Petlik tõde(2020)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

1.Raamat, mis ilmub eesti keeles 2020. aastal, sinu sünnikuul.

Petlik tõde(2020)(320lk)

Autor: Colleen Hoover

Tutvustus

Lowen Ashleigh püüab kirjanikuna läbi lüüa. Ta on pankroti äärel, kui talle tehakse uskumatult hea pakkumine: menukirjanik Verity Crawfordi abikaasa Jeremy soovib palgata Loweni kirjutama lõpuni raamatusarja, mis autoõnnetuses raskelt viga saanud Verityst pooleli jäi.

Lowen saabub Crawfordide koju, valmis sorteerima läbi Verity märkmed, ent ootamatult leiab ta Verity kabineti kaosest naise lõpetamata autobiograafia. Lehekülg lehekülje järel judinaid tekitavaid ülestunnistusi, kaasa arvatud Verity mälestused päevast, mil tema ja Jeremy tütar hukkus. Tühjal pilgul haigevoodis lebav Verity ei kujuta ju ometi endast enam ohtu, kuid mida enam Lowen naise autobiograafiat loeb, seda suuremat õudu ta võõra maja seinte vahel tunneb.

Ta teab, et õige oleks jätta käsikiri sinnapaika ja põgeneda, kuid teda hoiavad paigal tärkavad tunded Jeremy vastu ja sisetunne, et avastatud tõde enda teada hoides seab ta Jeremy ja tolle poja suurde hädaohtu.

Colleen Hooverit teatakse ennekõike suurepäraste armastusromaanide kirjutajana. Triller „Petlik tõde“ (ingl k „Verity“) avab Hooveri aga hoopis uuest, vägagi nauditavast küljest ja näitab taas kord ilmekalt, miks just tema on Goodreadsi lugejad mitmel korral valinud aasta parimaks autoriks. „Lausa judinaid tekitav, aga siiski Hoover tuntud headuses.“ – Tarryn Fisher

Mida rohkem ma alguses sisututvustust lugesin, seda rohkem tahtsin seda lugeda. Ma olen ka varemalt selle autori raamatuid lugenud ja nood on olnud kõik sellised soojad ja suhetest pajatavad romaanid. Kuid see oli täiesti teistsugune kui varem loetud raamatud.

Ma elasin nii kaasa, et vahel unustasin isegi hingamise. Nii judinaid tekitavat lugu poleks üldse osanud oodata. Selle eest kiitused ainult autorile. Nii palju erinevaid keerdkäike aga muidugi ei puudunud ka lahvatanud salajane armastus.

Mul oli küll vahepeal selline tunne, et külmajudinad jooksid mööda selga alla. Ma ei tea mis mulle nii mõjus, aga tõesti see kõik nii oligi.

Selles loos tutvume kirjaniku Loweniga, kes satub Crawfordi majja, et lõpetada sealse kirjaniku Verity pooleli jäänud põnevikesari. Kuna ta on kitsikuses, siis ta peab lihtsalt selle töö vastu võtma. Kuid ta ei oska arvatagi, mis teda seal majas ees ootab.

Iga päevaga järjest rohkem hakkab ta arvama, et kõik pole teps mitte nii nagu paistab. Kui ta avastab sahtlist ühe käsikirja, mõistab ta et peab sealt majast põgenema. Küsite, miks, eks lugege seda ise!!

Ma ei saa seda lugu vist tükk aega endast välja. Selleks peab taas lugema midagi helget ja rõõmsat, et unustada sealne olustik ja need kõhedad sündmused. Ma ei mõista, kuidas saab üks inimene niimoodi enda kõige kallimale teha? Kas ta tõesti oli kõigeks selleks võimeline, et ainult oma tahtmist saada, või püüdis autor lihtsalt lugejat eksitada? Eks seda saate teada, siis kui selle kõheda loo endale lugemisse haarate.

Mina igatahes soovitan, kuid hoiatan võib-olla mõjub see lugu teile samamoodi nagu mulle ja pärast seda unustada on üsnagi raske.

Olge tublid ja näeme veel!

Ei iial enam(2017)

Lugemiseväljakutse 2020

9. Goodreadsi kasutajate poolt mõnel aastal ükskõik millises kategoorias kolme parima hulka valitud raamat

Ei iial enam(2017)(336lk)

Autor: Colleen Hoover

35496483._SX318_

Tutvustus

Lily elu ei ole kunagi kerge olnud, aga see pole teda iial takistanud unistuste poole pürgimast. Ta on saavutanud päris palju: kolinud lapsepõlvekodust, Maine’i väikelinnast, Bostonisse, õppinud ülikoolis ja avanud endanimelise lillepoe. Kui tema ja võluva neurokirurgi Ryle Kincaidi vahel säde lahvatab, tundub kõik korraga liiga hea, et tõsi olla. Ryle on enesekindel ja kangekaelne, vahest isegi veidi ülbe. Ta on romantiline ja särav ning kahtlemata Lilyst sisse võetud, aga tõsisemale suhtele on ta kategooriliselt vastu. Lilyt vaevavad ühtaegu nii uue suhtega seonduvad küsimused kui ka mõtted Atlas Corriganist. Atlas oli tema esimene armastus, ühtlasi side seljataha jäänud minevikuga. Atlas oli tema hingesugulane ja kaitsja. Ning kui too ootamatult välja ilmub, satub ohtu kõik, mille Lily ja Ryle on rajanud. Julges ja sügavalt isiklikus romaanis “Ei iial enam” näitab Colleen Hoover end kirjanikuna sootuks uuest küljest, tuues lugejate ette südantliigutava ja unustamatu loo armastusest, mille eest tuleb maksta liiga kallist hinda.

Olles varem lugenud autori eelmist osa Lootusetu, siis ei kõhelnud üldse, kui alustasin selle loo lugemist.

Selles loos on peategelasteks Lily ja Ryle. Kui nende vahel sähvatab leek, siis pole enam elu endine. Mulle meeldis, et Lily oma unistuse täitis. Loodan, et ükskord jõuab kätte see aeg, kui minagi saan enda unistuse täita.

Ma ei osanud üldse oodatagi, et midagi sellist võib nendega juhtuda. Kõik paistis nii kena ja armastusest kuum, et mulle tuli see ootamatu pööre täitsa üllatusena.

Eks selles loos oli kõike nii armastust, viha, kurbust aga ka haiget saamist ja siis taas andestamist. Lootsin nii väga, et lõpp tuleb õnnelik. Kas see ka läks nii, seda lugege kallid sõbrad ise.

Mulle meeldis ja ma loodan, et leian veel aega, et selle kirjaniku raamatuid lugeda.

Tegemist on nii reaalset elu puudutavate raamatutega, et neisse sisse elada on täitsa loomulik.  Unustad lihtsalt ennast ja saad osa loost, mis tekitab sinus mitmeid erinevaid tundeid.

Mul on muidugi kahju, et Ryle ei suutnud oma viha talitseda ja nende vahel kõik kiiva kiskus. Ma ei suutnud uskuda, et üks mees võiks nii palju haiget oma naisele teha. Aga eks see vägivald on karm reaalsus ka Eestis. Paraku ei julgeta sellest kõva häälega rääkida. Kuigi just peakski seda tegema.

Soovin kõigile kaunist päeva ja märkame kindlasti üksteist!

 

Lootusetu(2016)

Lugemiseväljakutse 2020

44. Seda raamatut lugedes ma nutsin ja naersin ja tahtsin kirjanikku kallistada

Lootusetu(2016)(376lk)

Autor: Colleen Hoover

27215993._SY475_

Tutvustus

Kas parem on teada lootusetut tõde või uskuda edasi valesid? Päeval, mil seitsmeteistaastane Sky läheb keskkooli viimasesse klassi, tutvub ta Dean Holderiga, kelle maine on kõike muud kui hea. Juba nende esimesest kohtumisest tundub noormees hirmutava, aga samas ka ligitõmbavana.

Miski tema juures häirib Sky’d, toob sügavamatest mälusoppidest esile ammu ununenud mälestused. Kuigi Sky annab endast parima, et noormehest eemale hoida, purustab Holderi kõigutamatu kindlameelsus ja müstiline naeratus kõik müürid. Peagi on nad kõrvuni armunud. Ent ka Holderil on saladusi.

Holder pole see, kelle ta väidab end olevat. Kas noored suudavad leppida tõega, mis pöörab nende elu pea peale ja seab kahtluse alla kõik, millesse nad on uskunud? Vaid kohutava tõega silmitsi seismine võib parandada Sky ja Holderi hingehaavad. Ainult kohutavale kaotusele näkku vaadates võivad nad leida tee piirideta armastuse juurde. Mõnikord tuleb valida hulga väärate valikute seast, kui õigeid pole. Sa pead lihtsalt tegema selle väära valiku, mis tundub kõige vähem vale.

Colleen Hoover on mitme New York Timesi menuki autor. Ta elab abikaasa ja kolme pojaga Texases.

Minu jaoks oli tegu nii emotsionaalse raamatuga, et ma nutsin ja vahel ka naersin ja tahtsin neid kõiki kallistada.

Peategelasteks on Sky ja Holder. Neis on see miski, mis neid üksteise poole tõmbab. Midagi kuuma kuid siiski ka saladused, mis paljastudes, ähvardavad neid lahku viia.

Sky on seitsmeteistkümne aastane tüdruk, kes läheb keskkooli viimasesse klassi, seal kohtudes Holderiga, kellest just kõige paremat ei räägita.  Kas ta suudab vastu seista külgetõmbele, mida ta Holderi vastu tunneb? Millised on minevikusaladused, mis päevavalgele tulles võivad Sky elu totaalselt muuta? Neile küsimustele saate vastused, kui seda raamatut ise loete.

See oli nii hingematvalt kurb aga samas ka tekitas see minus rõõmsaid tundeid. Nii emotsionaalselt polegi pikka aega midagi lugenud. Ma soovisin kogu hingest, et nad jääksid kokku ja Sky leiaks endas selle sisemise rahu.

Kas nad kõike seda ka suudavad, seda saate näha siis kui ise raamatu lugemisse võtate. Ma usun, et jätkan ka teiste selle autori raamatute lugemist.

Ma olen nii rahul, et selle raamatu endale lugemisse võtsin, ootamas on ka autori järgmine raamat Ei iial enam, eks näis millal selle loetud saan.

Soovitan teistelegi, kes tahavad vahel lugeda midagi sellist, mis sind hingepõhjani liigutab ja isegi nutma ajab.

Olge tublid ja näeme veel!