Litsid(II osa)(2016)

Lugemiseväljakutse 2019

35. Loe üks raamat eelnevate aastate väljakutse teemadest (NB! Grupis olevas teema albumis on kõik varasemad teemad kirjas!)(Lugemiseväljakutse 2015)(Raamat, mida soovitab sõber)

Litsid(II osa)(2016)(248lk)

Autor: Mart Sander

32492732

Tutvustus

Romaan „Litsid” on pilguheit Eestimaa saatuse pöördelistele aastatele 1939 – 1944, jutustatud väikese Tallinna bordelli ja sealt läbi kulgevate inimeste pilgu läbi.

Selles suletud mikrokosmoses kajastuvad murrangulised sündmused sageli vaid kui reaalse tegelikkuse kauge kaja, murdes aga üksiti valusalt sisse illusoorsesse maailma. Sinna maailma on pagenud mitmed noored naised, kellel kõigil on erinevad põhjused tavaelust ja oma identiteedist loobumiseks. Kuid sõdima peavad nemadki.

Romaanitsükli teine osa keskendub aastale 1941, mil paljastub nõukogude võimu tõeline nägu. Alapealkiri „Naiste sõda” võtab reaalsed mõõtmed, kui väike eliitbordell saab tunda võõrvõimu terrori kogu raskust. Taas ristuvad „proua Kuke kanala” daamide elud mitme ajaloolise suurkuju eksiteedega.

Seekordne osa oli tunduvalt parem kui esimene. Tolles osas jäi nagu midagi puudu. Muidugi Sanderile omane ootamatu lõpp, et lugejad jääksid ka järgmist osa ootama. Iseasi kas see tuleb või mitte. Seekordses osas tuleb Proua Kukel ja tema majas elavatel naistel silmitsi seista nii kurbuse kui ka ootamatult sülle kukkunud õnnega. Muidugi kardetakse, et nemadki leiavad ennast Siberist.  Ajaviiteks täitsa sobilik lugemine, kui teised raamatud sind lugema ei tõmba. Eks selline realistlik lugu viib lugejad aastasse 1941, kui Eestit laastasid erinevad sõjad ja nii sakslaste väed kui ka Nõukogude Liit. Lõpp oli ootamatu ja erinevad sündmused olid üpriski paeluvad ja kaasahaaravad. Tavaliselt ma eriti Eesti kirjanikke ei loe, kuid eks seekord sai siis erand tehtud. Eks jääme siis ootama, ka on tulemas ka järg sellele raamatule, või jääbki selline lõpetamata lõpp. Soovitan lugeda, kes seda teinud veel pole!

Advertisements

Kilul oli vilu(1987)

Lugemiseväljakutse 2019

47.Raamat eesti autorilt, kelle perenimi algab sama tähega kui sinu perekonnanimi.

Kilul oli vilu(1987)

Autor: Eno Raud

16709609

Tutvustus

Kogumiku kolm esimest tsüklit on varem ilmunud eraldi raamatutena: “Kalakari salakaril” (1974), “Käbi käbihäbi” (1977) ja “Padakonna vada” (1985).

 

Vot mida kõike ei leia, kui koristad oma suvila riiulit. See oli minu lapsepõlve lemmikraamat. Seda sai loetud ikka mitmeid kordi. Mäletan, et lugesin seda ühe korra ja siis kui tekkis tahtmine, siis ka teist korda. Mul olid vahepeal need jutud isegi peas. Nüüd lugedes meenus kõik, mis mind siis selle raamatu juures vaimustas. Mulle need jutud väga meeldivad ja boonuseks on ka see, et tegu ju meie enda Eesti kirjanikuga. Ei tohiks neid ju ära unustada. Lustakad lood ja raamatul endal on ka päris hea pealkiri. Ma väiksena ei suutnud ära arvata, kuidas saab kilul olla vilu. Kas ta siis vees on ka vilu olemas. Mul oli nii hea meel, kui selle esimesse klassi minnes kingituseks sain. Ta on küll kulunud ja kõike näinud, kuid siiski parimaid raamatuid, mida oma lapsepõlvest mäletan. Muidugi kui kõrvale panna Miki Hiire koomiksid, siis mida oleks üks 7-aastane võinud veel tahta?? Ma olen rahul, et minu lapsepõlv möödus raamatuid lugedes ja õues mängides. Ei tea kuhu praegune laste lapsepõlv neid viia võib. Nüüd ju tähtsal kohal nutiseadmed. Siis neid polnud ja ei tundnud ka puudust. Super elu oli!!!

Kadunud Eesti. „Politseikroonika“ lugu(2018)

Kadunud Eesti. „Politseikroonika“ lugu(2018)(215lk)

Autor:  Peeter Võsa

41457144

Tutvustus

Kui ilusaks me ka ei tahaks tulevikus sajandivahetust mõelda, tuleb tunnistada, et Eesti ei saanud ennenägematu sotsiaalse katastroofiga hakkama. Kodututehordid, tänavatel surnuks külmunud inimesed, narkomaania, vohav prostitutsioon ning lokkav kuritegevus ja korruptsioon. Need olid ajad, mil politseipatrull osutus narkodiileriks ja nii mõnigi ametnikega aset leidnud hämar juhtum mätsiti kinni.

See oli sajandivahetuse Eesti tegelik pale.

Tänapäeval oleme harjunud endalt irooniliselt küsima, kas sellist Eestit me tahtsimegi? Aga tasub korraks järele mõelda, milline nägi Eesti välja vaid mõnikümmend aastat tagasi. Nüüd küsime endalt sama küsimuse uuesti:

„Kas sellist Eestit me tahtsimegi?“

 

Minu jaoks oli see päris raske lugemine. Arvestades seda, et väga tõsielulised lood olid ja neid oli üsnagi raske lugeda. Teist korda ma arvan, et seda raamatut ei loeks. Kindlasti jääb see ka kauaks meelde. Eks sai autori saateid ise ka vaadatud nii Politseikroonikat kui ja Võsareporterit. Eks sealt need lood pärit ongi. Ei saa öelda, et raamat kehv oleks, lihtsalt uudishimu oli nii suur ja niimoodi see raamat mulle lugemisse sattus. Vahepeal tuleb tõsisemaid teemasid ka lugeda kui ainult väljamõeldisi. Aga autori kiituseks tuleb öelda, et lood olid põnevad ja igavust ei tekkinud. Soovitada ei oska, kellel huvi on, eks otsib ise selle raamatu üles. Kuid eks mõne teise lugeja jaoks on see raamat veel põnevam ja uudsem kui mulle. Igatahes raamat saab minult kolm tublit tärni ja nüüd võtan küll midagi muud endale lugemisse. Soovin kõigile kena päeva ja need kellele meeldivad tõsielulised krimilood need võiksid seda raamatut lugeda!

Ma näen(2018)

Ma näen(2018)(28lk)

Autor: Maria Lepmaa

9789949581641

Tutvustus

“Ma näen” on järg lasteraamatule “Ma kuulen”. Kõhubeebi Siiri on sündinud. Raamat jutustab beebi Siiri esimestest elupäevadest ja tema perekonna elust. Sobib (ette)lugemiseks koolieelikutele ja nooremale koolieale.

Kuna ma olin lugenud eelnevat osa, siis ma eriti pikalt ei mõelnud ja asusin lugema. Mulle meeldis, et lugu oli selline argipäevane ja peegeldas ehedalt ühe väikese beebi mõtteid ja tegemisi. Kuidas ta koju viidi ja mis toimetusi temaga koos ette võeti. Need kaks raamatut sobivad väga hästi lastele ette lugemiseks või nad võivad neid raamatuid ise ka lugeda, kui nad juba lugeda oskavad. Igatahes mind puudutas see raamat väga ja usun, et siin leidub veel lugejaid, kes võiksid neid raamatuid lugeda. Ma pole küll veel ema, aga ma elasin isegi Siiri perele kaasa ja päris vahva oli lugeda beebi erinevaid mõtteid, kuna ta rääkida ju veel ei osanud. Ei tea kas tuleb ka sellele raamatule järg, eks seda me saame näha. Südamest tänan autorit, et ta andis võimaluse tutvuda tema raamatutega. Vahel on vaja raamatuid, mis sind hingeliselt puudutaksid. Ajaviiteks sobiv raamat aga nagu ma ütlesin, siis ka lastele lugemiseks. Mida kõik võiksid beebid rääkida kui nad peale sündmist seda teha oskaksid. Armastusest selles loos juba puudust ei tulnud. Loodan ka millalgi tulevikus emaks saada, kas see ka juhtub seda näeme juba siis kui õige aeg on käes. Aitäh veelkord sulle Maria, et mind usaldasid. Eesti autoreid peab toetama, seda ma olen alati öelnud ja ütlen veel.  Päikest kõigile siia laupäeva hommikusse ja armastage ning hoolige üksteisest iga päev.

Lõhestusjoon(2012)

Lugemiseväljakutse 2018

17. Raamat, mille autor suri eelmisel (2017) aastal

Lõhestusjoon(2012)(576lk)

Autor: Tiit Tarlap

14743074

Tutvustus

Eesti ulme- ja fantaasiakirjanduse sõpradele kindlasti juba hästi tuntud autori Tiit Tarlapi (snd 1954) uus romaan, milles maailm toimib hoopis teisiti, kui meie reaalsuses. Punane rass ehk indiaanihõimud on saanud valitsevaks terves maailmas, valge rass on tõrjutud ning püüab salasepitsuste abil ennast maksma panna.

Raamatu peategelane ei kuulu kangelasele kohaselt ei ühte ega teise maailma ning samal ajal sõltub just temast, kas lõhed ja vastuolud kasvavad veelgi või on võimalik inimkonna hapraid niite ühte sõlmida.

Vot seda raamatut lugesin ma ikka väga-väga kaua. Esialgu otsisin siia punkti alla seda raamatut mitu kuud, proovisin üht ja teist, aga ikkagi jäin Tarlapile kindlaks ja valisin tema. Ja ma ei pidanud pettuma. See oli lugu, mis ma arvan, et jääb kauaks ajaks meelde. Miski selles peategelases oli sellist, mis mind muudkui lugema ja lugema pani. Milline sündmustik. Mulle ulme meeldib ja ma imestan, miks ma pole varem tema raamatuid lugenud. Kahju, et ta on juba meie seast lahkunud, kuid tema lood elavad meis edasi. Kaua otsitud ja loetud raamat sai nüüd ükskord ka oma lõpu. Loodan, et minu teed kohtuvad veel Tarlapi raamatutega, sest põnevust neis on ja alati ei pea vaatama välismaise ulmeraamatu poole, vahest võib küsida ka eesti ulme autoreid. Mina leidsin küll oma raamatu ellu-keskkonnast aga ma usun,et neid raamatuid on igas raamatukogus ka. Mulle meeldis ja soovitan teistelegi ulmesõpradele. Lugemisele kulutatud aega ei pea kunagi kahetsema!

Hingede öö(1991)

Lugemiseväljakutse 2018

31. Raamat, mille pealkirjas on sõna “öö”

Hingede öö(1991)(256lk)

Autor: Karl Ristikivi

9789949546190_hingede-oo_151

Tutvustus

Kriitikute teravdatud tähelepanu ja tõelise soosingu tõi 1953. aastal ilmunud modernsete varjunditega «Hingede öö». Romaan jutustab inimese läbielamistest keerulise elutee jooksul – tegemist on nn rännakuga, mis harutab lahti üksinduse, süü, vastutuse ja raskuste koormava traagika.

Karl Ristikivi (1912–1977) sündis Varbla kihelkonnas Läänemaal. Tema esimeseks avaldatud kirjutiseks oli varjunime all ilmunud artikkel ajalehes Uudisleht (1928). Laiema tuntuse tõid Ristikivile aga lasteraamatud, millest saadud teenistus võimaldas tal asuda õppima Tartu ülikooli, kus tulevane kirjanik valis erialaks geograafia.

Karl Ristikivi on üks peamisi 20. sajandi eesti klassikuid, keda hinnatakse nii sügavamõtteliste ja mitmetasandiliste romaanide kui ka üheainsa, ent tõeliselt tervikliku ja kauni luulekogu eest.

Minu jaoks oli tegu väga sügava mõttelise looga. Mul läks selle raamatuga ikka päris kaua, enne kui ma ta loetud sain. Mõtted on veel segased, seega midagi väga pikka arutlust väga ei tule. Tegu on eesti autoriga, aga ma pole varem temalt enda mäletamist mööda midagi lugenud. Sellepärast olengi sellesse loosse nii sisse elanud, et pole vist sealt veel välja saanud. Ma ei tea paljudele teist meeldib see kirjanik, seega soovitada ei oska. Kuna tegu on Eesti juubeliaastaga, siis leidsin aega, et lugeda ka Eestimaa kirjandust. Olen rahul, et seda tegin ja midagi sisust ei taha rääkida, siis ma arvan, et rikub ära teiste lugejate avastused. Mida võin öelda on see, et mulle meeldis ja loodan tulevikuski leida tee jälle Ristikivi juurde.

 

Arvutid, küberruum ja tehismõistus(2018)

Arvutid, küberruum ja tehismõistus(2018)(195lk)

Autor: Enn Tõugu

tõugu_kaas_selg 21.indd

Tutvustus

Raamat tutvustab arvutite ja nendel põhineva infotehnoloogia tormilist arengut esimestest arvutitest alates, eeldamata matemaatilisi või tehnilisi eelteadmisi. Tõsi küll, raamatu alguses selgitatakse andmetena esitatud programmi imepärast muutumist arvutile arusaadvaks ja tema poolt täidetavaks algoritmiks, kuid see on arvuti toimimise põhitõde, millel põhineb nii arusaamine sündmustest, mis toimuvad internetis tekkinud küberruumis, kui ka ennustamine, kas ja kuidas võivad arvutid muutuda inimesest targemaks.

Me oleme just praegu toimuva infotehnoloogilise revolutsiooni tunnistajad. Me ei tea, kuhu tehnikas ja ühiskonnas toimuvad muutused välja viivad. Igatahes pole infotehnoloogia põhjustatud suured ümberkorraldused ühiskonnas veel lõppenud. Nendega arvestamiseks on igaühel kasulik püüda teatud määral mõista muutuste tagapõhja kas või kõige üldisemal tasemel. Selles püüabki käesolev raamat lugejat aidata.

Enn Tõugu on sündinud Tallinnas 1935. aastal. Ta on Eesti vanema põlvkonna arvutiteadlane, akadeemik, emeriitprofessor, kes on üle neljakümne aasta olnud seotud Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudiga. Ta on töötanud kaheksa aastat Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis professorina ning olnud korduvalt külalisteadur Stanfordi Ülikoolis USAs. Tema töid arvutite tarkvara, tehisintellekti ja küberkaitse alal on ilmunud eesti, vene, inglise ja poola keeles.

 

Põnev erialane lugemine oli. Ma arvan, et selle raamatu lugemist ma ei kahetse, nagu ükskord kui ma arvutitega seotud raamatut lugesin ja siis pettusin. Seekord oli väga põneva raamatuga, mis siis et tegu polnud ilukirjandusega. Igatahes autor kirjutas nii, et ma ei suutnud lugemist lõpetada ja tahtsin igakorraga teada järjest rohkem ja rohkem. Mis siis, et lugesin arvutitest. Tehismõistuse osa oli veel kõige põnevam. Muidugi soovitan seda raamatut kõigile, kes sellel erialal töötavad või seda veel õpivad.