Minu Alaska(Kasvatamas kelgukoeri ja iseennast)(2008)

Minu Alaska(Kasvatamas kelgukoeri ja iseennast)(2008)(272lk)

Autor: Maria Kupinskaja

Kirjastus: Petrone Print

Tutvustus

Ma õppisin seal, teravatipuliste mägede vahel, et minu rahutu hing ei ole tingimata halb asi. Ma kohtasin inimesi, kes avasid mulle oma südame, õppisin töötama sadade kelgukoertega, nägin mägesid, mis sundisid oma majesteetliku iluga hinge kinni pidama, aga eelkõige toimus muutus minu enese sees: ma õppisin iseennast usaldama.

Kaksteist aastat hiljem vaatan oma Alaska-ajale tagasi. Vahepeal on palju juhtunud – ja ma olen leidnud oma kodu siin planeedil. Working holiday-viisaga rändamine on toonud mind maailmanurka, kuhu ma poleks eales arvanud, et püsima jään. Tuleb välja, et vahel on õnnetoovad lahendused seal, kust neid oodata ei oska.

Tunnistan, et esmalt tõmbas mind raamatuni selle kaanepilt. Loomad on mulle alati meeldinud ja peamiselt olen koerainimene. Kui jõudsin sisukirjelduseni, siis teadsin, et ka see raamat on tore vahepala ennem loetud raamatutele ja ma ei pidanud pettuma. Autor sõidab kaheks hooajaks Alaskale, et siis seal kelgukoertega tegeleda ja saada uusi kogemusi.

Eks lumi ja koerad on just selline teema, mis mind lugema kutsub ja kui autor suudab loo kirja panna ladusalt ja loogilises järjekorras on see juba suur võit. Ma siiralt nautisin lugemist ja ilmselt läheb see lugu kindlasti nimekirja, mis mulle sellest sarjast on senimaani meeldinud.

Lumine ja ülevaatlik lugu kelgukoerte elust ja muidugi on natuke puudutatud ka Alaska enda loodust ja muidugi ei puudu lõpust ka pildialbum, kus oli mul au loos mainitud koeri ka lähemalt näha. Soovitan küll lugemiseks, kellele just selliseid lood meeldivad.

Ürgne kutse(2020)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

32.Raamat , mille lugemiseks said inspiratsiooni elust (mõni laul, film, saade, vestlus sõpradega jne. N. Terminaaror Loomade farm

Ürgne kutse(2020)(144lk)

Autor: Jack London

Tutvustus

Tugev ja noor koer nimega Buck röövitakse oma kodust Californiast ja toimetatakse Alaska lumiste mägede vahele, Yukoni kullapalaviku möllu keskele. Seal metsikus keskkonnas saab temast kelgukoer, kes peab ellujäämise nimel õppima kavalust ning karmust. Vaatamata kohanemisele ja siginenud sõprusele tuleb Buckil lõpuks valida, kas elada edasi inimeste maailmas või naasta loodusesse.

Jack London (1876 – 1916) oli ameerika silmapaistev kirjanik ja ajakirjanik, kes sai kuulsaks just nimelt jutustusega „Ürgne kutse“, mis nägi ilmavalgust 1903. aastal. Ka tema hilisemate teoste taustaks on inimeste suhted loomade ja metsiku loodusega, mille kohta omandas ta kogemused Alaska kullakaevanduses töötades.

Mulle meeldis see raamat väga, isegi meeletult. Ma muudkui lugesin ja lugesin, seda rohkem elasin Bucki elule kaasa.

Raamatus oli kõike seda, mis viib sind endaga ja enne lahti ei lase, kui sa oled saanud teada millega kõik lõpeb. See lugu jääb ilmselt mulle pikaks-pikaks ajaks meelde. See on ka üks raamatutest, mis kindlasti riiulis olema peab. Võib-olla tahan mõne aasta pärast seda uuesti lugeda ja samu emotsioone tunda.

Mind raputas see lugu väga, kuidas üks vapper koer Buck suutis kõik ära kannatada ja leida endas just see loom, kes ta olema pidi.  Kui keegi tahab teada kas ta valis endale elu inimestega või koha ürgses looduses, see vutt-vutt lugema. Ma usun, et te ei kahetse kui seda raamatut loete.

Ma mõtlesin siin kaua ja arvan, et tahan selle autori teisi raamatuid ka lugeda. Nii et soovitused palun siia postituse alla.

Bucki elu on täitsa rahulik, kui ta ühel päeval röövitakse. Loomake ei tea mis temaga tehakse ja kuhu ta viiakse. Ta kohtub mitmete erinevate inimestega ja loodab siiralt südames, et pääseb tagasi koju. Koer soovib leida endale kohta ja kas ta ka selle leiab, seda peate te ise lugema.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja usun, et loomalood võiksid meeldida paljudele.  Nüüd pole muud kui huviga oodata millal saab aega minna filmi vaatama.