Suur maalritöö(2008)

Lugemiseväljakutse 2021

27. Raamat, milles on tegelaseks maaler, kunstnik, sisekujundaja

Suur maalritöö(2008)(35lk)

Autor: Ellen Niit

Kirjastus: Elmatar

Tutvustus

Kord õige ammu, kullapai,
kui maailm alles valmis sai, ta oli värvimata.

Aegumatu luuletus koos aegumatute piltidega. Seekord päris esimese trüki jaoks joonistatud illustratsioonidega, mille alusel on loodud ka A Film Eesti poolt väärtuslik film.

Mind viis selle raamatu lugemine taaskord lapsepõlve radadele, olin siis alles päris pisike, nii 4-5 aastane ja mäletan hästi, et just vanaisa oli see, kes mulle raamatuid ette luges. Üks raamatutest oligi see. Oh, milline hea mälestus on see. Need koos veedetud õhtud enne magama minekut on veel tänaselgi päeval nii selgelt meeles. Igatsen neid aegu ikka, mis siis, et olen juba suur tüdruk. Vanaisa oli minu jaoks kõik.

Tegemist on väärt raamatuga, mida ka enda lastele tulevikus ette lugeda. Vahva lugemine maalrimehest, kes aitab linnarahvast, kes on oma rõõmsad värvid kuhugi ära kaotanud. Kindlasti üks väärt lugemine ja ma usun, et loen veelgi lasteraamatuid.

Need on kui omamoodi teraapia, mis aitavad argimured unustada ja sukelduda põnevasse maailma, kust imelikul kombel olid kõik värvid kuhugi kadunud. Kuid ärge muretsege, appi tõttab vahva maalrimees, kes kõik taaskord heaks ja värviliseks teeb.

Nautisin seda lugemist väga ja usun, et soovitan teistelegi. Üks parimaid lugemisi sel kuul!

Postkast nr 4(2019)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

*Eesti autori krimka

Postkast nr 4(2019)(200lk)

Autor: Eha Veem

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Eha Veemi esimesest krimiloost „Leskede klubi. Armulauamõrv” (ilmunud 2018) tuntud õed Lilleväljad, kohtunik Berklund, Saima, Rolf ja Emma saavad jaanitule küll ilusti ära peetud, aga järgmisel päeval kallab nagu oavarrest ja loodetud rahulikust õngitsemisest Kortsjärvel ei paista midagi välja tulevat. Selle asemel tuleb asuda lahendama järjekordset mõrvajuhtumit, kus seekord ei piisa Leskede klubi bridžimängus treenitud mõistusest. Vaja on ka head füüsilist vormi. 

Kuna esimene osa meeldis mulle väga, siis otsustasin lugeda seda sarja edasi. Ma ei kahetse seda üldse. Kindlasti tahan seda sarja ka oma kodu riiulisse ja usun, et väärib ka taaskord lugemist.

Ka seekordne lugu oli nauditav ja süngelt kriminaalne. Tundus olevat natuke Agatha Christilik. Selline aeglane kulgemine ja siis ootamatult võtab kõik hoopis teistsuguse pöörde ja süüdlaseks osutub just see, keda sa kõige vähem oskad kahtlustada. Pinge ja põnevus oli alati õhus, ükskõik, mis seal ka ei juhtunud.

Seekordses loos satume Kortsjärvele, kus toimub jaanipäevapidu. Leskede Klubi ei oska aimatagi, mis neid seal järgnevatel päevadel ees ootab. Kui ootamatult satutakse mõrvajuhtumit uurima, siis ei suuda klubilised ka sellest eemale jääda ja asuvad omal käel asja uurima.

Eks klubiliikmed on kõik erineva karakteriga ja nende tegemisi on nii nauditav jälgida, korraks tundus, et olen isegi seal neile abiks ja aitan uurimisele kaasa. Kindlasti jätkan sarja lugemist, kohe kui mõni osa raamatukogus on saadaval.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole!

Leskede Klubi(Armulauamõrv)(1.osa)(2018)

Leskede Klubi(Armulauamõrv)(1.osa)(2018)(256lk)

Autor: Eha Veem

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Leskede Klubi, ühe Eestimaa küla krapsakate pensionäride sõpruskonna vastu on saatus armuline olnud: lisaks bridžimängus teravdatud mõistusele ja suurepärasele tervisele veeretab elu nende päevadesse väljakutseid, mis erinevalt „Midsomeri mõrvade“ järjekordsest osast nõuavad reaalset nutti ja julgust ja veidi seiklusvaimu. Laip kirikus, kadunud teismeline, vana piirivalvetorni väisav salapärane isik ja kõige krooniks haihtunud armulauakarikas …

Taaskord üks ütlemata mõnus krimka ja seda kõike Eesti autorilt. Ma nautisin selle loo lugemist ja lugemise ajal ei suutnud süüdlast oma peas leida. Arvasin kogu aja, et just see tegelane on süüdi, aga võta näpust, läks hoopis teistmoodi. Põnevust ja pinget jagus kuni lõpuni ja ma nautisin selle raamatu lugemist. Kindlasti jätkan ka järgmiste osade lugemist.

Lugu tõesti meenutas mulle natuke Midsomeri mõrvade uurimist ja kulges rahulikus kuid samas ka väga pingelises tempos. Koguaeg oli tunne, et midagi juhtub ja lugu võtab hoopis pöörase pöörde.

Juba jõudsingi tänu Ellule laenutada ka järgmise osa. Kahju, et seal neid osi rohkem pole. Eks tuleb ennast siis raamatukokku järjekorda panna. Igatahes põnev lugemine ja usun, et sobib oma tempo poolest kõigile. Alguses oli küll tunne, et ei saa kuidagi minema, siis pärast ei suutnud enne magama minna kui sain teada ka lõpu.

Soovitan teistelegi, kes pole veel seda sarja lugenud. Usun, et te ei pea seda kahetsema, kui neid raamatuid loete.

Mälestusteta suvi(2020)

Ole ise oma õnne sepp 2020

Mälestusteta suvi(2020)(342lk)

Autor: Heli Künnapas

Kirjastus: Heli kirjastus

Tutvustus

Kui teismeline keskkonnaaktivist Brenda suveks probleemide eest maale vanaema juurde saadetakse, on ta veendunud, et sellest tuleb kõigi aegade igavaim suvi. Asi on seda hullem, et vanemate arvates tuleb tütrele kasuks veeta suvi ilma internetita.
Peagi aga tutvub neiu salapärase naabripoisiga, tunded pendeldavad taeva ja põrgu vahet ning hargnema hakkavad sündmused, mida tütarlaps poleks osanud uneski näha. Vaenu- ja sõprussuhted kohalike noortega, maatööd ja kohaliku metsa kaitsmine on vaid väike osa Brenda kõige põnevamast, mälestusteta suvest.

Saatusesepp tõi mind nüüd aasta viimasel kuul tagasi koju. Ma olen siiralt tänulik, et sain sellises vahvas lugemises osaleda. Loodan, et see toimub ka edaspidi, sest igaüks meist on oma õnnesepp ja see aasta kujunes ikka väga värvikaks.

Otsustasin kõigi Eesti autorite seast just valida selle kirjaniku raamatu. Küsite miks? Eks ikka sellepärast, et tema kirjutatud raamatud on minu jaoks kui hingepalsam. Ma naudin neid nii, et kõik muu polegi enam tähtis. Tema kirjutamisstiil meeldib mulle väga ja see raamat pole mingi erand. Eks see on ka esimene noorteromaan, mida temalt olen lugenud. Ma olen väga tänulik, et seda raamatut lugesin, sest eks ta seisis pikalt poolikuna riiulis ja ootas oma õiget hetke.

Peategelaseks on siis Brenda, kes vanemate sunnil satub suvevaheajaks vanaema juurde maale elama. Ta on agar keskkonnaaktivist ja linnas sellega juba vanematele palju pahandust tekitanud. Ta on pahane, kuna tal puudub maal nii Facebooki kui ka interneti kasutamisvõimalus. Kuid, mida rohkem ta maal teiste noortega sõbraks saab, seda kiiremini sellised asjad ununevad. Ta leiab igas päevas midagi, mida kindlasti jääb talle mälestusena meelde.

Richard on seevastu üsna katkine poiss ja temast saab Brenda jaoks keegi, kes teda teistele sealsetele noortele tutvustab ja sealset ümbrust tutvustab. Kas neist võib saada paar? Miks alati kui nad kohtuvad juhtub midagi ootamatut ja samas ka üsnagi unustamatut?

Eks neile küsimustele saate vastused kui seda raamatut loete. Tunnistan ausalt, et algus kippus küll natuke venima, aga uuesti raamatut lugema hakates meeldis see mulle väga, kuigi eks kurbusel on ka selles loos oma osa. Omapärane ja samas ka keeruline noortekas, kus suhtedraamadel pole lõppu. Nagu seda ka igas teises noorteromaanis.

Nautisin lugemist ja soovitan teilegi kallid lugemissõbrad!

Kes kardab välgutüdrukut?(Mõni õhtu romantikat sarja 6.raamat)(2017)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

33.Loe sarja “Mõni õhtu romantikat” üks romantiline lühiromaan

Kes kardab välgutüdrukut?(Mõni õhtu romantikat sarja 6.raamat)(2017)(146lk)

Autor: Heli Künnapas

Kirjastus: Heli kirjastus

Tutvustus

Olen viimase kümne aasta jooksul harjunud sellega, et mehed mu elus tulevad ja lähevad. Aga Eleri on mu kõrval sel ajal alati olemas olnud. Ja Meeno on mu elust kogu selle aja kadunud olnud. Äkitselt on aga kõik poolused ümber keeratud ja mul pole õrna aimugi, milliste mängureeglitega seda uut mängu mängitakse.

,,Kes kardab välgutüdrukut?” on Heli Künnapase sarja ,,Mõni õhtu romantikat” kuues raamat. Seekordses raamatus peab kodusesse Pärnu-Jaagupisse naasnud Annely muutunud oludes ümber hindama oma mineviku ning selgeks õppima õppetunni, et kui sa ise oma elu ei juhi, siis teeb seda keegi sinu eest. Sarja kõik raamatud on eraldiseisvalt loetavad.
Rohkem infot: facebook.com/helilooming

Kunagi ammu kui ilmus selle sarja esimene osa, siis eks sealt sai ka alguse selle sarja lugemine. Mäletan, et lugesin esimese korraga läbi neli osa ja siis millalgi ammu viienda ja nüüd siis kuues osa ja ikka ei ole sellest sarjast mulle veel küllalt.

Seekordne raamat räägib loo Annelyst, kes kolib tagasi Pärnu-Jaagupisse ja annab endast kõik, et elu korda saada ja minevikuga lõpparve teha. Muidugi ei puudu raamatust ka armastus ja saladused. Ma nautisin selle loo lugemist ja mulle meeldis väga.

Mulle meeldis ka loo ladusus ja lugu ise tundus ka väga realistlik ja ma usun, et kusagil on midagi sellist kellegagi päriselt ka juhtunud. Eks sõbrannasid on erinevaid ja alati ei tasu neid pimesi uskuda. Mõnikord on ahnus ja omakasu sõprussidemetest tugevam.

Suur tänu Helile, kes meieni selliseid mõnusaid lugusid toob. Ma siiralt loodan, et ta jätkab nende kirjutamist. Vahel on vaja sellist helget lugu, kus kõik läheb lõppude lõpuks ikka nii nagu peab.

Soovitan teistelegi seda sarja, kes pole seda varem teinud. Kuna igal raamatul on oma lugu, siis on ka need eraldiseisvalt loetavad ja ei pea üldse järjekorras lugema, nagu seda mina tegin.

Esimene aasta(2011)

Ulmekirjanduse miniväljakutse 2020

9.Postapokalüptiline teos (kogu ühiskond on kokku kukkunud ja varemete vahel kisklevad õilsad kangelased ja mandurid)

Esimene aasta(2011)(286lk)

Autor: Mari Järve

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

2013. aasta juuni. Indiast saab alguse tapva ebolaviiruse epideemia, mis peagi jõuab ka Eestisse. Linnad suletakse ja tekitatakse karantiinipiirkonnad, kedagi sisse ega välja ei lasta. Kümmekond inimest, kes on eri põhjusel oma kodukohast eemal, otsib pelgupaika, milleks usutakse olevat võimalikult inimkauge maakoht kuskil Eestimaa sügavuses. Asjaolude kokkulangevuse tõttu satuvad nad kõik ühte kanti, kus algab võitlus ellujäämise nimel. Üksteise, iseenda ja marodööridega. Viirus aga tapab edasi, Eesti rahvaarv on aasta lõpuks kahanenud 40 000 inimeseni…

Selle raamatuga lõppes minu jaoks selle aasta ulme lugemiseväljakutse. Ma küll mõtlesin, et jõuan rohkem kui 12 teemat aga olen endaga väga rahul, et leidsin aega ka ulme jaoks. Kõik 12-st raamatut on omapärased ja väärivad oma kohta selles nimekirjas.

See raamat oli minu jaoks üllatavalt hea ja mulle soovitas seda tuttav ulmesõber, kelle käest ma selle siis ka laenutasin. Ja vot oli see alles lugemiselamus.

Eesti rahvas peab rinda pistma tapva ebola viirusega ja inimesi langeb kui loogu. Kas on mingi võimalus sellest kõigest välja tulla? Ma usun, et see lugu jääb mulle pikaks ajaks meelde ja midagi sellist ma polnudki varem lugenud. Tegemist on siis niiöelda maailmalõpu raamatuga, kus tappev viirus levib ja inimesed peavad andma endast kõik, et end selle eest kaitsta. Natuke meenutas ka meie olukorda, kus koroona põhiliselt möllab ja olime isegi mõnda aega karantiinis.

Ei mäleta, et varem midagi sellelt autorilt lugenud oleksin. Eks kui aega saan, siis loen autori Klaasmere ka läbi.

Tunnistan ausalt, et nautisin lugemist ja raske oli seda käest ära panna. Nüüd mõtlengi, et tahaksin veel midagi sarnast lugeda, mis sobiks sama teema alla. Eks nüüd tulebki uurima asuda.

Mulle meeldis ja olen väga rahul, et seda raamatut lugesin ja sellega minu ulme lugemiseväljakutse lõppes. Kui ikka lõpp, siis ootamatu ja üllatava lugemispauguga.

Soovitan teistelegi!

Isa(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

53.Kaks raamatut, mille autoriteks on ühe perekonna või suguvõsa liikmed (Kross, Niit, Pervik, Raud jne

Isa(2019)(304lk)

Autor: Mihkel Raud

Kirjastus: FD Distribution OÜ

Tutvustus

Lapsed on võimelised igas täiskasvanus üksikuid rõõmuhetki esile kutsuma.
Sulle sügavalt silma vaatama ja midagi filosoofilist lausuma, näiteks „kui elevandil poleks lonti, lõpeks ta liiga ootamatult ära”.
Või lasteaias isadepäeva kaardi meisterdama ning su pea asemele habemega päikese joonistama.
Neid rõõmuhetki on tegelikult rohkem kui mõned. Neid on tohutult.
Ent häda ja viletsust, mangumist ja kauplemist, tülisid ja kriiskamist, täispissitud voodilinu ning jalataldu lõikavaid legoklotse on kõvasti rohkem. Igale rõõmsale hetkele eelneb vähemalt kümme sellist, mis vanema kannatuse tõsiselt proovile panevad.
Mihkel Raua „Isa” on humoorikalt kirjutatud elulooline lastekasvatamise raamat, mis pakub lapsevanematele võimalusi samastumiseks, pildikesi äratundmiseks, mõttemäge ellujäämiseks ning kohti naermiseks. Ja ohtralt nippe, kuidas laste kasvatamise katkematust lahingust võitjana väljuda.

Olen selle autori mitmeid raamatuid lugenud ja nüüd olen päris üllatunud, et ta sellise raamatuga välja on tulnud. Kuna mulle meeldisid tema eelmised raamatud Eestlase käsiraamat ja Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda, siis seekordne raamat ei tekitanud sellist wow-efekti. Ju ma ootasin siis midagi värsket ja uut.

See raamat on mõeldud eelkõige lapsevanematele aga eriliselt siis isadele. Sealsed nipid on kindlasti kasulikud ja selle eest saab raamat natuke rohkem plusspunkte kui alguses plaanisin anda.

Eks sekka oli mahtunud ka naljakaid juhtumeid, mis autoril endal oma lastega oli juhtunud ja need panid natuke muigamagi.

Kuigi ma pole ise veel lapsevanem, siis tänu õelapsele tean, mis tunne on koos lapsega reisida ja temaga koos erinevaid mänge mängida. Ma siiralt loodan, et ükskord saabub ka aeg, mil minust saab ema. Võib-olla kirjutan siis ka raamatu, kuidas olla hea ema 😀

Igatahes raamat oli üpris huvitav ja sellepärast ka siis saab ta goodreadsis 4 tärni. Kui vahepealseid vaimukaid seiku poleks olnud, siis oleks kindlasti saanud vähem.

Soovitada ei oska, kes tahab see loeb ja kes ei taha ei pea seda tegema. Nüüd ootan põnevusega, mis tema tuliuus raamat endaga kaasa võib tuua.

Teistmoodi Mööblipood( Kastani 57)(2018)

Teistmoodi Mööblipood( Kastani 57)(2018)(288lk)

Autor: Eva Roos

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Teistmoodi Mööblipood on kauplus, kuhu inimesed satuvad juhuslikult ja kust nad ostavad midagi väga veidrat, mis nende senise elu pea peale pöörab. Hiljem ei leia nad seda poodi enam kunagi üles. Põhjus on lihtne: Teistmoodi Mööblipoel on kombeks ajas ja ruumis liikuda.

Teistmoodi Mööblipoodi peab Aramilda Tengelpung – vana naine, kes armastab tahkeks keedetud musta teed, on riukaid täis nagu kotitäis nirke, suhtub teatud reeglitesse muretult ning kasutab mõnevõrra käredat sõnavara. Tema kaaslaseks on punane koer Piru, kes oskab rääkida, näeb välja nagu tolmu sees rullitud lihapirukas ning armastab kirglikult moosi.

Ühel päeval astub poodi sisse audiitor, kes nõuab näha arvepidamist ning määrab Aramildale ja Pirule võluesemete vales kohas ja valedele inimestele müümise eest nimekirja kohustuslikke heategusid. Esimene ülesanne on aidata poissi, kelle nimi on Olle Pai. Olle on 9-aastane poiss, kelle muidu toredat elu rikuvad ema ja isa pidevad tülid. Aramilda ja Piru aitavad Ollet amatöörluse parimas vaimus ning lõpuks kannavad nende pingutused ka vilja.

Eva Roosi hoogne ja lustakas lasteraamat käsitleb ka tõsiseid teemasid noort lugejat alahindamata. Lisaks pööratakse raamatus tähelepanu keelekasutusele, vägisõnadele ja sõna väele.

Tegemist on üsnagi hoogsa ja lustaka looga vanakraami poest, mis asub tänaval Kastani 57. Sealne poepidaja Aramilda ja tema lemmikust koer Piru on ühed vahvad tegelased ja nende vaheline suhtlus on nii koomiline ja lõbus, et võtab endalgi muige näole.

Nad satuvad appi poisile nimega Olle Pai. Kas nad suudavad teda aidata ja milliseid vahvaid seiklusi koos ette võtavad, seda kallid sõbrad lugege ise! Mina igatahes lähiajal alustan ka teise osaga. Eks näis, mis seal põnevat toimuma hakkab.

Kui raamatukoguhoidja nägi, et ma selle osa laenutasin, siis ütles kohe, et väga lustakad lood ja haara kindlasti kaasa ka teine osa. Niimoodi ma tegingi ja olen väga rahul. Need on küll peamiselt mõeldud taas lastele aga ma usun, et sobivad lugemiseks ka igas vanuses lugejale.

Mulle meeldis loo juures see, et see oli kirjutatud ladusalt ja vaimukalt. Muidugi meeldis ka see, et võluvägi oli ennast loosse sisse mässinud ja tegi omi tempe, mis omakorda andis tegevust poekesele.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja usun, et te ei pea seda kahetsema.

Sipsik(2009)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

53.Kaks raamatut, mille autoriteks on ühe perekonna või suguvõsa liikmed (Kross, Niit, Pervik, Raud jne

Sipsik(2009)(112lk)

Autor: Eno Raud

Kirjastus: Tammerraamat

Tutvustus

Esimene “Sipsik” ilmus 1962. aastal, nii et esimesed Sipsiku lood on kirjutatud peaaegu 60 aastat tagasi. Vahepeal on elu ikka hästi palju muutunud. Toona oli ju televiisorgi uus ja huvitav asi ja värviteleviisorist alles unistati.

Selles raamatus siin on kõik Sipsiku lood, ja nad on just sellised, nagu nad alguses kirja pandi. Ning nende illustratsioonidega, mida kõik hästi mäletavad-tunnevad.

Selle raamatu lugemisega tulid nii mitmedki lapsepõlve mälestused taaskord meelde. Olin isegi selline Anu vanune lapsuke, kui ema mulle Sipsiku kinkis. Oh, seda rõõmu ja lusti. Ta peaks tänaseni kuskil alles olema kui pole pisut kannatada saanud. Mõtlesin siin isegi, et see oleks vahva kui oma õelapsele nii Sipsiku raamatu kui ka Sipsiku kingiksin. Ma usun, et temalgi oleks hea meel. Eks seda saab näha.

Nii vahvaid lugusid on lausa lust lugeda ja nautisin selle raamatu lugemist väga. Mäletan hästi, et mulgi tuli ette vahvaid sündmusi koos Sipsikuga. Ta oli minu truu sõber kuni esimese klassi minekuni.

See raamatut lugedes meenusid need toredad mälestused ja ma siiralt loodan, et tulevikus minu lapsedki neid lugusid loevad.

Üks selline vahva lugemine ka kõigi nende kriminullide vahele. Ma loodan, et teiegi kallid sõbrad leiate selle aja, et taaskord neid lugusid lugeda ja seda kasvõi oma lastele.

Soovitan lugeda ja ma usun, et need lood sobivad kõigile sõltumata vanusest.

Orav Kikk-Kõrv(2013)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

21.Raamat kirjastuselt, mida enam ei eksisteeri

Orav Kikk-Kõrv(2013)(20lk)

Autor: Elmar Keskküla

Kirjastus: Kunst

Tutvustus

Onu Elmar armastas raamatuid. Talle meeldis oma poegadele ette lugeda ja unejutte rääkida. Kõik muutus, kui algas sõda ja onu Elmar pidi sõtta minema. Nüüd oli ta kaugel ning sai Tõnule ja Peebule ainult mõnikord kirjutada. Raamatuid ei olnud ja nii otsustas onu Elmar poistele ise jutukesi kirjutada.

Siin ongi üks neist lugudest, mille ta koju saatis. Kirjutatud on see õige ammu. Sel ajal, kui Sinu vanaisa oli alles väike poiss või polnud teda veel sündinudki.

Tore jutuke lastele ja ei midagi sellist erilist, mis kindlasti sulle kui lugejale meelde jääks. Pildid raamatus on vahvad aga see on ka kõik. Ma ei teagi, miks ma nii pettunud olen. Kas selles, et lugu oleks võinud tsipa pikem olla või selles, et olen paremaid lasteraamatuid lugenud.

Ju teised lasteraamatud on mind ära hellitanud ja ma ei suutnud seda raamatut nautida. Ma ei teagi, miks selline jutuke on välja antud. Ma küll ei kahetse, et seda lugesin, aga kui midagi muud poleks näppu jäänud, siis oleksin edasi liikunud. Eks mind huvitas kuhu jutuke oma suuna tüürib.

Võib-olla teistele meeldib rohkem, aga seekord siis suur pettumus üle pika aja. Eks see raamat ununeb ruttu ja teeb teistele palju parematele raamatutele ruumi.