Isiklik lugemiseväljakutse 2022
1.) Kellele ema, kellele tütar. Raamat, mille kohta LV grupis on kirjutatud negatiivne arvustus aga sinule meeldis.
Mõnikord ma valetan(2019)(294lk)
Autor: Alice Feeney
Kirjastus: Eesti Raamat
Tutvustus
Minu nimi on Amber Reynolds. On kolm asja, mida peaksite minu kohta teadma:
- Ma olen koomas.
- Minu abikaasa ei armasta mind enam.
- Mõnikord ma valetan.
Amber ärkab haiglas. Ta ei saa liikuda. Ta ei saa rääkida. Ta ei saa avada silmi. Ta kuuleb kõiki inimesi enda ümber, ent neil pole sellest aimugi. Amber ei mäleta, mis juhtus, kuid kahtlustab, et tema abikaasa on asjaga kuidagi seotud. Vaheldumisi naise halvatud oleviku, õnnetuse-eelse nädala ning kahekümne aasta taguste lapsepõlvepäevikute kaudu küsib see kaasahaarav psühholoogiline põnevik: kas miski saab tõesti olla vale, kui usud, et see on tõsi?
Alice Feeney on kirjanik ja ajakirjanik. Ta töötas kuusteist aastat BBC-s, kus pidas uudistetoimetaja, kunsti- ja elamussaadete ning „Kella üheste uudiste“ produtsendi ametit. Ta on Faberi Akadeemia 2016. aasta kursuse lõpetanu. Ta on elanud Londonis ja Sidneys ning rajanud nüüd kodu Surrey maakohas, kus elab koos abikaasa ja koeraga.
„Mõnikord ma valetan“ on tema debüütpõnevik, mida on välja antud rohkem kui 15 keeles.
Oi ma olen sellest raamatust nii palju kuulnud. Osad kiidavad, teised jälle ei pea seda raamatut lugemise väärilisekski. Nüüd olles selle loo läbi lugenud nõustun nendega, kellele see raamat on meeldinud.
Lugu on Amberist, kes on koomas ja kellel on palju saladusi. See lugu haaras mind endasse sellise jõuga, et ma ei suutnud lugemist kuidagi lõpetada. Lihtsalt istusin ja lugesin ja lugesin.
Lugu ise jookseb kolmes liinis ning mulle on alati sellised lood meeldinud, kus on sekka ka minevik ära toodud. Minu jaoks oli tegemist väga põneva looga ja juba on plaanis ka värskelt ilmunud sama autori teine raamat läbi lugeda. Püüan väga ka teiste lugemistega järje peale saada. Loodan, et keegi ei pahanda, et lugemiseks natuke rohkem aega kulub.
Siirad tänud kirjastusele ja autorile, kes meieni selle loo on toonud. Mind lummas see pidev pingeline õhkkond ja suur valede rägastik, kuhu isegi peategelane paistis ära eksivat. Kes tunneb, et tahab seda ka ise lugeda, siis tehke seda. Eks arvamusi sellest loost on palju ja just sina kallis lugeja pead otsustama, kas loed või mitte.
Minult igatahes läheb soovitusena kirja ja kohtume peagi!
raamaturiiulike 