Pärija(2021)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

4.KVARTAL

2. Kinnise ruumi krimka

Pärija(2021)(366lk)

Autor: Camilla Sten

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Eleanor on noor naine, kellel on prosopagnoosia – ta on võimetu nägusid ära tundma. Ühel õhtul mõrvatakse Eleanori vanaema Vivianne julmalt otse lapselapse silme all. Eleanor näeb küll tapjat, kuid ei suuda teda tuvastada ega politseile kirjeldada. Paar kuud hiljem selgub, et Vivianne on Eleanorile pärandanud mõisa, mille olemasolust viimane midagi ei teadnud. Ühel nädalavahetusel sõidab ta koos poiss-sõbra Sebastiani, advokaadi ja tädiga oma uusi valdusi üle vaatama. Mõis aga pakatab saladustest. Mida enam Eleanor minevikus kaevab, seda rohkem küsimusi tekib. Kes oli Vivianne? Kes küll soovis tema surma? Ja miks ta hoidis seda mõisa saladuses? Eleanor otsib meeleheitlikult vastuseid, tahab teada tõtt, kuid ilmselgelt soovib keegi, et ta ei saaks iialgi saladuste jälile. “Pärija” on õudustäratav kriminaalromaan üksikus mõisas elanud perekonna valgustkartvatest saladustest, mis aastakümneid hiljem päevavalgele tulevad.
Rootsi krimikirjanik Camilla Sten tegi 2019. aastal ta suure rahvusvahelise läbimurde põnevusromaaniga „Kadunud küla“. See on tõlgitud tosinasse keelde ja valmimas on film.

Kuna mulle meeldis autori varem ilmunud raamat, siis kohe kui nägin, et ilmumas on ka Pärija, siis teadsin, et seda ma kindlasti tahan väga lugeda. Ja ootus tasus ennast täiega ära. Nii kriipilt head krimkat pole ammu lugenud ja see autori loodud keskkond oli lausa super ja seda kõike talvel.

Peategelaseks on noor naine Eleanor, kellel on raske haigus, ta on võimetu nägusid ära tundma. Ühel õhtul aga mõrvatakse aga tema vanaema Vivianne ja seda kõike tema silme all. Naine näeb küll tapjat, kuid ei suuda teda tuvastada ega ka politseile kirjeldada.

Mõned kuud hiljem selgub, et vanaema Vivianne on Eleanorile pärandanud mõisa, mille olemasolust ta varem ei teadnud. Ta otsustab ühel nädalavahetusel sõita sinna valdusi üle vaatama. Temaga on kaasas tema poiss-sõber, advokaat ja tädi Veronika. Kuid mõisal on omad saladused. Mida rohkem ta neis saladustes kaevab, seda rohkem küsimusi tal tekib. Kas ta tõesti ei tundnud oma vanaema? Miks ta mõisast talle ei rääkinud? Miks vanaema tahtis seda mõisa saladuses hoida? Mida rohkem Eleanor saladusi uurib, seda pingelisemaks ja pöörasemaks lugu muutub. Kas ta saab üldse kedagi usaldada?

Tunnistan ausalt, et nautisin lugemist väga ja mulle just meeldivadki sellised lood, kus on nii palju pinget ja adrenaliini, mis paneb endalgi südame kiiremini põksuma. Mineviku saladused on varmad paljastuma ja alati pole tõde nii helge, kui loodad.

Soovitan teiselegi!

Kadunud küla(2019)

Kadunud küla(2019)(384lk)

Autor: Camilla Sten

Tutvustus

Põnevik, mis haaras mind esimesest leheküljest viimaseni ja viis mõtted Stephen Kingile. Camilla Sten on kirjanik, kellel tasub silma peal hoida.

Camilla Grebe

On möödunud kuuskümmend aastat sellest, kui väikse kaevandusküla Silvertjärni terve elanikkond haihtus. Kohvitassid seisid köögilaual, pesu kuivas nööri peal, just nagu oleksid kõik äkitselt õhku haihtunud. Kui inimesed paar päeva hiljem linna uurima tulid, leiti ainult posti külge kinni seotud naine, kes oli kividega surnuks loobitud, ja elus vastsündinu. Kõik ülejäänud, ligikaudu tuhat elanikku, olid kadunud ja neid ei leitud kunagi. Keegi ei tea, mis juhtus. Kas see oli õnnetus, massienesetapp või oli mängus fanaatilise usuliikumise käsi?

Alice on noor filmitegija, kes on üles kasvanud lugudega Silvertjärnist, mida vanaema talle jutustas. Nüüd tahab ta lõpuks tõe välja selgitada. Koos oma meeskonnaga kavatseb ta veeta viis päeva eraldatud ja mahajäetud linnakeses ning filmi jaoks materjali koguda. Kuid niipea, kui nad kohale jõuavad, hakkavad nad kuulma kummalisi hääli ja nägema seletamatuid asju. Varsti peavad nad endalt küsima, kas möödunud ajad on ikka möödunud või neelab küla ka nemad.

Camilla Sten sündis aastal 1992 ja on varem avaldanud düstoopilise romaani „Teine koidik“ (2016). Ta kirjutab ka kriitikute poolt kiidetud põnevussarja koos Viveca Steniga, mille esimene osa „Süvahaud“ ilmus aastal 2016. Uut raamatut „Kadunud küla“ on juba enne ilmumist müüdud viieteistkümnesse riiki ja Nordisk Film on ostnud filmiõigused. Lisaks kirjutamisele õpib Camilla Sten Uppsala ülikoolis psühholoogiat.

Seekordseks raamatuks osutus minu arvates raamat, mis ei vaja pikemat tutvustamist. Jah tunnistan, et autor on minu jaoks tundmatu, aga olles facebookis lugemiseväljakutse  grupi liige, siis olen seal vilksamisi seda raamatut näinud.  Muidugi olen lugenud ka erinevaid sealseid tutvustusi ja niimoodi see raamat tee minuni leidiski. Kuna raamatukogus polnud, siis soovisin seda väga lugeda ja oh üllatust kui selle ellust leidsin.

Raamat on kirjutatud oleviku ja tuleviku vormis, ühelt poolt väike kaevandusküla Silvertjärn 60 aastat varem ja teisalt see sama küla 60 aastat hiljem.

Kui sinna läheb noor filmitegija Alice koos oma kaaslastega ei oska ta arvatagi, mis kõik seal juhtuda võib. Kohati oli lugu nii sünge, et ma ei suutnud lihtsalt edasi lugeda. Eks pimedus mängis ka oma rolli ja pidasin väikseid pause, kus mõni õhtu seda raamatut ei lugenud.  Alice soovib teada saada mis küll seal külakeses juhtus ja kuhu kadusid kõik need 900 inimest. Kas tõesti on tegu kummituslinnaga või on seal kellegi teise käsi mängus?  Seda peate te kallid sõbrad ise lugema.

Kohati tundus, et nad ei pääsegi sealt minema ja loole ei tulegi õnnelikku lõppu, kuid kes tahab teada kas tõesti nad jäidki sinna lõksu ja mis siis lõpus ikkagi juhtus, seda raamatut lugedes saate kindlasti sellele küsimusele vastused aga ka sellele, mis siis tegelikult selle külakesega juhtus ja kuidas küll üks inimene suutis kõike oma sinna ilmumisega muuta.

Ma ei suuda siiani mõista, miks inimene, keda sa oled lapsest peale armastanud ja kasvatanud järsku sinu vastu pöördub ja kõike seda vaid ühe inimese pärast, kes pole isegi tema lähedane sugulane. Kuidas mahub küll nii palju vihkamist ühte inimesesse? Mida sa peaksid tegema, et ta endale tagasi võita ja sealt põgeneda? Kas sa suudad ennast ise ennast tegelasega samastuda ja mida sina selles olukorras ettevõtaksid? Vot see ongi mõtlemiskoht lugejale.

Mina soovitan lugeda, kes seda veel teinud pole. Kaunist jõuluaega ja näeme kindlasti veel!!! See blogi jätkab niikaua kuni mina suudan veel lugeda ja minuga pole midagi hullu juhtunud.