Vanaema õunapuu otsas(2008)

Lugemiseväljakutse 2021

22. Üks „vanaemaraamat” – raamat, kus keskne tegelane on vanaema

Vanaema õunapuu otsas(2008)(109lk)

Autor: Mira Lobe

Kirjastus: Avita

Tutvustus

Nad istusid taevassinisesse autosse ja sõitsid otseteed lähimasse sadamasse, kus purjelaev ankrus seisis. Mõlemad hobused traavisid takka järele.
«Ahoi!» ütles vanaema jämeda häälega, kui nad mööda vetruvat laevale läksid. «Me seome auto ja hobused peamasti külge, et nad kõrge lainega üle parda ei läheks.»
«Ahoi» oli meremeeste keel ja «üle parda» samuti. Sellega pidi Andi nüüd harjuma.

Raamat on saanud Austria riikliku lastekirjanduse-auhinna ja Viini lasteraamatu-auhinna.

Lugu poisist nimega Andi, kes igatseb väga endale vanaema. Kõigil teistel tema klassis on vanaema, kuid temal mitte. Ta on kurb, et tal vanaema ei ole ja nii otsustab ta õunapuu otsas konutada.

Ta on oma mõtetes, kui ühe korraga keegi istub tema kõrval. Tema rõõmuks on see vanaema ja täiesti tema oma. Oh neid vahvaid seiklusi, mis nad koos ette võtavad. Kui aga poisi kodukanti kolib üks ütlemata tore vanatädi, siis mida rohkem poiss teda aitab, seda vähem mõtleb ta oma vanaema peale. Kas tõesti on ta endale vanaema välja mõelnud? Või on tegemist ikka päris vanaemaga, eks seda lugege ise!

Andi on üks ütlemata vahva poiss ja tema seiklused olid väga kaasahaaravad. Nemad juba vanaemaga hätta ei jäänud ja minu jaoks oli tegemist väga lõbusa looga, kuid samas ka üsnagi kurb, kuid seda kõike ainult alguses.

Mulle meeldis ja ma usun, et julgen ka teistele lugemiseks soovitada.

Tulipunane Friederike(2013)

Lugemiseväljakutse 2020

48. Raamat, mille eesti keelde tõlkija on saanud selle eest tõlkepreemia

Tulipunane Friederike(2013)(80lk)

Autor: Christine Nöstlinger

Kirjastus: Koolibri

Tutvustus

Friederike elab Annatädi juures. Tal on kass Kõuts ja punased juuksed. Tulipunased, ütlevad lapsed ja naeravad Friederike üle. Nad hüüavad: „Tulipunane Friederike sealt tuleb! Peas tal tuli, tuli põleb!” See muudab Friederike kurvaks. Kuna aga tema juuksed ei ole mitte tavalised punased juuksed, saavad peagi alguse ebatavalised lood…
Eesti keeles on varem ilmunud viis austria lastekirjaniku, Hans Christian Anderseni preemia ja Astrid Lindgreni mälestuspreemia laureaadi Christine Nöstlingeri raamatut. „Tulipunane Friederike” on aga kirjaniku kõige esimene kaante vahele jõudnud lastejutt, mis ilmus Austrias juba 1970. aastal.

Seekord kohtume tüdrukuga, kellel on tulipunased juuksed ja keda kahjuks teised lapsed narrivad. Kuna tema juuksed pole just kõige tavalisemad, siis sealt need ebatavalised lood alguse saavadki.

Mulle meeldis loo lihtsus ja mõnus sujuv edasi liikumine. Miski neis lugudes liigutas mind. Mulle meeldib lugeda lasteraamatuid ja ma ei häbene seda.

Vahel on vaja midagi rõõmsat, et unustada kõik mured ja lihtsalt nautida head ja lõbusat lugu. Nii armsat ja südamlikku lugu oleks patt lugemata jätta.

Kindlasti loen veelgi neid vahvaid lugusid.

Soovitan teistelelgi lugemiseks, kes seda varem teinud pole!