Kuldne puur(2020)(304lk)
Autor: Camilla Läckberg
Kirjastus: Pegasus

Tutvustus
Kirest nõretav uus romaan rahvusvaheliselt menukirjanikult – psühholoogiline põnevik, mis räägib hüljatud miljardäriprouast ja tema isuäratavalt kurikavalast kättemaksuskeemist.
Pealtnäha on Fayel kõik olemas. Täiuslik mees. Armas tütar. Luksuslik korter Stockholmi parimas linnajaos. Kuid tumedad mälestused Fjällbackas veedetud lapsepõlvest jälitavad teda, ja ta tunneb end üha rohkem kuldsesse puuri vangistatud linnuna. Kunagi oli ta tugev, ambitsioonikas naine, kuid abikaasa Jacki nimel loobus ta kõigest. Kui Faye saab teada, et mees teda petab, variseb tema maailm täielikult koost.
Emotsionaalselt ja majanduslikult hävitatud Faye on sunnitud oma elu nullist alustama – kuid pole hirmsamat ärapõlatud naise vihast. Nii hakkab ta kavandama koletut kättemaksu…
Camilla Läckberg on paljude auhindadega pärjatud Fjällbacka sarja autor, kelle raamatuid on maailmas müüdud üle 23 miljoni eksemplari ja tõlgitud 43 keelde (eesti keeles on ilmunud sarja esimesed seitse raamatut). Ta elab koos abikaasa ja lastega Stockholmis.
Kuna pole ammu midagi Läckbergilt lugenud, siis otsustasin seekord nüüd hiljuti ilmunud raamatu kasuks. Nii kreisit lugemist pole ammu olnud. Faye on igatahes naine, kelle kättemaksu küll ise ei sooviks. Temas on midagi nii ürgselt naiselikku, mis raputas sealset maailma ikka korralikult. Kui ikka kellelegi kättemaksta, siis ikka korralikult, nii et ohvrist jääks alles vaid tuhk.
Mulle meeldis see raamat ja elasin Faye elule väga kaasa. Eks oli nii rõõmsaid hetki kui ka kurbi. Ükski naine ei peaks midagi sellist läbi elama ja ma hindan Faye vaprust ja visadust taas jalgele tõusta.
Kordagi ei suutnud ära arvata, millega kõik võiks lõppeda ja pidevalt painas mind küsimus, mis siis Faye emast sai? Kas ta tõesti sai surma või mis temaga juhtus? Lootsin koguaeg, et Faye mees saab oma teenitud karistuse ja tunneb seda sama mida ta naisele põhjustas.
Igatahes selles raamatus oli küll tunda girlpowerit ja seda sõna otseses mõttes. Kui sulle tehakse liiga ja visatakse sind minema nagu nartsu, siis kõige õigem tee on ennast kokku võtta ja kuigi öeldakse, et kättemaks ei lahenda midagi, siis selles loos oli oi kui palju sellest abi.
Kuna autor on mulle varasemalt tuttav, siis ka see lugu oli ikka tasemel ja ma ei ole üldsegi pettunud. Ma ei kahetse seda, et mõned tunnid uneajast sellele raamatule pühendasin. Hoopis vastupidi. Nauditav lugemine otsast lõpuni. Polegi varem vist sellise temaatikaga raamatut lugenud. Vähemalt nüüd küll kohe ei meenu.
Igatahes selles loos oli kättemaks oi-oi kui magus. Kui magus? Seda lugege kallid sõbrad ise!
Soovin kõigile kaunist suve lõppu ja näeme veel!!Kui ennem mitte siis juba septembris.