Tšornobõl(Tuumakatastroofi ajalugu)(2019)

Ajaloo ja teaduse väljakutse 2021

September: HIRM

Tšornobõl(Tuumakatastroofi ajalugu)(2019)(448lk)

Autor: Sergi Plohhi

Kirjastus: Postimees kirjastus

Tutvustus

1986. aasta 26. aprill on läinud ajalukku päevana, mil toimus plahvatus Tšornobõli tuumajaamas. Sergi Plohhi jutustab arhiividokumentidele ja intervjuudele toetudes loo Euroopa raskeimast tuumakatastroofist, mis jättis oma jälje sadade tuhandete inimeste, teiste hulgas ka eestlaste ellu. Põnevikuna kirjutatud raamat viib meid kevadiselt muretusse Ukrainasse, reaktori juhtimisruumi, hüljatud küladesse ning võimulolijate kabinettidesse. Aga ennekõike on see tuletõrjujate, teadlaste, inseneride, tööliste, militsionääride ja sõjaväelaste lugu, kes pidid oma tervise hinnaga toime tulema pealtnäha võimatuga: hoidma ära tuumapõrgu, mille kõige hullemad tagajärjed oleksid hävitanud elu kaugemalgi kui Euroopas.
Raamat võitis 2018. aastal Ühendkuningriigi mainekaima aimeraamatute auhinna, Baillie Giffordi preemia.

Sergi Plohhi elas 1986. aastal Ukrainas vähem kui 500 km kaugusel Tšornobõlist, praegu on tema kodu Ameerika Ühendriikides. Ta on Harvardi Ülikooli Ukraina ajaloo professor ja sealse Ukraina uurimisinstituudi direktor. Tema sulest on ilmunud mitmeid auhindadega pärjatud raamatuid, millest eesti keeles on varem ilmunud „Viimane impeerium. Nõukogude Liidu lõpp”. 

See on lugu ühest Euroopa kõige suuremast tuumakatastroofist, mis on läbi aastate mõjutanud mitmeid inimesi, sealhulgas ka eestlasi. Kes meist ei tea kedagi, kes on samuti pidanud oma elu ohtu seadma, et aidata kustutada seda võimast katastroofi.

Lugu ise on peamiselt kirjutatud arhiividokumentidele ja intervjuudele toetudes ja minu jaoks oli tegemist väga põneva looga, hoolimata sellest, et midagi rõõmsat selles raamatus ei leidunud. Kuna ajalooga seotud raamatud on minu suurim nõrkus, siis sel kuul siis ajalooga seotud teema.

Üsna raske on sellest loost kirjutada, kuna kurb on mõelda, mida sealsed inimesed pidid läbi elama ja mida kõike ohverdama, et päästa kõik mis veel saab.

Loodan, et peale selle loo lugemist ka edasi suudan lugeda, praegu on kõik nii emotsionaalne, et pean ennast koguma, et järgmisi lugemisi nautida. Loodan, et ei teki lugemisblokki.

Kes huvitub samuti, siis soovitan kindlasti lugeda.

Teadus maagia taga(2016)

Ajaloo ja teaduse väljakutse 2021

august: USK(Teadus)

Teadus maagia taga(2016)(246lk)

Autor: Matt Kaplan

Kirjastus: Argo

Tutvustus

Kas lindude rände põhjal on võimalik ennustada tulevikku? Kuidas valmistada tõhusat armujooki? Kas Kuu faasid mõjutavad inimeste elu? Kas pühad allikad suudavad tõbiseid ravida? Kas taimedel on võime üksteist ohtude eest hoiatada? Mil moel luua mutantinimesi, kelle keha taastuks nagu Wolverine’il?
Teadusajakirjanik Matt Kaplan kaevub maagiliste esemete, paikade ja rituaalide värvikasse, põnevasse ja üllatavasse ajalukku ning ühendab müüdid ja teaduse viimase sõna. Muistseid ja tänapäevaseid legende elustav raamat on muhe ja humoorikas teejuht üleloomulike nähtuste maailma telgitagustesse. Autori rännak läbi kultuuride ja ajastute hõlmab muuhulgas berserke, savante, Egiptuse nuhtlusi, Püha Graali ja supersõdalasi ning kinnitab, et legendide taga on peidus märksa enamat kui pelk fantaasia.

„Teadus maagia taga“ on uue populaarteadusliku sarja „Elav teadus“ teine raamat.

Matt Kaplan on ajakirja The Economist teadusajakirjanik. Ta on teinud kaastööd ka mitmele teisele väljaandele, nagu National Geographic, New Scientist, Nature ja The New York Times. 2014. aastal pälvis Kaplan teadusajakirjanduse stipendiumi, mida ta kasutas loodusteaduste ja folkloori õpinguteks Massachusettsi tehnoloogiainstituudis ja Harvardi ülikoolis.

Kahjuks pean tunnistama, et see raamat on mul mitmel korral pooleli jäänud. Eks enamasti ikka ajanappusest, sest nii palju uusi põnevaid raamatuid tuleb juurde. Kuid nüüd augusti eelviimasel päeval võtsin ennast kokku ja lugesin läbi.

Ma olin sellest raamatust täitsa lummatud. Üks peatükk järgnes teisele ja niimoodi ta loetud saigi. Kindlasti võiks lugeda rohkem selliseid teadusalaseid raamatuid. Autor suutis kirjutada nii, et mul polnud kordagi igav ja muudkui lugesin ja lugesin. Kohati tundus, et nagu muud maailma polegi olemas. Teised pidid juba ütlema, et tule sealt raamatumaailmast välja.

Ma tõsiselt nautisin selle raamatu lugemist ja kahetsen seda, et varem selle raamatu jaoks aega ei leidnud. Sari Elav teadus alt leiab kindlasti palju uut ja põnevat, mida avastada. Aitäh kirjastus Argole, et ma selle raamatu eelmisel korral väljakutse läbimisel kingiks sain.

Soovitan kindlasti ka teistel lugeda, ma usun, et te ei pea seda kahetsema.

Kadunud kuld(Kadunud, taasleitud ja veel leidmata aarete ajaloost)(2002)

Ajaloo ja teaduse väljakutse 2021

JUULI: KULD

Kadunud kuld(Kadunud, taasleitud ja veel leidmata aarete ajaloost)(2002)(174lk)

Autor: Heinrich Alexander

Kirjastus: Odamees

Tutvustus

Uskumatud lood kadunud aaretest, mis veel tänapäevalgi avastajat ootavad: Alexander Suure impeeriumi kadunud aarded, Nibelungide varandus, mis lebab Reini jõe põhjas, Läänemere kuld, piraatide peitevarad Lõunamere saartel, jesuiitide salapärased kullakaevandused Lõuna-Ameerikas, Vene tsaaririigi varade kummaline saatus pärast revolutsiooni, Kolmanda Reichi kaotsiläinud kuld… Lood edukatest, vähemedukatest ning ebaõnnestunud aardejahtidest kogu maailmas.

Kuna juulikuu teemaks oli kuld, siis otsustasin abi otsida lugemiseväljakutse grupi postitustest ja ma ei pidanud pettuma. Nii tore on kellegagi koos sama raamatut lugeda ja isegi seda põnevat maailma avastada. Eks varandustest on alati põnev lugeda, seigelda maailmas, mis oli meie ajast mitukümmend aastat tagasi.

Igatahes ma naudin selle lugemiseväljakutse punktide täitmist ja loodan ka aasta lõpuks edukalt selle lõpetada. Loodan siiralt, et pooleli ei jää, senimaani on kõik kulgenud mõnusas tempos.

Üsnagi nauditav lugemine, kuid kuidagi lühikeseks jäi, oleksin rohkem tahtnud teada saada, kuid eks nii kord juba on. Eks tuleb ise juurde otsida. Aitäh grupiliikmele, kelle tõttu ma selle raamatuni jõudsin. Mul juhtub alati, et viimastel päevadel või eelneval nädalal suudan jõuda nende raamatuteni, mis vajavad rohkem tähelepanu, et edukalt erinevad lugemiseväljakutsed läbida.

Eks mind on alati huvitanud Alexander Suur ja tema impeerium, samuti ka Nibelungide kadunud varandus ja kus see siis tõesti kadus? Igatahes siit raamatust leiab üsnagi palju huvitavat lugemist.

Mulle meeldis, aga kes soovib ka samuti seda raamatut lugeda, siis tehke seda. Eks maitsed on erinevad aga proovida ju võib.

Kõik algab seemnest(2018)

Ajaloo ja teaduse väljakutse 2021

Juuni: Toit

Kõik algab seemnest(2018)(32lk)

Autor: Emily Bone

Kirjastus: Koolibiri

Tutvustus

Peaaegu kõik, mida me sööme, saab alguse seemnest: sealhulgas jahu, riis, porgand ja isegi šokolaad. Kaunilt illustreeritud raamatu lehtedel on taimed jagatud selle järgi, mis osa me neist sööme.
Samuti saame teada, kuidas seemned levivad ja taimed kasvavad, kuidas selle kõigega on seotud mesilased ja palju muud põnevat.

Kuna juunikuu teemaks oli toit, siis ajanappuse tõttu otsustasin selle raamatu kasuks. Tundus selline lihtne lugemine ja muidugi midagi uut ka kõrva taha panna. Plaanisin küll üht mahukamat raamatut, kuid paraku ei jõudnud.

Igatahes raamat räägib loo sellest, et toit mis meieni jõuab saab alguse seemnest. On siis selleks riis või porgand ning isegi šokolaad, mida me kõik armastame. Lugemine oli ladus ja huvitav. Eks ootan juba põnevusega, mis juuli selle väljakutse raames toob.

Eks mesilased ongi need tegelased, kes aitavad taimedel õitseda ja tolmelda, et meil oleks toitu.

Igatahes mina nautisin seda lugemist ja usun, et jõuan ka selle raamatuni, mis tegelikult siia teemasse plaanitut oli. Eks suvi ja jalgpall teevad oma töö ja lugemisele jääb vähem aega. Kuigi eks loen küll, kuid kirjutamiseni on ikka väga pikk tee.

Autor võib olla küll tundmatu, kuid tema kirjutamisstiil meeldis mulle ja raamat sai loetud kui ludinal.

Soovitan teistelegi, kes soovivad rohkem seemnemaailmast teada saada.

Poltaava(Ühe armee häving)(2006)

Ajaloo ja teaduse väljakutse 2021

Poltaava(Ühe armee häving)(2006)(325lk)

Autor: Peter Englund

Kirjastus: Argo

Tutvustus

1980. aastatel oli Rootsi ajalooteadus omamoodi kriisis. Mitte et ajaloolased poleks endistviisi uurinud ja oma uurimistulemusi avaldanud, kuid laiemale avalikkusele läksid nende tegemised ja akadeemilised vaidlused üha vähem korda. Siis tuli Peter Englund oma esikteosega “Poltaava: Ühe armee häving” ning kõik muutus peaaegu üleöö. See on muidugi suur lihtsustus, ent selles on tõtt. See raamat tekitas Rootsis ajalookirjanduse buumi. “Poltaava” muutus otsekohe bestselleriks. 8,7 miljoni elanikuga Rootsis on seda trükitud 248 000 eksemplari, raamat on tõlgitud prantsuse, inglise, vene, soome, taani, norra, läti, poola ja nüüd siis ka eesti keelde.


“Poltaava” on dokumentaaljutustus paari hirmsa ööpäeva kohta, mil kogu Rootsi armee, 49 rügementi ja üksikväeosa, hävitati. P. Englund kirjeldab saatuslikku lahingut, Rootsi suurvõimu languseni viinud katastroofi tund-tunni haaval. Inimlikult võttes oli neil kuumadel suvepäevadel toimunu brutaalne massimõrv, milles kadus 10 000 inimelu. Jutustades lahingu käigust, edastab P. Englund detaile, mis teevad ajaloo tõeliseks ja arusaadavaks: mida öeldi sõjast tüdinud sõduritele neid võitlema sundides, kuidas tulistati musketit, kuidas lõhnas must püssirohi, kuidas hoolitseti haavatute ja surnute eest, kuidas elati ja liiguti, millised olid ohvitseride ja lihtsõdurite tingimused.

Mõtlesin siia teemasse raamatut valides pikalt. Küll otsisin veebist erinevaid, aga siiski päästis mind vana hea lugemiseväljakutse grupp. Aitäh neile, kes seda raamatut varem lugesid ja seal tutvustasid.

Tegemist on dokumentaaljutustusega paari hirmsa ööpäeva kohta, mil kogu Rootsi armee hävitati. Autor kirjeldab seda saatuslikku lahingut, Rootsi suurvõimu katastroofi tund-tunni haaval.

Tavaliselt ma kipun sellistest sõjaraamatutest eemale veerema, kuid mitte seekord. Lugu ei olnud selline tuim fakte täis lugu, vaid iga korraga järjest elulisem ja traagilisem. Kellele küll sõda kunagi on kasu toonud? Kas tõesti pole inimelud sõjas midagi väärt?

Iga korraga muutus lugu minu jaoks järjest huvitamaks ja ma muudkui lugesin ja lugesin. Mõtlemata sellele, et tegemist on nii öelda sõjast rääkiva raamatuga. Ma lihtsalt sulandusin sinna sisse ja enne ei lõpetanud kui lugu leidis oma lõpu.

Väärt lugemine, eks peakski rohkem dokumentaalfilme ja ja raamatuid lugema. See maailm on mul täiesti avastamata. Seega küsiks, nõu milline dokumentaallugu on teil kallid sõbrad mulle soovitada?

Soovitan seda lugu teistelegi!

Merereisid, mis muutsid maailma(2009)

Ajaloo ja teaduse väljakutse 2021

Merereisid, mis muutsid maailma(2009)(210lk)

Autor: Peter Aughton

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Fernão Magalhãesile, nagu ka kapten Cookile ja Antarktika uurijale Scottile, ei toonud suured uurimisreisid au ega kuulsust, vaid jõhkra surma kodust kaugel. Teistele, nagu isadele palveränduritele, andis reis lunastuse; Drake’ile ja konkistadooridele kulda ja rikkust. Brunel ja Amundsen tulid võitjaiks ajaloo suurtes võidujooksudes, Vasco da Gama ja Kolumbus avastasid uusi maailmu. Kuid kõikidele meresõitjatele ja maadeavastajatele, kellest jutustatakse selles raamatus – muistsetest foiniiklastest kuni Mariana süvikusse laskunud allveelaevnikeni – tõid nende sangariteod surematuse nende osaluse eest merereisides, mis muutsid maailma.
Kell kümme arvas Kolumbus, et näeb silmapiiril tuld. See paistis olevat lõke, mis hubises nagu küünlaleek… Kell kaks öösel polnud enam kahtlust, et kaugelt paistsid tuled… See polnud enam valealarm. Reede hommikul nägid meresõitjad, et lähenevad saarele. Seilati ligemale. Saar oli asustatud…

Peter Aughton on välja andnud menukaid ajalooraamatuid: Endeavour, auhinnatud raamat kapten Cooki esimesest suurest reisist, Resolution, Newtons Apple ja The Transit of Venus. Varem töötas ta arvutiinsenerina lennundustööstuses, osaledes maailma esimese ülehelikiiruselise reisilennuki loomisel. Ta pidas 25 aastat loenguid Lääne-Inglismaa ülikoolis. Praegu elab koos perega Leedsis. 

Kuna otsustasin sel kuul valida selle lugemiseväljakutse alla midagi ajaloo teemal, siis otsustasin merereiside kasuks. Ma ei tea miks, aga mulle meeldib neist retkedest lugeda ja kujutada ette ka ennast nendega koos seal rändamas.

Mulle meeldis, et lugu oli ladus ja väga huvitav. Eks varemgi teadsin nii kapten Cookist kui ka Kolumbusest, kuid eks leidsin ka mõne uue huvitava fakti ja meresõitja. Eks selline teema on minu jaoks väga huvitav ja nii ma selle raamatuni tee leidsingi.

Kindlasti loodan leida aega, et lugeda veel selliseid teadus-ja ajaloolisi raamatuid. Mõnus vaheldus kindlasti muudele lugemistele. Selles loos oli ka just see miski, mis mind paelus ja lugema kutsus. Muidu vist poleks seda raamatut üldse lugenud, kui see oleks kuiv faktipõhine lugemine olnud.

Soovitan ka teistele lugemiseks.

Arktika ja antarktika(1998)

Ajaloo ja teaduse lugemiseväljakutse 2021

Arktika ja antarktika(1998)(63lk)

Autor: Barbara Taylor

Kirjastus: Koolibri

Tutvustus

Raamat polaaralade avastamisest, jäiste avaruste äärmuslikke tingimusi taluvatest taimedest ja loomadest ning põhjarahvastest.

Seekord sattusin ikka väga põnevasse maailma. Nautisin lugemist ja sain palju uut ja huvitavat teada. Just midagi sellist, mis viis mind kui lugejat täiesti teise maailma ja mõnus oli lugeda, mis siis et tegemist ei olnud mõne ilukirjandusliku raamatuga.

Naudin ka selle väljakutse täitmist, hetkel kulgeb täitsa heas tempos ja senimaani, olen suutnud kuude lõikes sammu pidada. Eks näis kuidas edasi.

Kuna raamat ise kuulub sarja Silmaring, siis eks sealt leiab nii mõndagi uut ja huvitavat, mida varem ei teadnud. Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole.

Kõike kaunist ja näeme veel!

Male ja sõjakunst(2017)

Ajaloo ja teaduse väljakutse 2021

Veebruar: ORIENT(AJALUGU)

Male ja sõjakunst(2017)(160lk)

Autor: Al Lawrence

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Ligi 2500 aastat tagasi kirjutas Sun Zi sõjateemalise traktaadi „Sõjakunst”. Sellest peale on teost hinnanud mitte ainult sõjanduseksperdid, vaid ka äri-, turundus- ja müügijuhid, poliitikud ja isegi sporditreenerid.
Selles raamatus uuritakse Sun Zi õpetusi ja nende olulisust male strateegia mõistmisel. Tema põhimõtete valguses vaadeldakse kõiki malemängu aspekte, nagu matt ja tuli, patt ja avang, keskmäng ja lõppmäng, ja õpetatakse mängima senisest paremini.
Raamatu autor ja malemängu õpetaja Al Lawrence on koostöös rahvusvahelise malesuurmeistri Elshan Moradiabadiga kirjutanud raamatu, mis esitab stsenaariume klassikalistest malepartiidest ning tõestab, et kui mängid Sun Zi filosoofiast juhindudes, saab sinust ohtlik vastane ja võidukas mängija.

Kuna eelmisel kuul lugesin teadusega seotud raamatut, siis seekord valisin midagi sellist, mis sobiks ajaloo alla ja ma olen siiralt üllatunud, et just selle raamatu endale leidsin. Olen kaua aega tahtnud mõista, kuidas malet mängitakse ja tänu sellele raamatule sain nii palju uut teada, et kui kasutada seda filosoofiat, siis võib minustki saada päris hea mängija.

Ma tunnistan, et nautisin selle raamatu lugemist ja loodan, et järgmine kuu toob veel põnevama teema kui seda oli sel kuul. Vahel on tõesti hea lugeda midagi sellist, mis mind kui lugejat teistmoodi läbi raputab. Soovitan teistelegi, kes seda raamatut pole lugenud. Kindlasti väärib raamat lugemist, mis siis kui tõesti pole malega varem tihedalt kokku puutunud.

Loomade mõistatus(Mida nad mõtlevad, mida nad tunnevad)(2018)

Ajaloo ja teaduse väljakutse 2021

Loomade mõistatus(Mida nad mõtlevad, mida nad tunnevad)(2018)(338lk)

Autor: Karsten Brensing

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Putukad, kes kasutavad tööriistu; kalad, kellel on oma kultuur; delfiinid, kes kutsuvad üksteist nimepidi; elevandid, kes matavad oma surnuid; loomad, kes käituvad ausalt või valetavad tahtlikult; loomad, kes ravivad end antibiootikumidega või lasevad meil, inimestel, endi heaks töötada. Mida loomad mõtlevad, mida suudavad tunda, millised on nende häälikud, suguelu, abstraktne mõtlemine või nende moodi vaimuhaigus?

Karsten Brensing (snd 1967) on saksa merebioloog ja käitumisteadlane, kes on tegelenud mh delfiinide ja vaalade uurimise ning kaitsega. Ta on kirjutanud mitmeid populaarseid raamatuid loomade elust.

Otsustasin seekord selles lugemiseväljakutses valida jaanuari kuu raamatuks midagi teaduse alalt. Nägin seda raamatut albumis ja lugedes sisututvustust, teadsin, et just sellega raamatuga ma seda väljakutset alustangi. Nagu mainitud sai siis sel kuul lugesin teadust, eks siis järgmisel kuul midagi ajalooga seonduvat.

Mind on alati loomadega seotud raamatud paelunud ja ka see raamat pole mingi erand. Kuigi autor oli minu jaoks tundmatu, olen alati otsinud aega, et selle sarja raamatuid lugeda ja nüüd see ka õnnestus.

Lugu oli minu jaoks väga põnev ja erinevaid uusi fakte loomade kohta sain nüüd kindlasti juurde. Eks nende mõtlemine ja loogika on üks põnevamaid. Võin öelda, et nautisin lugemist ja tänan seda inimest, kes selle väljakutse albumis seda raamatut soovitas.

Mulle meeldis see raamat ja usun, et leian veel aega, et seda sarja lugeda. Nendes lugudes on see miski, mis mind paelus ja muudkui lugesin ja lugesin. Igatahes nauditav lugemine krimkade vahele. Nüüd mõtlengi, milline võiks olla järgmine raamat sellest sarjast? Kas kellelgi on mõtteid??

Soovitan teistelegi!

Ajaloo ja teaduse väljakutse 2021

Jaanuar:(TEADUS)-Loomade mõistatus(Mida nad mõtlevad, mida nad tunnevad)-Karsten Brensing

Veebruar:(AJALUGU)-Male ja sõjakunst(2017)-Al Lawrence

Märts(TEADUS)-Arktika ja antarktika(1998)-Barbara Taylor

Aprill(AJALUGU):Merereisid, mis muutsid maailma-Peter Aughton

Mai(AJALUGU): Poltaava(Ühe armee häving)(2006)-Peter Englund

Juuni: Toit-Kõik saab alguse seemnest-Emily Bone(TEADUS)

JUULI: Kadunud kuld(Kadunud, taasleitud ja veel leidmata aarete ajaloost)(2002)-Heinrich Alexander(AJALUGU)

August: Teadus maagia taga-Matt Kaplan(TEADUS)

September: HIRM(AJALUGU)Tšornobõl(Tuumakatastroofi ajalugu)-Sergi Plohhi

Teavet, selle lugemiseväljakutse kohta leidsin Facebookist, Lugemiseväljakutse grupist.