Ma näen(2018)

Ma näen(2018)(28lk)

Autor: Maria Lepmaa

9789949581641

Tutvustus

“Ma näen” on järg lasteraamatule “Ma kuulen”. Kõhubeebi Siiri on sündinud. Raamat jutustab beebi Siiri esimestest elupäevadest ja tema perekonna elust. Sobib (ette)lugemiseks koolieelikutele ja nooremale koolieale.

Kuna ma olin lugenud eelnevat osa, siis ma eriti pikalt ei mõelnud ja asusin lugema. Mulle meeldis, et lugu oli selline argipäevane ja peegeldas ehedalt ühe väikese beebi mõtteid ja tegemisi. Kuidas ta koju viidi ja mis toimetusi temaga koos ette võeti. Need kaks raamatut sobivad väga hästi lastele ette lugemiseks või nad võivad neid raamatuid ise ka lugeda, kui nad juba lugeda oskavad. Igatahes mind puudutas see raamat väga ja usun, et siin leidub veel lugejaid, kes võiksid neid raamatuid lugeda. Ma pole küll veel ema, aga ma elasin isegi Siiri perele kaasa ja päris vahva oli lugeda beebi erinevaid mõtteid, kuna ta rääkida ju veel ei osanud. Ei tea kas tuleb ka sellele raamatule järg, eks seda me saame näha. Südamest tänan autorit, et ta andis võimaluse tutvuda tema raamatutega. Vahel on vaja raamatuid, mis sind hingeliselt puudutaksid. Ajaviiteks sobiv raamat aga nagu ma ütlesin, siis ka lastele lugemiseks. Mida kõik võiksid beebid rääkida kui nad peale sündmist seda teha oskaksid. Armastusest selles loos juba puudust ei tulnud. Loodan ka millalgi tulevikus emaks saada, kas see ka juhtub seda näeme juba siis kui õige aeg on käes. Aitäh veelkord sulle Maria, et mind usaldasid. Eesti autoreid peab toetama, seda ma olen alati öelnud ja ütlen veel.  Päikest kõigile siia laupäeva hommikusse ja armastage ning hoolige üksteisest iga päev.

Advertisements

Lõhestusjoon(2012)

Lugemiseväljakutse 2018

17. Raamat, mille autor suri eelmisel (2017) aastal

Lõhestusjoon(2012)(576lk)

Autor: Tiit Tarlap

14743074

Tutvustus

Eesti ulme- ja fantaasiakirjanduse sõpradele kindlasti juba hästi tuntud autori Tiit Tarlapi (snd 1954) uus romaan, milles maailm toimib hoopis teisiti, kui meie reaalsuses. Punane rass ehk indiaanihõimud on saanud valitsevaks terves maailmas, valge rass on tõrjutud ning püüab salasepitsuste abil ennast maksma panna.

Raamatu peategelane ei kuulu kangelasele kohaselt ei ühte ega teise maailma ning samal ajal sõltub just temast, kas lõhed ja vastuolud kasvavad veelgi või on võimalik inimkonna hapraid niite ühte sõlmida.

Vot seda raamatut lugesin ma ikka väga-väga kaua. Esialgu otsisin siia punkti alla seda raamatut mitu kuud, proovisin üht ja teist, aga ikkagi jäin Tarlapile kindlaks ja valisin tema. Ja ma ei pidanud pettuma. See oli lugu, mis ma arvan, et jääb kauaks ajaks meelde. Miski selles peategelases oli sellist, mis mind muudkui lugema ja lugema pani. Milline sündmustik. Mulle ulme meeldib ja ma imestan, miks ma pole varem tema raamatuid lugenud. Kahju, et ta on juba meie seast lahkunud, kuid tema lood elavad meis edasi. Kaua otsitud ja loetud raamat sai nüüd ükskord ka oma lõpu. Loodan, et minu teed kohtuvad veel Tarlapi raamatutega, sest põnevust neis on ja alati ei pea vaatama välismaise ulmeraamatu poole, vahest võib küsida ka eesti ulme autoreid. Mina leidsin küll oma raamatu ellu-keskkonnast aga ma usun,et neid raamatuid on igas raamatukogus ka. Mulle meeldis ja soovitan teistelegi ulmesõpradele. Lugemisele kulutatud aega ei pea kunagi kahetsema!

Hingede öö(1991)

Lugemiseväljakutse 2018

31. Raamat, mille pealkirjas on sõna “öö”

Hingede öö(1991)(256lk)

Autor: Karl Ristikivi

9789949546190_hingede-oo_151

Tutvustus

Kriitikute teravdatud tähelepanu ja tõelise soosingu tõi 1953. aastal ilmunud modernsete varjunditega «Hingede öö». Romaan jutustab inimese läbielamistest keerulise elutee jooksul – tegemist on nn rännakuga, mis harutab lahti üksinduse, süü, vastutuse ja raskuste koormava traagika.

Karl Ristikivi (1912–1977) sündis Varbla kihelkonnas Läänemaal. Tema esimeseks avaldatud kirjutiseks oli varjunime all ilmunud artikkel ajalehes Uudisleht (1928). Laiema tuntuse tõid Ristikivile aga lasteraamatud, millest saadud teenistus võimaldas tal asuda õppima Tartu ülikooli, kus tulevane kirjanik valis erialaks geograafia.

Karl Ristikivi on üks peamisi 20. sajandi eesti klassikuid, keda hinnatakse nii sügavamõtteliste ja mitmetasandiliste romaanide kui ka üheainsa, ent tõeliselt tervikliku ja kauni luulekogu eest.

Minu jaoks oli tegu väga sügava mõttelise looga. Mul läks selle raamatuga ikka päris kaua, enne kui ma ta loetud sain. Mõtted on veel segased, seega midagi väga pikka arutlust väga ei tule. Tegu on eesti autoriga, aga ma pole varem temalt enda mäletamist mööda midagi lugenud. Sellepärast olengi sellesse loosse nii sisse elanud, et pole vist sealt veel välja saanud. Ma ei tea paljudele teist meeldib see kirjanik, seega soovitada ei oska. Kuna tegu on Eesti juubeliaastaga, siis leidsin aega, et lugeda ka Eestimaa kirjandust. Olen rahul, et seda tegin ja midagi sisust ei taha rääkida, siis ma arvan, et rikub ära teiste lugejate avastused. Mida võin öelda on see, et mulle meeldis ja loodan tulevikuski leida tee jälle Ristikivi juurde.

 

Arvutid, küberruum ja tehismõistus(2018)

Arvutid, küberruum ja tehismõistus(2018)(195lk)

Autor: Enn Tõugu

tõugu_kaas_selg 21.indd

Tutvustus

Raamat tutvustab arvutite ja nendel põhineva infotehnoloogia tormilist arengut esimestest arvutitest alates, eeldamata matemaatilisi või tehnilisi eelteadmisi. Tõsi küll, raamatu alguses selgitatakse andmetena esitatud programmi imepärast muutumist arvutile arusaadvaks ja tema poolt täidetavaks algoritmiks, kuid see on arvuti toimimise põhitõde, millel põhineb nii arusaamine sündmustest, mis toimuvad internetis tekkinud küberruumis, kui ka ennustamine, kas ja kuidas võivad arvutid muutuda inimesest targemaks.

Me oleme just praegu toimuva infotehnoloogilise revolutsiooni tunnistajad. Me ei tea, kuhu tehnikas ja ühiskonnas toimuvad muutused välja viivad. Igatahes pole infotehnoloogia põhjustatud suured ümberkorraldused ühiskonnas veel lõppenud. Nendega arvestamiseks on igaühel kasulik püüda teatud määral mõista muutuste tagapõhja kas või kõige üldisemal tasemel. Selles püüabki käesolev raamat lugejat aidata.

Enn Tõugu on sündinud Tallinnas 1935. aastal. Ta on Eesti vanema põlvkonna arvutiteadlane, akadeemik, emeriitprofessor, kes on üle neljakümne aasta olnud seotud Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudiga. Ta on töötanud kaheksa aastat Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis professorina ning olnud korduvalt külalisteadur Stanfordi Ülikoolis USAs. Tema töid arvutite tarkvara, tehisintellekti ja küberkaitse alal on ilmunud eesti, vene, inglise ja poola keeles.

 

Põnev erialane lugemine oli. Ma arvan, et selle raamatu lugemist ma ei kahetse, nagu ükskord kui ma arvutitega seotud raamatut lugesin ja siis pettusin. Seekord oli väga põneva raamatuga, mis siis et tegu polnud ilukirjandusega. Igatahes autor kirjutas nii, et ma ei suutnud lugemist lõpetada ja tahtsin igakorraga teada järjest rohkem ja rohkem. Mis siis, et lugesin arvutitest. Tehismõistuse osa oli veel kõige põnevam. Muidugi soovitan seda raamatut kõigile, kes sellel erialal töötavad või seda veel õpivad.

Appi, me muutusime kassideks!(2016)

Lugemiseväljakutse 2018

18. Raamat, mille kaanel on kass

Appi, me muutusime kassideks!(2016)(72lk)

Autor: Mari Teede

appi me muutusime kassideks_kaasok.indd

Tutvustus

Kujuta ette, kui sulle kasvaksid ühel päeval vurrud ja saba ja sa muutuksid kassiks! Ühtäkki oleks kõik hoopis teisiti. Sa peaksid põgenema naabri koera eest ja nägema vaeva iga toidupala hankimisega. Sa ei pelgaks enam kodutuid ja hakkaksid nägema asju, mida inimesed ei märka … Ühtlasi saaksid sa teada, kui raske on pesta oma kukalt! Just nii juhtub Andra ja Ave perega pärast seda, kui nende kass Mirri salapärastel asjaoludel kaotsi läheb ja neil ei jää tema leidmiseks midagi muud üle, kui ise võluväel kassideks muutuda. Mustamäe pargitiigi lähiümbruses, suurte majade vahel lahti hargneva muheda ja haarava loo tegelasteks on lisaks Andra ja Ave perele kummaline mehike, kes nende kodumaja ümber ringi luusib, loomakliinikust põgenenud kass Aadu, ülbe naabrimees, vigase tiivaga vares, hundikoer, kes oma peremeest ootab, ja palju teisi värvikaid kujusid. Ja muidugi nende armas kass Mirri.

Raamatu autor Mari Teede on suurema osa oma elust töötanud raamatukogus tuhandete raamatute keskel. Ajapikku kasvas temas soov kirjutada ka ise üks raamat. Loomulikult kassidest. Lahedad ja lõbusad pildid on raamatusse joonistanud Kadi Kurema.

Nii armas lugemine oli. Mulle kassid väga meeldivad ja et lugemiseväljakutses sai ka raamatut lugeda, kus on kaanel kass, siis arvasin, et see raamat sobib sinna väga hästi. Ma olen nüüd järjest lugenud Eesti autoreid ja kavatsen ka jätkata. Nii hea lugemine oli, et ei märganud, et juba läbi sai. Selles raamatus seiklevad siis Andra ja Ave perega. Mis seiklused neid ees ootavad, peate ise lugema. Praegu midagi muud ei ütle, kui lugege kindlasti ja usun,et teilegi meeldib see raamat. Nii südamlikult kirjutatud lugu, mulle meeldis. Soovitan!

Hull hobune(Hiiumaa põnevik)(2018)

Lugemiseväljakutse 2018

49. Raamat, mille tegevuspaigaks on Eesti küla

Hull hobune(Hiiumaa põnevik)(2018)(232lk)

Autor: Katrin Pauts

pauts_hullhobune_KAANED_285x206_bleed15_tf.indd

Tutvustus

Eesti krimikuningannaks tituleeritud Katrin Pautsi saarte-põnevike sarja kolmas raamat „Hull hobune” viib lugeja Hiiumaale. Nimelt on sarja peategelase Eva vend Tom ostnud Hiiumaale turismitalu, kuhu Eva suveks puhkama tuleb. Paraku juhtub Evaga üsna pea veider õnnetus, mis ta teovõimetuks muudab. Ent õe haigus pole ainus, mis Tomile muret valmistab: üpriski kummalisel viisil surevad paar tema turismitalu külalist. Näib, nagu oleks valla pääsenud mingi iidne needus. Et kohaliku rahva seas on põlvest põlve edasi räägitud lugu, kuidas siinsamas lähedal põletati sajandeid tagasi üks nõid, kes veel tuleriidalt sajatusi pildus, siis pole see ebausk võrsunud päris tühjalt kohalt. Kuid „needuse” põhjused võivad peituda ka lähiminevikus, pealegi ei pelga mõni külaelanik ka ise üleloomulikke jõude enda teenistusse rakendada…

Kui viimaks raputab külakest eriti võigas ja verine mõrv, ei jää Tomil muud üle, kui neid iseäralikke sündmusi uurima hakata. Ja Tom ei osutu Evast sugugi kehvemaks detektiiviks. Varsti õnnestub tal erinevad niidiotsad kokku viia ja mõrvar tabada.
Nagu Katrin Pautsi varasemaid teoseid, iseloomustavad sedagi raamatut mõneti müstiline õhustik ja põnev ning kaasahaarav sündmustik. Saarte-põnevike sarjas on Katrin Pautsilt varem ilmunud romaanid „Politseiniku tütar. Saaremaa põnevik” ja „Tulekandja. Muhumaa põnevik” (mõlemad kirjastuselt Varrak, 2016). Sarjale on oodata järge.

Nii põnev lugemine oli, et need 232 lehekülge läksid kui lennates. Mulle igatahes selle autori raamatud meeldivad. Miski neis lugudes paelub nii, et lugema hakates, ei saagi üldse pidama. Muidugi enne kui raamat on läbi. Seekordses loos kolib Tom Hiiumaale elama ja peagi tuleb sinna puhkusele ka tema õde Eva. Millised sündmused hakkavad peale seda argnema, seda peate kallid lugejad ise teada saama. Kui ma ette räägiks poleks enam põnev lugeda.  Põnevust igatahes selles loos jätkus täiesti lõpuni välja. Miks mulle need lood meeldivad? Vot sellepärast, et autor oskab kirjutada nii, et tema lugudes on see miski, mis sind nähtamatult tõmbab enda poole ja sa muutkui loed ja loed ja alles siis kui lõpp käes märkad, et ongi lugemine läbi ja lool lõpplahendus olemas. Sellist lõppu ei oleks osanud ma isegi unes näha. Mulle selline virr-varritamine meeldis, nüüdseks on jäänud veel lugeda Öömees ja autori Minu sarja raamat, siis ongi kõik loetud, aga nagu ma aru saan peaks veel selles sarjas raamatuid tulema. Soovitan lugeda ja usun, et te ei kahetse seda. Kõigile päikest ja põnevaid raamatuid.

Seltsimees laps(2018)

Lugemiseväljakutse 2018

28. Raamat, mille põhjal tehtud film linastub aastal 2018

Seltsimees laps(2018)(512lk)
Autor: Leelo Tungal

39783670

Tutvustus

Käesolev raamat sisaldab kõiki kolme “Seltsimees lapse” triloogia osa, kus jälgitakse lapse vaatenurgast elu 1950ndatel aastatel ning perekond ootab tagasi alusetult vangilaagrisse saadetud ema. Raamatu kujunduses on kasutatud kaadrit filmist, mis jõuab kinodesse märtsis 2018.

Vot see oli nii südamlik lugemine, et ma ei suutnud ennast lugemast lahti rebida. Muutkui lugesin ja lugesin,kuidas Leelo hakkama saab ja kas ta kunagi veel näeb oma ema. Nii südantliigutav raamat oli. Ma pole varem oma teada midagi sellelt autorilt lugenud, võib-olla sellepärast ma nii vaimustuses olengi. Samas eks ikka sellised lood lähevad hinge. Kohati oli lugu ikka päris koomiline, võttis endalgi suu naerule. Leelo oli ikka paras plikatirts, teda sai ikka igale poole. Mulle meeldis ja selles raamatus on kolm raamatut koos, mis tegi lugemise veel paremaks, kuna siis ei pidanud kolme raamatut laenutama sai ühega hakkama. Mis peamine tahan tänada autorit, et ta meieni need lood on toonud. Kahjuks filmi vaatama ma ei jõudnud, loodan lähiajal selle vea parandada ja endale kuskilt soetada. Aga kes tahab teada kuidas Leelol läheb ja kas ta saab veel oma memmega kokku, seda peate te ise juba lugema, ma midagi ette ütlema ei hakka, sest siis pole mõtet üldse ju lugeda. Südamlik ja humoorikas lugu tüdrukust nimega Leelo, kes peab hakkama koos tataga hakkama saama ja ootama ja lootma, et nad kunagi veel oma memmet näevad. Mis juhtub memmega ja kas ta pääseb koju tagasi, seda lugege juba ise.Soovitan lugeda ja usun, et te ei pea kahetsema. Vahelduseks on selline raamat täitsa hea.