Rebasetund(2022)

Lugemiseväljakutse 2023

9. Loomalood

Rebasetund(2022)(221lk)

Autor: Fred Jüssi

Kirjastus: Petrone Print

Tutvustus

Kaante vahel on kohtumised meie metsloomadega, nii suurte kui ka kõige pisematega. On fakte, on mõtisklusi ja reportaažlikke koomilisi olukorrakirjeldusi otse metsarajal, teisisõnu: on Fred Jüssi oma tuntud ja armastatud headuses. Aastakümned tagasi ilmunud raamatu teksti on kaasajastatud, lisatud tänapäevane andmestik Eesti metsas toimuva kohta. Värvilised loomafotod on loodusfotograaf Remo Savisaarelt.

Sel korral sattusin mõnusale rännakule koos Fred Jüssiga. Temaga koos kohtusin samuti erinevate loomadega ja neid oli nii suuri kui ka väikseid. Ma ei tea miks, ma pole varasemalt tema raamatuid lugenud. Filmi temast vaatasin küll ja see oli nii sügavamõtteline ja aus lugu.

Loomalood on mulle alati meeldinud ja ka see raamat pole mingi erand. Mulle meeldis kuidas autor kirjeldas meile kui lugejatele erinevaid kohtumisi raamatus olnud loomadega ja eks neid oli nii palju erinevaid ning väga südamlikult kirjutatud. Eks oli pisut ka koomilisi kohtumisi, mis mindki itsitama panid.

Nii tore, et raamatus olid ka loodusfotograaf Remo Savisaare fotod, need meeldisid ka mulle väga ja olen viimasel ajal tema tegemistega ennast kursis hoidnud. Muidugi on see raamat väärt seda, et teda ka loetakse. Eks see olegi eelmise aasta uus trükk ja kaanepilt on juba võrratu. Eks mind kutsus seda lugema ka see, et autoriks on just meile kõigile tuntud loodusemees ja kui fotod on teinud Remo, siis ma juba sulasin.

Minu poolt tuleb kindel raamatusoovitus ja usun, et paljudki teist on varasemalt ilmunud trükke lugenud, kuid võtke ette ka kõige uuem, ma usun, et te ei pea seda kahetsema. Need fotod ja jutud viisid mind loodusesse ja ma nautisin seda rännakut koos autoriga väga. Nii sujuvalt kirjapandu ei saa ju enda juurest eemale hirmutada. Seda lugu lugedes meenus endalegi kohtumine põdrapulliga, kes sööstis võsast välja ja jäi mind metsateel lihtsalt vaatama. Kumbki ei liigutanud, kuni üks meist otsustas oma teed minna. Eks see põder oli, kes viimast pilku heites taas võssa kadus. Kahjuks pilti ei teinud, sest siis olin veel laps ja mul polnud seda.

Vahvaid kohtumisi koos selle raamatuga ja usun, et kes on kord juba lugenud teeb seda mõne aja möödudes taas uuesti. Soovitan!

Karu (Eesti Looduslood, #1)(2018)

Teaduskirjanduse lugemiseväljakutse 2019

detsember

Karu (Eesti Looduslood, #1)(2018)

Autor:  Vahur Sepp

40060428._SX318_

Tutvustus

Sarja „Eesti looduslood“ esimene raamat räägib köitvalt ja kaasahaaravalt karude elust. Millist elu elab karu, kuidas tema elu aastaringselt kulgeb? Mida sööb, kuhu pesa teeb, kaua magab, kuidas pulmi peab, millal karupojad sünnivad, millised on karu suhted inimesega ja palju muud huvitavat.
Tõestisündinud põnevad lood inimeste ja karude kohtumistest on põimitud huvitava teabega karudest. See on silmaringi avardav meeleolukas lugemine nii väikestele kui suurtele loodusesõpradele.
Raamatu autor Vahur Sepp on elupõline metsamees, jahimees, kalamees ja loodusretkede juht. Ta on värvikas jutuvestja, kelle teadmistepagas loomade elust ja elutegevusest on imetlusväärne. Oma teadmisi on Vahur Sepp jaganud paljudes telesaadetes, raadiokanalites, ajalehtedes ja ajakirjades. Ta on olnud ajakirjade Loodusesõber, Eesti Mets, Looduses ja internetiportaali Looduskalender.ee pikaaegne kaasautor.
Ehedate loomapiltide autor on Kenno Kaupmees. Juba 8 aastat loomi ja linde pildistanud fotograaf hindab loodusfotograafias siirust ja loomulikkust. „Õnnelikud hetked, mil kohtad metsas ringi kõndides mõnd looma või lindu, jäävad meelde. See emotsioon on nii võimas ja annab palju tagasi,“ tunnistab ta.
Selline kohtumine ilvesega on toonud Kenno Kaupmehele Looduse Aasta Foto konkursil 2. koha.

Mulle meeldis see väga.  Samuti olid seal lustakad lood kohtumistest karudega. Muidugi sain nüüd palju rohkem teada karude kohta. Ei teadnud, et nad on kehva nägemisega aga see eest tunnevad lõhna väga hästi.

Eks olen isegi Elistvere loomapargis karu näinud ja vaadanud kuidas ta seal ringi müttab. Eks teadsin ka varem, et karu sööb mitmesugust toitu alustades marjadest ja lõpetades lihaga.

Muidugi ei puudunud raamatust ka vahvad looduspildid ja need jäävad samuti kindlasti pikaks ajaks meelde.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole!