Tee teab(Ehh, uhhuduur Lõuna-Ameerikas)(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

20.Rattad alla ja reisile (jalgrattaga, autoga, bussiga vms ratastega reisivahend. Ratastega kohver ei lähe arvesse!

Tee teab(Ehh, uhhuduur Lõuna-Ameerikas)(2019)(288lk)

Autorid: Hannes Hanso, Mart Kuusk, Priit Kuusk, Liivo Niglas, Kristjan Prii, Tanel Rütman

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Viies reis viis uhhuduurlaste rattaseltskonna Lõuna-Ameerikasse, kus selgus kiirelt, et kui inimene planeerib, siis jumalad naeravad. Päevas suudeti läbida heal juhul pool plaanitud distantsist, sest kõikjal olid lõputud mäed ja tekkis muid ootamatumaid probleeme. Mehed on vanemad, muresid on uusi, aga karavan liigub Argentiinast Peruu poole ja nalja saab ikka ka.

Mulle meeldis see raamat väga. Olen isegi mõnda osa Etv pealt näinud, eks seiklemist on palju aga need lõpuemotsioonid löövad kõik üle.

Loen teinekordki nende reisilugusid. Õnneks on ellus olemas veel üks, mida varsti-varsti hakkan lugema.

Seekord seiklevad nad Lõuna-Ameerikas ja eks sealgi on omad raskused, mida peab ületama aga eks see ole ka kõike seda väärt.

Tegemist on niiöelda reisiraamatuga, kuid erinevus on selles, et mehed teevad seda ratastel ja see on kõike muud kui mugav. Eks igal ühel omad soovid ja mõnikord tekkis küll selline tunne, et kas nad saavad ikka oma seatud eesmärgiga hakkama.

Eks rattal reisides tuleb igasugu asju ette ja elasin meeste tegemistele väga kaasa.

Purjed ja püssirohi(Võitlused Läänemerel 18.sajandil.)(2010)

Ajaloo lugemiseväljakutse 2020

Purjed ja püssirohi(Võitlused Läänemerel 18.sajandil.)(2010)(210lk)

Autorid: Hanno Ojalo, Mati Õun

Kirjastus: Kunst

Tutvustus

Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liikmete Hanno Ojalo ja Mati Õuna raamat annab lühiülevaate võitlustest Läänemerel Venemaa ja Rootsi vahel, käsitledes 18. sajandil toimunud kolme järjestikust sõda, mis puudutasid otseselt ka Eestit ja eestlasi.

See oli aeg, kui mehed olid veel rauast ja laevad puust. Paraku ei viinud suuremad ja väiksemad merelahingud enamasti mingite reaalsete tulemusteni ning iga otseses sõjategevuses hukka saanud meremehe kohta suri õige mitu hoopis nakkushaiguste või lausa nälja kätte. Samas kadus Läänemere põhja hulgi suuri ja uhkeid purjelaevu, väiksematest rääkimata.Kogu seda veidrat ja tagantjärele kummalisena tunduvat meresõda pidasid Vene ja Rootsi kroonitud valitsejad aga täie tõsidusega, sageli ka isiklikult selles osaledes.Teos on mõeldud kõigile, kes huvituvad sõjaajaloost.

Seekordne ajalooline lugemine oli nii põnev, et ma muudkui lugesin ja lugesin. Kuna mulle ajalugu meeldib, siis vahest ikka on hea mõni selline raamat ka kätte võtta, kus saab nii kärtsu kui ka mürtsu. See raamat seda täpselt oligi.

18.sajand oli täpselt see aeg kui selle aja mehed olid rauast ja laevad puust. Kuigi ega neil sõdimistel polnud erilist tulemust, sest suurem osa laevameeskonnast surid haigustesse, siis neid lahinguid ikka peeti ja seda raamatut lugedes saadki sellest maailmast osa.

Mulle meeldis ja ma usun, et leian veelgi aega, et nende teiste raamatutega tutvuda. Mõtlesin küll alguses valida kaks, kuid siiski jäin selle raamatu juurde. Sõjaajalugu on põnev lugeda isegi siis, kui temaatika on kurb ja tõsine.

Eks mulle on see ajaloopisik juba põhikooli ajast külge jäänud ja mulle meeldis ajalootunnis väga käia ja nautisin seda väga.

Soovitan teistelegi seda raamatut, kes samuti sõjaajaloost huvituvad. Eks on ka pilte, mis loole vürtsi juurde annavad.

Maa=Ilm(2018)

Igaüks on oma saatuse sepp 2020

Maa=Ilm(2018)(304lk)

Autor: Mikk Sarv

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

“Maa=Ilm” koondab bioloogist helilooja, regilauliku ja rahvakultuuri uurija Mikk Sarve aastate jooksul välja öeldud ja kirja pandud mõtteid maast ja ilmast, eesti keelest ja sõnade tähendusest. Raamatust leiame hulga mõtlema panevaid tõeteri meie maarahva pärimus-loost, rahvakalendrist ja usust loodusesse.

Otsisin saatusesepa augustikuu punkti alla kaua raamatut ja küsisin ka lugemiseväljakutse grupist soovitust. Otsustasin selle raamatu kasuks ja ma olen siiralt tänulik inimesele, kes seda raamatut mulle soovitas.

Vahel on tõsiselt vaja lugeda midagi sellist, mis raputab sind läbi ja sina kui lugeja lihtsalt hõljud ja tajud enda maailma teise nurga alt. Lugemine oli küll üsnagi raske ja tõsine, kuid lõppu ma jõudsin ja sellest raamatust kujuneb selle kuu üks meeldejäävamaid raamatuid.

Miski autori mõtetes haaras mind endaga kaasa ja mõnikord tundus, et puhken nutma ja ei suuda endasi lugeda. Kas viga oli minus või tõesti raamat oli nii hingematvalt tõsine ja karm.

Nüüd olles lõpetanud selle raamatu, tean, et vahel vajab hing ka midagi muud, kui selleks on krimkad või mõni muu tore raamat. Mind kui lugejat raputas see lugu väga.

Ma ei tea kas julgen teistele soovitada, kuna see raamat on tõsiselt raske lugeda ja ma tegin mitmeid pause, enne kui selle loetud sain.

Oeh, mõtlen siiani selle raamatu sisule ja loodan, et ei teki mingisugust lugemisauku, et suudan ikka ka järgmiste raamatutega jätkata.

Teile kallid sõbrad soovin kena õhtut ja näeme varsti jälle!

Veretu võitlus Eesti eest 1991(2016)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

22.Raamat, mida loed samal kuul, mil on tähtpäev.

Veretu võitlus Eesti eest 1991(2016)(160lk)

Autor: Aadu Jõgiaas

Kirjastus: Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts

Tutvustus

  1. aasta jaanuarikriis Leedus ja Lätis vallandas sündmusteahela ka Eestis.
    Just selle kriisi tulemusel lõi vabariigi valitsus alternatiivse sidesüsteemi ja oma salajase sidekeskuse. Et telefoni- ja raadiosidet hoiti Moskva keskvõimu ja KGB erilise kontrolli all, tuli Eesti valitsusel teha ettevalmistusi oma sidesüsteemide loomiseks eriti suure saladuskatte varjus. Juuliks olid Toompea lossi pööningule paigaldatud vajalikud antennid ja valitsuse salajane raadiosidekeskus võis alustada ööpäevaringset tegevust. Sealt rajatud salajased
    telefoniühendused valitsuse sidekeskusega Kosel ja Rapla sidesõlmega andsid väljapääsu üle-eestilisse telefonivõrku. Valitsus ei unustanud ka elektroonilisi kommunikatsioonikanaleid. Toompealt suundus salajane liin Tallinna teletorni Vikerraadio saatjasse, mis lubas vajadusel kasutada otse-eetrit. Pika Hermanni torn sai Eesti Raadio ja ETV varusaatjad. Ettevalmistused käisid saadete jätkamiseks konspiratiivkorteritest. Mõnigi plaan jäi veel paberile, sest
    Eestist möödus kriis kardetust leebemini, osa plaanidest läks aga käiku sama aasta augustis. Noil päevil ei teadnud keegi, mis võib juhtuda homme, juba täna mõne tunni pärast…

Seekord valisin lugemiseks midagi sellist, mida just igapäev ei loe. Kuna augustis tähistatakse 20.augustil taasiseseisvumispäeva, siis mõtlesin et loen midagi selle päevaga seotult. Kuigi lõpetasin raamatu alles eile, siis sai mulle palju selgemaks, mis tol ajal toimus ja kuidas kõik meie riigi jaoks lahenes.

Võib öelda, et raamat on kirjutatud sujuvalt ja mingit venimist ei olnud. Igav ei hakanud ja eks selliste raamatute puhul on võimalus, et jäävad pooleli, kuid seekord nii ei läinud.

Täitsa sobiv lugemine vahelduseks kõigele muule. Eks oma riigi ajalugu on ka hea tunda ja siis on ka teadmisi, et teistega kaasa rääkida.

Soovitada ei oska, kes tahab see loeb ja kes ei taha ei pea seda tegema!

Minu Aasia(Kaubarändurina Indias, Hiinas, Tais, Jaapanis, Koreas…)(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

25.Raamat, mille tegevus toimub Aasias

Minu Aasia(Kaubarändurina Indias, Hiinas, Tais, Jaapanis, Koreas…)(2019)(424lk)

Autor: Margus Kalam

Kirjastus: Petrone Print

Tutvustus

Margus Kalam on ebatavaline eestlane, just see, keda Hemingway igas sadamas kohata võiks. Aga millises sadamas? Kord elab Margus Tais, nädala pärast tervitab ta Indiast, siis on juba Sri Lanka kaudu Hiinasse lennanud, vahepeal Hongkongis peatudes, ning edasi on plaan põigata Jaapanisse, et sealt Laosesse ja Kambodžasse suunduda… Margus on eksootilise poeketi Universaal-Universum varustaja, just seepärast elab ta enamiku aastast ratastel: tuulates mööda eksootilisi käsitöökülasid, vaieldes Aasia kullerfirmadega, kembeldes tolliametnikega siin ja seal. Vahele tuleb seiklusi öistes baarides ja Aasia pruudi otsingul, ning ikka ja jälle mõni tõlkes kaduma läinud salapärane lugu. Miks ei tohi perenaist toidu eest kiita? Miks magab see ilus naine laua peal? Miks teeb see ärimees ohjeldamatult välja? Miks külarahvas kaamera ette tööd tegema jookseb? Kas see mees, kes iga asja peale “jess” ütleb, tegelikult millestki aru ka saab? Miks hotelli sisse ei lasta? Kuhu kadus hotellitoast arvuti?
Neid lugusid – kokku kuueteistkümnelt maalt, kuigi tegelikult on neid maid pagasis palju rohkem – asubki kaubarändur Margus meile selles raamatus jagama.

Oh kus mulle meeldis see raamat. Nii palju avastamist ja nii palju sain uut nende maade kohta teada. Nautisin selle raamatu igat lehekülge väga.

Muidugi meeldis ka see, et olid lõpus ka pildid, mis andsid loole veel rohkem juurde.

Mida kõike kaubarändurina ei juhtu. Eks oli nii kurbi hetki kui ka lõbusaid. Selles raamatus oli see miski, mida ma alati Minu- sarja raamatutest otsin.

Kuigi tegemist on reisisarja raamatuga, siis põnevust jätkus ikka kuni lõpuni. Erinevad reisimised ja kõige põnevam oli tollikontroll, mis pani kohati isegi muigama.

Eks sellepärast siis ta mulle ka väga meeldis. Nii põnev oli lugeda, milliste värvikate inimestega ta kohtus ja nende kultuur oli ka väga põnev.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole!

Serafima ja Bogdan(2017)

Lugemiseväljakutse 2020

5. Sinu raamatukogus (see kust sa enamasti käid laenutamas) 2019. aastal enim laenutatud raamat

Serafima ja Bogdan(2017)(560lk)

Autor: Vahur Afanasjev

Kirjastus: Vemsa OÜ

Tutvustus

Vahur Afanasjevi (1979) saagalik romaan „Serafima ja Bogdan“ jälgib Peipsiveere külaelu arengut teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Etnograafiliselt tõetruul taustal rullub lahti ühtaegu traagiline ja koomiline lugu põlvkonnast põlvkonda kestvast kättemaksust.

Romaani keskne teema on vastutuse võtmine enda elu eest. Peipsiveere vanausulised, kes elasid jumala hirmus ja armus, kaotavad nõukogude võimu ajal moraalse pinna. Paljude jaoks saabub maailma lõpp.

Värvikate külainimeste elufilosoofia avamine põimub kriminaalfilmilikult köitva tegevustikuga, vanatestamentlik õõv rahvaliku huumoriga, dokumentaalsus maagilise realismiga.

Teose käsikiri saavutas Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel esikoha.

Trükist ilmestavad Eesti kunsti suurkuju Peeter Alliku (1966) tekstitundlikud linoollõiked.

illustraator Peeter Allik
kujundaja Külli Tammes

Seekord siis selline lugu. Lugu ise on ladus ja mulle meeldis ka kirjaniku mõnus kulgemine. Sündmused leiavad aset Peipsiveere külas, peale teist maailmasõda Nõukogude ajal.

Sealne eluolu ja värvikad tegelased lisavad loole ainult juurde. Mulle meeldis ja nüüd tahaks endalegi seda raamatut riiulisse, et siis aja möödudes seda uuesti lugeda või sirvida.

Mulle meeldis ka see, et lugu ei olnud selline kuiv ja aeglane vaid liikus omaselt ühtlases tempos ja hea oli loo kulgemist jälgida. Erinevate tegelaste elu ja kuidas nad sellega toime tulid. Sealne eluolu ja kõigega hakkama saamine.

See pole just raamat, mida võiks lugeda nagu mõnd põnevikku, hoopis vastupidi. Lugesin isegi peatükkide kaupa ja vahel tegin pausi, et kõik loetu kenasti läbi mõeldud saaks.

Soovitan küll lugeda, kuid eks igal raamatul on oma aeg ja koht.

Tiit Pagu (Loomingu Raamatukogu, #1-3/2020)(2020)

Lugemiseväljakutse 2020

1. 100 aastat Jaan Krossi sünnist. Üks tema kirjutatud raamat

Tiit Pagu (Loomingu Raamatukogu, #1-3/2020)(2020)(168lk)

Autor: Jaan Kross

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Jaan Krossi 100. sünniaastapäevaks ilmub esimest korda avalikkuse ette värssromaan „Tiit Pagu“, mille kirjutamist ta alustas arvatavasti 1940. aastate hakul ning mille kallal töötas 1951‒1954 Siberis asumisel olles ja seejärel Tallinnas. Ligi 3700 värsireast koosnev tehniliselt virtuoosne teos jäi tollal pooleli ning hiljem Kross seda enam ei meenutanud. Romaan annab värvika sissevaate 1930. aastate lõpu Tartu üliõpilasellu ning Tallinna kodanlas- ja töölismiljöösse. Nimitegelane Tiit Pagu on korporant, kes eluliste asjaolude sunnil läheneb marksistlikule maailmavaatele. Teos katkeb 1940. aasta juunisündmustega. Jaan Unduski saatesõna avab Krossi siiani varju jäänud kirjanduslikku tegevust Siberis ja valgustab „Tiit Pagu“ sünnilooga seostuvaid seiku.

Üsnagi nauditav lugemine. Seekord siis sedamoodi. Mõtlesin kaua aega, mida selle punkti alla lugeda ja kui seda raamatut ellus nägin, siis teadsin, et eks seda lugema ka asun. Nüüd, kui raamat loetud sai, siis tunnistan, et mulle väga meeldis ja samuti kirjaniku mõnus kirjutamisstiil.

Nüüd mõtlen, et loen sel aastal veel selle autori raamatuid. Kindlasti Eesti üks parimaid kirjanikke.

Lugu räägib Tiit Pagu elust ja tema erinevatest seiklustest. Tegemist on küll värssromaaniga, kuid siiski nautisin lugemist väga.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole!

Metsavaimu heategu( sada eesti muinasjuttu metsast ja meist)(2016)

Eesti rahvajuttude aasta 2020

Metsavaimu heategu( sada eesti muinasjuttu metsast ja meist)(2016)(383lk)

Autor: Risto Järv

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja seal kohatud üleloomulikest olenditest. Varasematel aegadel polnud muinasjutud üksnes lastele mõeldud, seepärast leidub kogumikus selliseidki jutte, mis viivad meid laane sügavamatesse soppidesse, kus juhtub ka mõndagi hirmsat. Lõpuks toob aga tee meid ikka metsast välja.

Mis oleks veel parem kui vihmasel päeval kui tassike teed ja mõnus muinasjuttude raamat. Tänane päev igatahes kulges muinasjuttude lainel. Mulle meeldis see raamat ja nüüd kindlasti tahan seda ka endale riiulisse, et siis millalgi uuesti lugeda ja oma sõpradele ja lähedastele seda tutvustada.

Muinasjutud aitavad peletada argipäeva rutiini ja toovad välja vihmasel päeval ka päikese. Vähemalt mina tundsin täna nii. Õhtuks isegi vihm vaibus, ju võttis siis minu lugemist kuulda.

Mulle meeldis see raamat ja ma julgen ka seda teistele soovitada.

Nendes lugudes oli see miski, mis mind endaga haaras ja muudkui lugesin ja lugesin. Ma ei kahetse, et sellest projektist osa võtan. Hoopis vastupidi, korra kuus on mõnus lugeda midagi sellist, mis sulle igapäev kätte ei satu ja mille järjekorras ootad mitmeid päevi. Kuid raamat ise korvab selle kõik, kui saad ükskord rahus seda lugema asuda.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja soovin mõnusat lugemisaega!

Tallinna vanalinna kummitusmajad(2015)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

39.Pealkirjas mõne Eesti linna linnaosa/asumi nimi (märgi ära ka, mis linnas see on)

Tallinna vanalinna kummitusmajad(2015)(64lk)

Autor: Jaak Juske

Kirjastus: Randvelt

Tutvustus

Jaak Juske neljas lastele mõeldud ajalooraamat “Tallinna vanalinna kummitusmajad” viib pisut kõhedust tekitavasse maailma, kus Must Munk sikutab varbast, nähtamatu Must Parun avab uksi, verise kleidiga brünett näitsik teeb möödujatele pai, läbi ruumide hõljuvad kapuutsi kandvad mehekujud, samblarohelise kleidiga daam haihtub läbi paksu kiviseina, majaseinalt kaob värv ja kate ning paekivist müüri avausest vahib välja ahastava ilmega mehe pea, surmaläige silmis.
Kõlavad nagu stseenid õudusfilmist? Tegelikult on need pildikesed igapäevaelust Tallinna vanalinnas, mida paljude arvates jagame lisaks linna külastavatele turistidele ka arvukate kummituste ja vaimudega. Kas nad on päriselt olemas või on hirmul vahel lihtsalt eriti suured silmad?

Tegemist on küll lastele mõeldud raamatuga, kuid siiski väga põnevalt kirjutatud lugu, Tallinna Vanalinnas elavatest kummitustest. Kas nad on ikka päriselt olemas? Või on lihtsalt hirmul suured silmad? Seda lugege ise!

Igatahes ajaviiteks täitsa põnev ja hea lugemine. Kindlasti loen selle autori raamatuid veel!

Muidugi ei puudu raamatust ka pildid, mis natuke kõhedust edasi annavad. Kes tahab teada, milliste kummitustega on tegemist, siis võtke raamat lugemisse ja saate teada.

Soovitan teistelegi lugemiseks! Ajaviiteks sobib hästi!

Pääsukese Eestimaa(2015)

Igaüks on oma saatuse sepp 2020

Pääsukese Eestimaa(2015)(248lk)

Autor: Sven Začek

Kirjastus: Zacekfoto

Tutvustus

Eesti rahvuslind suitsupääsuke näeb Eestimaad inimesega võrreldes hoopis teisest perspektiivist. Loodus ja inimene peavad eksisteerima käsikäes, üksteisega arvestades, mistõttu on raamatu „Pääsukese Eestimaa“ eesmärgiks näidata meie kaunist kodumaad läbi meie rahvuslinnu silmade.
Suitsupääsukesed valivad marsruudi toidu hankimise vajadusest lähtuvalt. Seepärast võivad nad sama edukalt elada üksikus Alam-Pedja Looduskaitseala rabasaarele ehitatud küünis, Kõrvemaa metsakülas, Sõrve sääre majakas, inimese kujundatud Otepää kultuurmaastikul või hoopis mõne Tallinna kõrghoone räästa all. Suitspääsukese elustiil on sama mitmekesine kui seda on meie Eestimaa.
Raamat saab kujutama meie kodumaad tema täies hiilguses. Et eestlane tunneks uhkust ja väliskülaline ihkaks esimesel võimalusel tagasi tulla. Visuaalse täiuse otsinguil pole päevad vennad. Emotsioonide äratamiseks ja äratuntavale maastikule uudse kuue andmisel mängib olulist rolli meie loodus ja kliima. Inimesele meeldivad haruldased ja kordumatud hetked. Hetked, mida me kodus olles tihti ei taju, kuid mida suitsupääsuke taeva all liueldes peaaegu igapäevaselt kogeda võib.
Eriliste hetkede otsinguil on loodusfotograaf Sven Začek veetnud rauast „suitsupääsukese“ turjal kümneid ja kümneid tunde. Isegi siis, kui meie rahvuslind soojale maale talvepuhkust veetma läks, hoidis Sven kodumaal silma peal. Ikka selleks, et püüda kaamerasse kordumatut valgust, mis näitaks Eestimaad parimast küljest. Meeliköitvaid hetki tuleb otsida, neid pole võimalik noppida nagu küpseid maasikaid peenralt. Seda suurem on aga leidmisrõõm. Raamatus on palju selliseid hetki, mis pakuvad lugejale samasugust äratundumis- ja leidmisrõõmu.
Eestimaa risti-põiki erinevatel kümnenditel läbi käinud loodusemees ja loodusfotograaf Fred Jüssi mõtiskleb Eestimaa maastike muutuste teemadel ning vaatleb, kuidas ühelt poolt loodus ja inimene on aegapidi kokku kasvanud ning teisalt, kuidas inimene on oma tegevusega loodust mõjutanud.
Lisaks Eestimaa visuaalsele tutvustamisele tuletab raamat lühidalt meelde ka mõned toredad faktid meie kodumaast.

Head Eestimaa (taas)avastamist!

Oh ma nautisin selle raamatu lugemist. Nii palju pilte, kuid eks oli ka teksti, mis andis piltidele ainult juurde.

Nii nautisin, et leheküljed läksid kui lennates. Otsisin selle teema alla kaua raamatut, siis leidsin selle ja ma usun, et selline raamat võiks kodus riiulis ka olla.

Oh, küll meie Eestimaa on ilus ja mul on hea meel, et ma siin maal elan. Seda loodust ja loomi vaatleks tunde ja tunde. Nii kaunis oled kallis Eestimaa!!

Ma usun, et see raamat sobiks ka tutvustamiseks mõnele välismaalasest sõbrale.

Soovitan teistelegi!