Mürakarud(Loomad elutoas)(2005)

Mürakarud(Loomad elutoas)(2005)(48lk)

Autor: Urmas Nemvalts

Kirjastus: Büroodisain

Tutvustus

“Mürakarud” on koomiks, mis ilmub ajalehes Postimees ja mida joonistab Urmas Nemvalts. Seda on ilmunud alates 1998.[viide?] aastast, kuid vahemikus oktoober 2008 kuni veebruar 2010 asendas seda koomiks “Linnaloom”, kus “Mürakarudest” tuntud Siil toimetas linnakeskkonnas.

Koomiksitegelased kutsuvad koomiksit koomuskiks.

Taaskord üks mõnus vahepala Mürakarude koomiksi näol. Oh, kus mulle meeldib neid lugeda.

Eks ka siin on tegelastel palju erinevaid seiklusi ja neile kaasa elamine meeldis mulle väga. Neis lugudes oli nii nalja kui ka pisut kurbust. Eks kõige värvikamad tegelased on karud ja muidugi ka Siil.

Kas keegi veel plaanib suvel mõnd koomiksit lugeda? Kui jah, siis soovitage mulle ka!

Nagu ka varem mainisin, siis kindlasti laenutan veel mõne selle autori koomiksi. Kunagi väiksena meeldis mulle väga Asterix ja Obelixi koomiks, eks püüan seda ka raamatukogust leida. Eks neid koomikseid on ka mõnus vahepaladena krimkade vahele lugeda.

Soovitan ja usun, et te ei pea seda lugemisaega kahetsema.

Mürakarud(Kel jõud, sel õigus)(2004)

Mürakarud(Kel jõud, sel õigus)(2004)(48lk)

Autor: Urmas Nemvalts

Kirjastus: Büroodisain

Tutvustus

“Mürakarud” on koomiks, mis ilmub ajalehes Postimees ja mida joonistab Urmas Nemvalts. Koomiksitegelased kutsuvad koomiksit koomuskiks.

Siil käitub üldiselt pugejana koomiksi karudele. Ta töötab koos Jänesega paanikaosakonnas. Käis Kassiksesega, sai temaga ka mitu pesakonda okkalisi kutsikaid. Urmas Nemvalts joonistab tihti Siilikesele ka temaga juhtunud õnnetused ja väljendab Siili peal enda alter ego. Aga tallalakkumine, pugemine ja paanika külvamine Nemvaltsi rida ei ole.

Jänes töötab koos siiliga paanikaosakonnas.

Vööga karu ehk 1. koomiksiribast tuntud Miša on hull jahimeeste järgi. Nad peavad Vööta karuga igat kahejalgset inimest jahimeheks ja söövad nad ära. Kui Vööga karu on Jahimehe ära söönud, on tal alati säärekont peos.

Vööta karu sõber Vööga karu on temast natuke aktiivsem. Vööta karu on tasasem ja rahulikum. Jahimehi armastavad mõlemad.

Karuvanaema on vanemat sorti kogukas karu, kellele õudselt meeldivad mehed. Tema vanuse ja suure kehakaalu tõttu mehed temaga kirglikku ööd voodis veeta ei taha. Sellistel puhkudel virutab väga tugeva käega Karuvanaema kellelegi vastu nägu, nii et too on terve päeva külili.

Kakuke on saiatükk, kelle repliiki kuuluvad vaid sõnad: “Eide käest veeresin, taadi käest veeresin…”

Võts on “Vorstihull Lõuna-Ameerika loom”, kes kõikvõimalikes olukordades leiab võimaluse juttu teha vorstist. Asendaja ilmub välja igal suvel ning on pisike lipsuga mehike, kes arvab, et suudab kõiki ja kõike asendada.

See koomiks on mulle juba ammusest ajast meeldinud ja nüüd suvel otsustasin taaskord neid lugusid lugema hakata. Võib öelda, et need on just sellised vahepala lood enne teiste raamatute lugemist.

Eks ka siin lugudes on aktuaalseid teemasid ja neid arutavad muidugi omavahel metsaloomad siil, jänes, hunt, karud ja võts. Eks sai ka nalja ja komöödiat.

Mis koomusk see on kui ei saa nalja ja lõbu. Mulle meeldib neid lugeda ja kindlasti järgmine kord kui raamatukokku satun, siis laenutan veel mõne lugemiseks.

Eks seda raamatut võib ka metsaelu looks kutsuda, sest peategelased on ju sealt.

Soovitan teistelegi, kes otsivad lõbusat suvelugemist.