Nukkude surmamäng(Kim Stone sarja 4.raamat)(2019)

Nukkude surmamäng(Kim Stone sarja 4.raamat)(2019)(382lk)

Autor: Angela Marsons

45443866._SY475_

Tutvustus

Uurija Kim Stone’i neljas juhtum
Surnud ei paljasta saladusi … kui just ei osata kuulata.

Tütarlapse tundmatuseni moonutatud nägu vahtis pimedana sinitaevasse, tema suust pudenes mulda. Musttuhat kärbest tiirutas verepudru kohal. Westerley uurimisrajatis pole nõrganärvilistele – see on „laibafarm“, kus uuritakse surnukehade lagunemist ja mille asukateks on laibad, muist rohkem, muist vähem mädanenud. Kui aga uurija Kim Stone ja tema meeskond leiavad hiljuti surnud neiu, tundub neile, et mõrvar on leidnud parima paiga oma kuriteo varjamiseks.

Seejärel tungitakse kallale teisele neiule. Ta jäetakse surnu pähe maha, uimastatud, suu mulda täis. Stone’ile ja tema meeskonnale on selge, et tegutseb sarimõrvar. Mitu laipa nad veel leiavad? Kes on järgmine? Kui kohalik ajakirjanik Tracy Frost jälgi jätmata kaob, tõusevad ka panused. Tundub, et mõrvari saladuste võti peitub minevikus. Kas Kim leiab selle, enne kui väärastunud vaim nõuab järjekordse ohvri?

Seekordne osa viis mind veel rohkem kaasa kui eelmine. Ma lootsin kogu hingest, et Kim leiab üles süüdlase ja mõistab tema üle kohut, aga et selleks osutub see  tegelane, keda ei osanud isegi Kim kahtlustada, oli üpris üllatav. Ma ei osanud ka oodata, et lugu võiks sellise lõpplahenduse saada.

Loos oli mitmeid erinevaid pöördeid ja mida lugu edasi, seda põnevamaks läks.  Ma loodan nüüd siiralt, et tõlgitakse ka järgnevaid osi.  Kahju oleks, kui ainult neli lugu ainult ilmuks.

Seekordses osas peab inspektor Kim lahendama juhtumi, kus tapetakse naisi, aga mis põhjusel ja kes on selles süüdi, peate te ise lugema. Kas ta suudab leida mõrvari enne, kui ta tapab oma järgmise ohvri? Kes küll võiks olla järgmine ohver? Miks Kimile tundub järjest rohkem, et nende naiste vahel on mingi seos ja selle teada saamiseks peab ta andma endast kõik, et saladused paljastada ja leida üles mõrvar. Kas ta ka seda suudab, seda saate teada siis, kui seda raamatut loete.

Mulle väga meeldis ja sellest krimikirjanikust on saanud üks mu suuri lemmikuid.  Ma ei ole kordagi pettunud. Vastupidi mulle on need lood väga meeldinud ja loodan, et saan ka järgnevaid osi lugeda. Nii väga tahaks teada, mis saab Kimist edasi ja kas ta on lõpuni välja nii vapper ja õiglane naine, kui ta on seda senimaani olnud.

Kes soovib neid raamatuid lugeda, siis ma usun, et te ei pea seda üldsegi kahetsema. Mina küll ei kahetse. Need neli raamatut täitsid mu lugemisaja nii pingeliste sündmustega, et polnud aega mõnda teist raamatut üldse lugeda. Mulle meeldis väga ja loodan, et teilegi meeldivad need raamatud.

 

Kadunud tüdrukud(Kim Stone sarja 3.raamat)(2019)

Kadunud tüdrukud(Kim Stone sarja 3.raamat)(2019)(445lk)

Autor: Angela Marsons

44080701._SX318_

Tutvustus

Kaks tüdrukut on kadunud. Ainult üks pääseb koju tagasi. Oma tütart näeb jälle abielupaar, kes teeb teisest parema pakkumise. Ärge hauduge asjatuid lootusi – üks laps peab surema. Kui 9-aastased sõbratarid Charlie ja Amy jäljetult kaovad, paiskab see kaks perekonda elavasse põrgutulle. Tekstsõnum kinnitab midagi mõeldamatut: tüdrukud on langenud kohutava lasteröövi ohvriteks.

Ja kui järgmine sõnum kaks perekonda oma laste elu nimel teineteise vastu üles ässitab, hakkab uurija Kim Stone´i ja tema rühma kell tiksuma. Vastased näivad pidevalt neist sammukese ees olevat. Laipade jälgi mööda minnes mõistab Stone, et nii halastamatute tapjatega pole tal kunagi varem tegemist olnud. Tüdrukute elusana kojutoomise võimalused kahanevad iga tunniga… Mõlema perekonna minevikusaladuste sünge võrgu harutamine näib andvat juhtunu lahendamise võtme. Aga kas Kim püsib nii kaua elus? Või peab kellegi laps maksma ülimat hinda?

„KADUNUD TÜDRUKUD“ on kolmas raamat vaneminspektor Kim Stone’i juhtumite sarjas. Angela Marsons on sündinud ja kasvanud Black Countryl. Tema loodud Kim Stone’i sarja raamatuid on müüdud 27 riigis ja kokku üle 3,1 miljoni eksemplari, nüüdseks on sari saanud populaarseks ka Eestis.

Olles varemalt lugenud läbi kaks eelmist osa, siis ma ei kõhelnud üldse ja asusin lugema. Seekordne osa ei valmistanud mulle mingit pettumust. Kim on ikka sama tragi ja vapper politseinik kui varem. Seekord on tal lihtsalt vähem aega ja ta peab andma endast maksimumi, et tüdrukud tervelt koju tagasi tuua. Kas ta ka seda suudab, seda peate te ise kallid sõbrad lugema.

Ma ei oska seletada, miks mulle see sari meeldib. Kuidas saakski kui mõne arvates on see nii verine ja jõhker, eriti see osa. Julmust ja valu on selles osas tõesti palju. Kuid kui ma asusin kunagi ammu krimiromaane lugema, siis teadsin, et nad mulle lihtsalt meeldivad. Neis on põnevust ja pinget aga ka keerukaid uurimisi ja kõige tipuks enamjaolt lõpevad need lood heade võiduga, mis on veel kõige parem.  Mulle meeldib lugedes kaasa mõelda ja mida edasi lugedes ka ära arvata, kes on süüdlane ja kas ta saadakse kätte ja mida kõike selleks ei tehta.

Mind üllatab, et mul on jäänud veel lugeda viimane eesti keelde tõlgitud osa. Ei saanud arugi, et kolm on juba läbi ja nüüd on järg Lõppmängu käes. Sellest autorist on saanud minu suur lemmik. Ma usun, et need raamatud jäävad pikaks ajaks meelde. Neid nii kiiresti ei suuda unustada. Eks Kim on oma tegemiste ja iseloomuga mulle naha vahele pugenud.

Alati tema lugusid lugedes suudan ma keskenduda ainult uurimisele ja ka otsida lahendusi, kuidas see lugu lahendada. Muidugi seekord oli lõpppauk minu jaoks üllatus. Ma ei osanud kahtlustada, et see tegelane võis olla ninamees. Polnud kordagi üldse sellist mõtet, et tema võiks ka süüdi olla. Ju siis oli lugu superhästi kirjutatud.

Veel ägedam oleks kui sellest sarjast valmiksid filmid või lihtsalt teleseriaal. Ma tahaks näha milline näitleja Kimi mängima valitaks. Eks see on ainult kõigest unistus.

Mulle Kim kui peategelase ja juhtivuurijana väga meeldib. Temas on kõike seda, mida on vaja karmis politseimaailmas toime tulemiseks. Ta võib olla küll teiste arvates teistmoodi kuid sisimas on ta hea inimene. Ta on samuti pidanud palju kannatama ja kes siis ei muutuks rohkem endasse tõmbunuks.

Mulle meeldis, et lugu säilitas enda põnevuse ja pinge kuni viimaste lehekülgedeni. Ma ei märganudki eile lugedes, et pool sellest loost on juba läbi. Täna hommikul teist poolt lugema hakates, läks seegi üsna kiiresti.

Ma julgen soovitada teilegi kallid sõbrad seda sarja. Ma usun, et keegi kes on läbi lugenud esimese osa ei suuda enam peatuda ja loeb ka teised osad läbi. Vähemalt minu puhul oli see täpselt nii!!

Soovin kõigile kaunist suvepäeva ja näeme kindlasti veel!

Julmad mängud(Kim Stone sarja 2.raamat)(2018)

Lugemiseväljakutse 2019

Üllatusteema!! Raamat,mille autor,tõlkija,illustraator on lugemiseväljakutse grupi liige!

Julmad mängud(Kim Stone sarja 2.raamat)(2018)

Autor: Angela Marsons

42618161

Tutvustus

Mida suurem on julmus, seda hukutavam on mäng…

Kui leitakse süüdimõistetud vägistaja jõhkrate haavadega surnukeha, kutsutakse kohale Kim Stone ja tema rühm, lootuses, et nad suudavad juhtumi kiiresti lahendada. Ent mitmete häirivate asjaolude ilmnemisel selgub peagi, et asjasse on segatud keegi märksa kurjakuulutavam.

Juurdluse edenedes püüab Kim samal ajal paljastada ka jälestusväärsete pedofiilide salajast ühingut, kuid satub seda tehes ühe ohtliku ja väärastunud katsetega tegeleva isiku huviorbiiti. Seistes silmitsi ohtliku sotsiopaadiga, kes näib teadvat kõiki tema nõrkusi, võib iga samm uurija Stone’i jaoks saatuslikuks osutuda.

Surmajuhtumite arv kasvab ja tapja peatamiseks tuleb Kimil tungida sügavamale kui eales varem. Ja seekord on asi isiklik…

Mulle meeldis see raamat kohe väga. Kuna ma varemalt olen lugenud selle sarja esimest osa, siis ma ei kõhelnud üldse ja alustasin ka teise lugemist. Ja ma ei pidanud pettuma. Nii hea lugemine oli, et unustasin kõik muu ja muudkui lugesin.

Seekordses osas püüab Kim teha kõik, et leida süüdlane üles ja seda kogu jõudu mängu pannes. Ma elasin väga tema tegemistele kaasa. Ta peab tegema selleks kõik, et leida sotsiopaat, kes aina rohkem ja rohkem püüab tema ellu tungida ja saada teda nõrkusi, mis võivad isegi Kimile saatuslikuks saada.  Kas ta suudab teha endast kõik, et kurjategija peatada, seda peate te ise lugema.

Põnevust ja pinget jagus sellesse raamatusse kuni lõpuni. Mul ei tekkinud kordagi mõtet, et võiks igavusest pooleli jätta. Lihtsalt nii põnev oli, et unustasin kõik muu ja nautisin Kimi tegemisi.

Kuna mulle kaks osa juba meeldis, eks siis loen lähiajal kolmanda ka läbi. See on hea, et neid osi on päris palju tõlgitud ja saan neid rahus lugeda, ilma ei peaksin järgmist osa ootama.

Teile kallid sõbrad soovin põnevaid lugemisi ja näeme jälle!!

 

Vaikne karje(Kim Stone sarja 1.raamat)(2017)

Lugemiseväljakutse 2019

36. Raamat autorilt, kelle raamatuid su kodusel riiulil kõige rohkem on

Vaikne karje(Kim Stone sarja 1.raamat)(2017)(397lk)

Autor: Angela Marsons

36185310

Tutvustus

Viis inimkuju seisavad ringis ümber värske mulla kuhila. Üks süütu hing on elu kaotanud, aga kokkulepe on juba sõlmitud… ja verega kinnitatud.

Stourbridge’i poiste erakooli direktriss leitakse julmalt kägistatuna. Tema surm on alles esimene Black Countryt vapustavate jõhkrate mõrvade laines. Ent kui endisest lastekodust leitakse inimjäänused, tulevad päevavalgele ka mitmed muserdavad saladused.

Vaneminspektor Kim Stone mõistab, et tal tuleb otsida väärdunud mõtteviisiga kurjategijat, kelle tapalaine ulatub üle aastakümnete. Aina uusi mõrvu avastades tõdeb Kim, et ta peab mõrtsuka peatama enne, kui too uuesti tapab. Kuid kas Kim suudab seista silmitsi deemonitega omaenda minevikust?

Angela Marsons on sündinud ja kasvanud Black Countryl ehk Mustal maal – nii nimetatakse Inglismaal West-Midlandis asuvat tööstuspiirkonda, mida omal ajal kattis paks söekiht.

Vot see oli alles lugemine. Nii pingeline oli, et ma ei arvanud kuni lõpuni ära,kes on nende jubedate tegude taga. Poleks osanud oodatagi, et just see tegelane seda oli. Kes on kõige nende jubedate tegude taga ja kas Kim suudab selle juhtumi lahendada, seda peate te ise lugema. Mulle Kim kui politseiuurija meeldis väga. Ta sobis täielikult BOSSI mängima. Seda sõna otseses mõttes.

Ma ei tea miks ma varem pole seda krimisarja lugenud. Ma ei tea miks ma nii kaua ootasin. Nüüd isegi kahetsen natuke, et seda varem ei ole lugema sattunud. Igatahes kaanepildid sellel sarjal on üsna jubedad. Nagu olema peabki.

Mulle meeldis raamat juba algusest peale. Polnud kordagi tunnet, et jätaks pooleli. Sündmused liikusid nii minevikus kui ka olevikus. Mis mulle väga meeldis. Pinge säilis kuni lõpuni ja juhtumi lahendamine oli Kimi jaoks üsnagi raske, kuid siiski ta pidi ennast kokku võtma, et leida viimane puuduv juhtlõng. Eks raamatus oli ka kurbust ja muidugi viha,mis mõne tegelase julmade tegudeni viis. Eks oli ka üllatusi, mis mõne tegelase kohta alles lõpus paljastusid.

Kui saladused paljastuma hakkavad, siis seda ei peata enam miski. Eks igaüks saab oma karistuse ja mida rohkem Kim edasi uurib, seda põnevama pöörde lugu võtab.

Mulle endalegi meeldib pigem sellist laadi lugemist lugeda, aga vahel satub sinna ka midagi muud. Siiani on meeles Winnetou ja usun, et tahan ka seda sarja edasi lugeda.

Ma usun, et jätkan selle autori raamatute lugemist. Julgen ka teistele soovitada. Pinget ja adrenaliini jätkus piisavalt selles raamatus.

Soovin kõigile põnevaid raamatuid ja näeme veel. Kui mitte sel kuul enam siis järgmisel kindlasti!! Päikest kõigile!!