma saba
musta lehma taga,
must lehm siiski aga…
saba teisega ei jaga.

Mida teeb must lehm kahe sabaga? Mis saab tigedast lumehangest? Kuidas oravalapsed arvutamist harjutavad? Kus elavad määlased?

Olen varem veel ühe selle autori raamatu läbi lugenud ja kahjuks pean ütlema, et see raamat oli samuti tore lugemine, kuid ei midagi erilist. Varem loetud Tont ja mannapuder oli igati parem jutukogu, kui seekordne raamat. Olen pisut pettunud, sest pealkiri oli juba selline, mille õnge ma seekord läksin.

Kuigi ajaviiteks täitsa sobis lugeda, siis midagi sellist nendes lugudes polnud, mis oleks minus vau efekti tekitanud. Luuletused olid täitsa head, kuid nii mõnigi jutuke, tundus selline pingutatud ja igav. Tunnistan, et mulle meeldib lasteraamatuid lugeda, siis seekord pidin kahjuks pettuma.

Teistele ka soovitada ei oska, kuna endalgi mingit vinget emotsiooni ei tekkinud. Kõike kaunist teile!

Ümber ahju paremale(2020)

Lugemiseväljakutse 2022

23. Raamat, mille on kirjutanud või illustreerinud Sinuga samas koolis või muus institutsioonis käinud kirjanik

Ümber ahju paremale(2020)(224lk)

Autor: Geidi Raud

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

“Raamatus, mis kannab žanrimääratlust „võrumaagia“ on Kagu-Eesti elust inspireeritud ja üle vindi keeratud huumoriga lood, kus sulandub maaelu argipool ja fantaasiamaailm.

Kuidas panna aru pähe end sortsiks pidavale külamehele, kes naiivseid naisi ära kasutab? Kuidas päästa surmasuust ahne Järvevana, kes pole nõus mürgitatud metsajärvest kullakotita lahkuma? Milline needus on tabanud jänesekasvatajat Ats Pehmet, kelle nudisaba surnust üles tõuseb? Millist imerohtu saab metsamürridelt, millist aga tarenähki küünepurust? Kõigile sellele peab lahenduse või vastuse leidma 74-aastame Võrumaa teadjamees Heino Vaim. Nelja naise telefoniraamatus kannab härra Vaim tiitlit „laste isa”, ühe õnneliku jaoks on ta tegevabikaasa. Ta on Võrumaa metsade kõige targem mees, kes ei jäta abita kedagi – olgu selle mure siis küünemusta suurune või pirakam kui elu ise.”

Üpriski pikalt otsisin siia teemasse raamatut ja siis meenus, et minu koolis käis üks selle nimeline tüdruk ja minu imestuseks oli ta ka paar aastat tagasi kirjutanud raamatu. Kagu-Eesti teadjamehest, kes aitab nii abi kui ka nõuga. Tema juurde tulevad kõik, kes vähegi abi otsivad. Ta on Heino Vaim ja tema abita ei jää juba keegi. Mis siis, et ta on juba 74-aastat vana. See teda ei takista ja põnevaid müsteeriume on selles loos mitmeid. Kohati ikka oli ka koomiline seda raamatut lugeda, aitäh autorile, kes selle loo meile kui lugejatele kirjutas.

Mäletan, et käisin temaga Võru I Põhikoolis ja tema oli minust paar klassi eespool, kuid siiski samas koolis. Nii, et usun see raamat peaks siia punkti alla kenasti sobima.

Minu jaoks oli täitsa mõnus lugemine ja selline ühelt poolt koomiline, teisalt aga ka sekka fantaasiat lugu, mis mind endaga kaasa kutsus lugema. Põnevust ja saladuste uurimist oli selles loos piisavalt, et see ka läbi lugeda. Ilmselt oli just õige aeg selle raamatu lugemiseks. Muidugi kaanepilt andis ka pisikese tõuke lugemisele.

Kes tahab samuti teada, millega Heino siin loos peab rinda pistma, siis lugege kindlasti. Minu jaoks oli täitsa hea lugemine ja muidugi antud peategelane räägib Võru murrakut, nii et autor on ka sellele mõelnud ja kõige lõpus on ka Eesti kirjakeelsed seletused erinevatele lausetele.

Soovitan teistelegi!

Ülim vastutus(Kuidas USA mereväe SEALi eriüksuslased JUHIVAD ja VÕIDAVAD)(2020)

Lugemiseväljakutse 2022

17. Raamat, millel on mitu autorit

Ülim vastutus(Kuidas USA mereväe SEALi eriüksuslased JUHIVAD ja VÕIDAVAD)(2020)(295lk)

Autorid: Leif Baben ja Jocko Willink

Kirjastus: Äripäev

Tutvustus

Raamatu „Ülim vastutus“ autorid Jocko Willink ja Leif Babin on endised SEALi* ohvitserid. Nad teenisid koos Iraagis, Ar-Ramādīs, kus kogesid omal nahal, kuidas sõda neid proovile paneb ja alandlikkust õpetab. Nad teavad, mis tunne on ebaõnnestuda ja kaotada ning kui ohtlik on loorberitele puhkama jääda. Kuid see raamat ei räägi siiski kahe sangari sõjaseiklustest, vaid otse lahinguväljal ristsed saanud juhtimisvõtetest, mida ärimaailma praktikasse üle tuua.

Iraagi ja Afganistani sõdade ajal vahetus Ameerika relvajõudude veri – esile astusid uue põlvkonna juhid, kes said liidriteks tulisel eesliinil, mitte turvalises klassiruumis. Juhtimisteooriaid katsetati karmides lahingutes, kus hüpoteesid läbisid tõelise tuleproovi.

Willink ja Babin on oma sõjaväekarjääri jooksul teeninud koos paljude suurepäraste juhtidega. Valmidus võtta täielikku vastutust on joon, mis neid kõiki ühendab. Mitte üksnes asjade eest, mis on nende kohus, vaid kõige sellegi eest, mis nende missiooni puudutab. Juhil peab olema usku oma ülesandesse ning vankumatut visadust, et see saavutada. Eriti siis, kui vastu vaatavad kõhklevad silmapaarid. Sellised juhid ei püüa süüd kellegi teise kaela veeretada ega end välja vabandada. Vastupidi, kõik suhted ja ressursid pannakse mängu selle nimel, et töö saaks tehtud. Missioon ja sõdurid on neile tähtsamad kui omaenese ego. Just sellised juhid juhivad päriselt.

Kuidas see „päris“ juhtimine käib, seda aitabki raamat mõista. Kaasahaarav narratiiv ühes jõuliste juhiste ning praktiliste näpunäidetega on paljud liidrid taas sadulasse aidanud. Kuid mitte ainult, raamat on teinud imesid ka abielupaaridega, kel suhted lootusetult sassis. Sest kui lõpetada vabanduste otsimine ja teiste süüdistamine ning võtta oma elu eest vastutus, on inimene sunnitud lõpuks ometi oma probleemidele lahendusi otsima.

  • USA mereväe eriüksus, mille nimi moodustub sõnadest SEa (meri), Air (õhk) ja Land (maa).

Üks omamoodi raamat, mis usun, et sobis siia kuusse täitsa hästi. Vahelduseks ka täitsa midagi hoopis muud lugemiseks kui tavaliselt. Kui seda raamatut ellus nägin ja selle raamatu sisututvustust lugedes, otsustasin selle ka lugemiseks laenutada. Seda raamatut oli täitsa mõnus lugeda, kuna peatükid olid mõnusalt nii pikad kui vaja ja autorid mõlemad seletasid oma püstitatud teemad mängleva kergusega lahti. Nii, et ka tavainimesed sellest arusaavad. Mõnikord on sellised raamatud nii faktipõhised, et on raske nendest läbi närida. Kuid mitte seekord.

Soovitan seda raamatut inimestele, kes soovivad aru saada juhtimise väljakutsetest või sellest, kuidas olla ise parem juht. Polnud kordagi mõtet, et jätan raamatu pooleli ja loen midagi muud. Vahelduseks täitsa hea lugemine ja usun, et püüan igasse kuusse pikkida selliseid raamatuid, mis pole ainult ilukirjanduslikud vaid sekka ka midagi muud, et kuu tuleks hoopis kirjum kui tavaliselt.

Kes soovib ise raamatut avastada, siis tehke seda kindlasti. Ma usun, et saate isegi siit nii mõnegi hea nipi. Mulle igatahes sobis see lugemine ja näeme jälle!

Perifeeria kangelased (Loomingu Raamatukogu)(2020)

Loomingu raamatukogu väljakutse 2022

Aprill: Parim lehekülg 33!

Perifeeria kangelased (Loomingu Raamatukogu)(2020)(96lk)

Autor: Armin Kõomägi

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Kusagil väheasustatud kolkas pole mingi asi saada kangelaseks – liiguta vaid veidi lille või lihtsalt ole ja õiesülem asetataksegi kummarduse saatel pähe. Räägib reaalne elu või kade rahvasuu või kes? Armin Kõomägi 24 mininovelli tegelasi seob suur tegutsemistahe ja uudishimu, nad seavad aktiivselt maailma ja nihutavad perspektiive, olgu endal või lugude jutustajal: elurõõmus Villu, Saaremaa joogapensionärid, erilise psühholoogilise veenvusega kirjanikud, sihikindel muruniiduk ja seilav jääkaru. Elu saab uue rütmi, see on kindel.

„Perifeeria kangelased“ on autori viies lühiproosakogu.

Seekord otsustasin siia valida midagi eestimaiselt kirjanikult ja ma autor suutis mind ikka väga üllatada. Ja seda kõike heas mõttes. Olen sel kuul juba mitmeid jutukogusid lugenud ja nüüd selline kirss ka veel siia. Kõige rohkem meeldis mulle jutt Saarema joogapensionäridest, see oli lihtsalt nii kuratlikult hea. Samuti ka natuke jaburana kõlav pealkiri sihikindel muruniiduk.

Kuna see on esmatutvus selle kirjanikuga, siis ma ilmselt otsin veel midagi temalt lugemiseks. Mul on nii hea meel, et ma ema riiulit lapates selle raamatu leidsin ja kui hakkasin lehekülg 33 lugema, siis teadsin, et tahan seda ka ikka tervikuna lugeda. Mõnikord on hea, kui endal riiulis pole, mida võtta, siis saab ema mind aidata.

Usun, et kes loeb sellele hakkab samuti mõni lugu meeldima, sest mine võta sa kinni kas tegemist on reaalse eluga või on lihtsalt mõni rahvasuus edasi kantud jutt. Mina igatahes nautisin selle raamatu lugemist ja ma usun, et on teisigi, kellele see raamat meeldis. Ma usun, et igaüks teist leiab siit raamatust selle iva, mida autor on meile edasi tahtnud anda.

Soovitan!

Pilvede varjud(2020)

Lugemiseväljakutse 2022

4. Eesti autori raamat, kes on küll palju raamatuid kirjutanud, kuid sina pole veel tema raamatuid lugenud

Pilvede varjud(2020)(180lk)

Autor: Marje Ernits

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Inimese täiskasvanuks saamisel on oma roll nii vanematel kui vanavanematel, õdedest-vendadest rääkimata. Seda arengut kujundavad õpetajad, treenerid, kaaslased ja muidugi sõbrad ning interneti suhtluskeskkonnad. Vaatamata tehnoloogia arengule, generatsioonide ja kõige muu kiirele vaheldumisele on inimese elus midagi, mis ei muutu, aga kordub alati uues võtmes: see on esimene armumine. Anabelil on kõik olemas: turvaline kodu, hoolitsevad vanemad ja taibukas väikevend, sõpradest rääkimata. Miks siis ikkagi läheb nii, nagu ei peaks? Ühel ööl ärkab neiu võõra maja trepi all ega suuda meenutada, kuidas ta sinna sattus ja mis temaga juhtus. Kõik näib justkui korras olevat, sest ta on elus ja terve, kuid tema mälus on üks tühik …

Leidsin tee autorini, kellest olen küll kuulnud, kuid tema raamatuid pole veel lugenud. Alustasin loo lugemist suurte ootustega, kuna eks ka sisututvustus andis selleks tõuke, et ilmselt on tegu ühe eesti kirjaniku romaaniga noorest nimega Anabel. Tal on kõik olemas, mida ta vaid soovib, kuid paraku on tema saatusel temaga teised plaanid.

Ausalt öeldes jättis see lugu mulle suhu hapu maigu. Igatahes peale sisututvustuse lugemist olid ootused kõrged ja siis selline valus maandumine. Ilmselt ma ei suutnud autori loodud maailmaga kaasa minna ja kindlasti teistele lugejatele tema raamatud meeldivad. Lugesin ka, et ta on välja andnud üle 30 raamatu, millest mina polegi ühtegi lugenud. Minu jaoks polnud lugu see, mida mulle lubati. Olen pisut pettunud, kuid lugesin siiski lõpuni, et mõista seda, mida autor, meile kui lugejatele selle looga öelda tahab.

Tookord kui selle loo lugemisse valisin, siis mõtlesin, et annaks võimaluse ka tema ühele teisele raamatule, mida mulle on kaua aega üks hea tuttav soovitanud. Eks sellestki kirjutan peagi siin.

Ma ei saa öelda, et lugu täitsa halb oli, pigem oli nii, et mulle sel hetkel see ei sobinud. Ma ei saa sinna midagi parata, kuid tuleb tõesti madal hinne, eks järgmiste tema raamatute lugemisega läheb ilmselt paremini. Ma vähemalt loodan.

Soovitada ei oska, peate ise otsustama.

Tahan tunda, et elan(Loomingu Raamatukogu #10-11/2020)

Loomingu raamatukogu väljakutse 2022

Veebruar: Raamat, mille pealkiri seostub SINU eluga.

Tahan tunda, et elan(Loomingu Raamatukogu #10-11/2020)(2020)(120lk)

Autor: Tuula-Liina Varis

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Novellikogu „Tahan tunda, et elan“ on omamoodi romaan novellides, mille lugudest joonistub ühiste tegelaste toel välja pilt ühe suguvõsa käekäigust XX sajandi Soomes. Pöördelised ajaloosündmused toimuvad taustal, esiplaanile tõusevad sünnid ja surmad, pulmad ja matused – nendes lugudes elavad ja armastavad, kukuvad ja tõusevad jälle jalule tugevad soome naised.

Tuula-Liina Variselt (sündinud 1942) on eesti keeles varem ilmunud „Kilpkonn ja õlgmarssal“ (LR 1996, nr 33–36).

Raamatu ilmumist on toetanud FILI – Soome Kirjanduse Teabekeskus.

Mõtlesin kaua, mida selle kuu raamatuks valida. Kuna pealkirjal peab olema seos minu eluga, siis otsustasin selle raamatu kasuks. Eks praegune aeg on päris raske olnud ja eks mindki on nii mõnedki haigused kimbutanud, siis tundsin, et just selle pealkirjaga raamat saab minu veebruari kuu raamatuks. Eks koroona aitab ka kaasa ja vahel olen isegi väga musti mõtteid mõelnud.

Eks selle raamatukangelaste elu polnud ka teab mis lihtne. Kuid ma nautisin selle raamatu lugemist. Minu jaoks oli tegemist võimsa raamatuga ja seda taaskord Soome autorilt.

Tegemist on novellikoguga ja seda kõike ühest perekonnast ning nende elust 20. sajandi Soomes. Üks parimaid lugemisi sel kuul ja usun, et jääb mulle ka kauaks meelde.

Ma usun, et sobib kõigile lugemiseks ja et te ei pea selle raamatu lugemist kahetsema. Need 120 lehekülge läksid kui lennates ja vahepeal tegin pisikesi pause, et kõike seda hoomata.

Soovitan teistelegi!

Agnes ja unenägude võti(Agnese sarja 1.raamat)(2020)

Ulmekirjanduse väljakutse 2022

2. Soome autori ulmeraamat.

Agnes ja unenägude võti(Agnese sarja 1.raamat)(2020)(184lk)

Autor: Tuutikki Tolonen

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Kui Agnes näeb ühel hauakivil kummalist kirja, ei anna see talle enam rahu. Tasahilju hakkab põnev müsteerium lahenema ja puudutab üllataval kombel ka Agnese elu.

Kõik saab alguse päeval, mil Agnes avab surnuaia värava. Ta on äsja kolinud igavamast igavamasse Harmala külla ning jätnud seljataha Helsingi ja vanad sõbrad. Kummaline sündmuste ahel tõmbab aga Agnese kaasa ja tema elu muutub põnevamaks kui kunagi varem. Kiri hauakivil ajab tal kananaha ihule, peagi hakkab ta unes nägema vanamoeliselt riides tüdrukut, kes peidab kuskile aeda ühe võtme. Kui selgub, et see aed asub Harmalas, tunneb Agnes, et peab võtme üles otsima. Millisesse lukku see võti sobib?

Tuutikki Tolonen (snd 1975) on soome kirjanik ja sõnakunstiõpetaja. Tema populaarne sari „Kollivalve” on saanud Arvid Lydeckeni auhinna (2016) ja seda on tõlgitud juba rohkem kui 25 keelde.

Kati Vuorento (snd 1973) on illustraator ja graafiline disainer. Vuorento müstilised illustratsioonid loovad Agnese raamatus salapärase meeleolu.

Seekord leidsin ennast Harmalast, kuhu oli hiljuti kolinud Agnes koos oma emaga. Ta arvab, et tegemist on igava linnakesega, kuid ta ei oska ette kujutadagi millised põnevad seiklused teda seal ees ootavad.

Polegi ammu midagi Soome autorilt lugenud ja nüüd selline põnev müsteerium, kus peategelaseks on Agnes ja temaga koos seikleb ka poiss nimega Pulla ning nad peavad lahendama ühe vinge saladuse, mis neid ees ootab ja kas nad saavad hakkama? Usun, et neile küsimustele leiate vastused, kui ise seda lugu loete.

Ma juba alustasin ka teise osaga ja loodan selle ka täna läbi loetud saada. Eks näis kuis läheb, aga olen väga rahul, et selle sarja lugemist alustasin, loodan, et kirjastus jätkab ka selle sarja tõlkimist Eesti keelde.

Sel kuul siis esimene raamat, kus on nii põnevust kui ka igiammuseid saladusi, mille kallal lahendamist on üpriski palju. Õnneks ei ole Agnes üksi ja koos Pullaga on ju seda kõike palju vingem lahendada kui üksinda.

Mulle väga meeldis ja Agnes on üks vinge tüdruk. Samuti on temas seda nutikust ja vaprust, et leida kõigile enda küsimustele vastused.

Soovitan teistelegi lugemiseks!