Isiklik lugemiseväljakutse 2020
1.Raamat, mis ilmub eesti keeles 2020. aastal, sinu sünnikuul.
Petlik tõde(2020)(320lk)
Autor: Colleen Hoover

Tutvustus
Lowen Ashleigh püüab kirjanikuna läbi lüüa. Ta on pankroti äärel, kui talle tehakse uskumatult hea pakkumine: menukirjanik Verity Crawfordi abikaasa Jeremy soovib palgata Loweni kirjutama lõpuni raamatusarja, mis autoõnnetuses raskelt viga saanud Verityst pooleli jäi.
Lowen saabub Crawfordide koju, valmis sorteerima läbi Verity märkmed, ent ootamatult leiab ta Verity kabineti kaosest naise lõpetamata autobiograafia. Lehekülg lehekülje järel judinaid tekitavaid ülestunnistusi, kaasa arvatud Verity mälestused päevast, mil tema ja Jeremy tütar hukkus. Tühjal pilgul haigevoodis lebav Verity ei kujuta ju ometi endast enam ohtu, kuid mida enam Lowen naise autobiograafiat loeb, seda suuremat õudu ta võõra maja seinte vahel tunneb.
Ta teab, et õige oleks jätta käsikiri sinnapaika ja põgeneda, kuid teda hoiavad paigal tärkavad tunded Jeremy vastu ja sisetunne, et avastatud tõde enda teada hoides seab ta Jeremy ja tolle poja suurde hädaohtu.
Colleen Hooverit teatakse ennekõike suurepäraste armastusromaanide kirjutajana. Triller „Petlik tõde“ (ingl k „Verity“) avab Hooveri aga hoopis uuest, vägagi nauditavast küljest ja näitab taas kord ilmekalt, miks just tema on Goodreadsi lugejad mitmel korral valinud aasta parimaks autoriks. „Lausa judinaid tekitav, aga siiski Hoover tuntud headuses.“ – Tarryn Fisher
Mida rohkem ma alguses sisututvustust lugesin, seda rohkem tahtsin seda lugeda. Ma olen ka varemalt selle autori raamatuid lugenud ja nood on olnud kõik sellised soojad ja suhetest pajatavad romaanid. Kuid see oli täiesti teistsugune kui varem loetud raamatud.
Ma elasin nii kaasa, et vahel unustasin isegi hingamise. Nii judinaid tekitavat lugu poleks üldse osanud oodata. Selle eest kiitused ainult autorile. Nii palju erinevaid keerdkäike aga muidugi ei puudunud ka lahvatanud salajane armastus.
Mul oli küll vahepeal selline tunne, et külmajudinad jooksid mööda selga alla. Ma ei tea mis mulle nii mõjus, aga tõesti see kõik nii oligi.
Selles loos tutvume kirjaniku Loweniga, kes satub Crawfordi majja, et lõpetada sealse kirjaniku Verity pooleli jäänud põnevikesari. Kuna ta on kitsikuses, siis ta peab lihtsalt selle töö vastu võtma. Kuid ta ei oska arvatagi, mis teda seal majas ees ootab.
Iga päevaga järjest rohkem hakkab ta arvama, et kõik pole teps mitte nii nagu paistab. Kui ta avastab sahtlist ühe käsikirja, mõistab ta et peab sealt majast põgenema. Küsite, miks, eks lugege seda ise!!
Ma ei saa seda lugu vist tükk aega endast välja. Selleks peab taas lugema midagi helget ja rõõmsat, et unustada sealne olustik ja need kõhedad sündmused. Ma ei mõista, kuidas saab üks inimene niimoodi enda kõige kallimale teha? Kas ta tõesti oli kõigeks selleks võimeline, et ainult oma tahtmist saada, või püüdis autor lihtsalt lugejat eksitada? Eks seda saate teada, siis kui selle kõheda loo endale lugemisse haarate.
Mina igatahes soovitan, kuid hoiatan võib-olla mõjub see lugu teile samamoodi nagu mulle ja pärast seda unustada on üsnagi raske.
Olge tublid ja näeme veel!