9.maantee(Lahendamata juhtumite sarja 2.raamat)(2020)

9.maantee(Lahendamata juhtumite sarja 2.raamat)(2020)(372lk)

Autor: Tina Frennstedt

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Vastuoluline naiskunstnik leitakse Stenshuvudi majaka lähedalt suure reede hommikul surnuna. Laiba lähedalt avastatakse kummalist savi, mis osutub identseks 15 aastat tagasi Ystadi lähedal piinarikkalt mõrvatud noore pianisti riietelt leitud saviga. Kui kriminaalinspektor Tess Hjalmarsson koos oma kolleegi Marie Erlinguga juhtumeid lähemalt uurib, ei leia ta ohvrite vahel mingeid ilmselgeid seoseid, aga uudis mõrvade kohta käivitab Österlenis dramaatiliste sündmuste ahela. Samal ajal hakkab üks kahe lapse ema kahtlustama, et ta mees ei ole see, kelleks teda pidas … Malmös ja Österlenis toimunud tegelikest juhtumitest inspiratsiooni saanud kriminaalsarja „Lahendamata juhtum“ teine raamat. Tina Frennstedt on Rootsi juhtivaid kriminaalreportereid, kellel on seljataga töö mitmes suures ajalehes ja telesaates. Ta on spetsialiseerunud lahendamata juhtumitele ja kirjeldab politsei tööd väga usutavalt. Tema raamatutes on olemas kõik, mida üks kriminullide austaja võib soovida: keerukad tegelased, maalilised kirjeldused, mõjus keel – ja palju huumorit. 

Olen taaskord leidnud tee taas krimkade lainele. Seekord siis midagi sellisest sarjast, mille teine osa on millegi pärast kahe silma vahele jäänud. Taaskord kohtume kriminaalinspektor Tessiga, kes koos oma kolleegi Mariega asuvad uurima üht lahendamata juhtumit. Kas tõesti võivad nüüd toimuvad mõrvad olla seotud mitmeid aastaid tagasi juhtunud juhtumiga? Miks on alati kuriteopaigal valge savi?

Mida rohkem Tess ja Marie juhtumiga edasi liikusid, seda pingelisemaks ja põnevamaks kõik keerdus. Üle pika aja nautisin krimka lugemist ja lugu kulges nii põnevalt, et ei suutnud millegi muu peale mõelda, kui sellele kes võiks olla süüdlane ja miks ta kõike seda tegi? Loodan, et ilmub ka järgmine osa sellest sarjast.

Igatahes on Tess ja Marie omamoodi tegelased, kelle tegemistele on mõnusalt pingeline ja põnev kaasa elada ja kuni lõpuni välja ei suutnud ära nuputada, kes võiks kõige selle taga olla. Seega plusspunktid autorile, kes suutis luua maailma, kus minevikusündmused võivad leida tee ka tänapäeva. Muidugi meeldis ka vinge kaanepilt. Mind lausa tõmbab majakate poole.

Vingelt kriminaalne maailm, kus minevik võib lihtsasti sind ka tulevikus kätte saada. Eks üks asi viib teiseni ja endalegi arusaamata oled sa koos inimesega, keda sa tõeliselt ei tunnegi. Kurb aga tõsi. Kindlasti väärt lugemist!

Soovitan!

Kes tappis proua Skrofi?(1994)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

4.KVARTAL

1.Sinu sünniaastal eesti keeles ilmunud krimka

Kes tappis proua Skrofi?(1994)(172lk)

Autor: Mika Waltari

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Ühel hommikul leitakse rikas vana leskproua surnuna oma korterist. Gaasikraan on lahti ja kõik viitab enesetapule. Asja uurima asunud komissar Palmu arvab siiski, et tegemist on mõrvaga. Mõrvari leidmine osutub keeruliseks nagu ikka, kuid lõpuks selgub üllatav tõde.
«Kes tappis proua Skrofi?» kuulub tänu Mika Waltari mõnusale vestmislaadile soome kriminaalromaanide igihalja klassika hulka.

Lugu saab alguse sellest, kui ühel hommikul leitakse rikas vana leskproua surnuna oma korterist. Kuna gaasikraan on avatud, siis viitab kõik justkui enesetapule. Kuid asja uurima asunud komissar Palmu arvab siiski, et tegemist on hoopis tükis mõrvaga. Mõrvari leidmine osutub keskmisest raskemaks, kuid siiski püüab Komissar Palmu anda endast kõik, et ta tabada. Kas tal see ka õnnestub, seda lugege ise!

Nagu ka eelmine Mirabilia sarja krimka on ka see mõnusalt kriminaalne lugemine. Kohati tundus, et see lugu on isegi pisut parem kui eelmine ja saab kindlasti minult maksimum tähed. Lugu ise oli pingeliselt põnev ja mõtlesin küll pidevalt kaasa, kuid siiski ei suutnud enne süüdlast tabada kui lõpus.

Soovitan teistelegi!

Vurrkann(1994)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

4.KVARTAL

5.Loe krimiraamat, mida Lugemiseväljakutse grupis veel tutvustatud ei ole

Vurrkann(1994)(135lk)

Autor: Paul-Erik Haataja

Kirjatus: Eesti Raamat

Tutvustus

Viljaka soome kriminaalromaanide autori Paul-Erik Haataja teravasüžeeline teos kolmikmõrvast Helsingis ja selle lähiümbruses. Ühel kaunil kevadööl lastakse oma kodumaja uksel maha restorani uksehoidja. Asja asub uurima komissar Tammelin ja tema meeskond.
Jäljed viivad Helsingi allmaailma suuremate ja väiksemate sulide kirevasse seltskonda, kuid sealgi ei selgu midagi, mis võimaldaks mõrtsukale näpuga näidata. Alles Vurrkanniks kutsutav tüdruk juhib viimaks uurimise õigetele jälgedele.

Lugu saab alguse sellest, et ühel kaunil kevadööl lastakse oma kodumaja uksel maha restorani uksehoidja. Asja asub uurima muidugi komissar Tammelin ja tema meeskond. Mida rohkem nad seda juhtumit uurivad, seda rohkem viivad jäljed neid Helsingi allmaailma ja nii suuremate kui ka väiksemate sulide kirevasse seltskonda.

Uurimine küll käib, kuid ei paista üldse edasi liikuvat, kuna süüdlast pole leitud. Asjaosalistele tundub, et seda juhtumit polegi võimalik lahendada, kuid siis ilmub välja Vurrkanniks kutsutud tüdruk, kes samuti uurimisele oma panuse soovib anda.

Põhjamaiselt mõnus krimka ja seda kõike Mirabilia sarjast. Igatahes elasin väga komissar Tammelinile kaasa ja muidugi ka tema meeskonnale. Nautisin lugemist väga!

Pärija(2021)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

4.KVARTAL

2. Kinnise ruumi krimka

Pärija(2021)(366lk)

Autor: Camilla Sten

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Eleanor on noor naine, kellel on prosopagnoosia – ta on võimetu nägusid ära tundma. Ühel õhtul mõrvatakse Eleanori vanaema Vivianne julmalt otse lapselapse silme all. Eleanor näeb küll tapjat, kuid ei suuda teda tuvastada ega politseile kirjeldada. Paar kuud hiljem selgub, et Vivianne on Eleanorile pärandanud mõisa, mille olemasolust viimane midagi ei teadnud. Ühel nädalavahetusel sõidab ta koos poiss-sõbra Sebastiani, advokaadi ja tädiga oma uusi valdusi üle vaatama. Mõis aga pakatab saladustest. Mida enam Eleanor minevikus kaevab, seda rohkem küsimusi tekib. Kes oli Vivianne? Kes küll soovis tema surma? Ja miks ta hoidis seda mõisa saladuses? Eleanor otsib meeleheitlikult vastuseid, tahab teada tõtt, kuid ilmselgelt soovib keegi, et ta ei saaks iialgi saladuste jälile. “Pärija” on õudustäratav kriminaalromaan üksikus mõisas elanud perekonna valgustkartvatest saladustest, mis aastakümneid hiljem päevavalgele tulevad.
Rootsi krimikirjanik Camilla Sten tegi 2019. aastal ta suure rahvusvahelise läbimurde põnevusromaaniga „Kadunud küla“. See on tõlgitud tosinasse keelde ja valmimas on film.

Kuna mulle meeldis autori varem ilmunud raamat, siis kohe kui nägin, et ilmumas on ka Pärija, siis teadsin, et seda ma kindlasti tahan väga lugeda. Ja ootus tasus ennast täiega ära. Nii kriipilt head krimkat pole ammu lugenud ja see autori loodud keskkond oli lausa super ja seda kõike talvel.

Peategelaseks on noor naine Eleanor, kellel on raske haigus, ta on võimetu nägusid ära tundma. Ühel õhtul aga mõrvatakse aga tema vanaema Vivianne ja seda kõike tema silme all. Naine näeb küll tapjat, kuid ei suuda teda tuvastada ega ka politseile kirjeldada.

Mõned kuud hiljem selgub, et vanaema Vivianne on Eleanorile pärandanud mõisa, mille olemasolust ta varem ei teadnud. Ta otsustab ühel nädalavahetusel sõita sinna valdusi üle vaatama. Temaga on kaasas tema poiss-sõber, advokaat ja tädi Veronika. Kuid mõisal on omad saladused. Mida rohkem ta neis saladustes kaevab, seda rohkem küsimusi tal tekib. Kas ta tõesti ei tundnud oma vanaema? Miks ta mõisast talle ei rääkinud? Miks vanaema tahtis seda mõisa saladuses hoida? Mida rohkem Eleanor saladusi uurib, seda pingelisemaks ja pöörasemaks lugu muutub. Kas ta saab üldse kedagi usaldada?

Tunnistan ausalt, et nautisin lugemist väga ja mulle just meeldivadki sellised lood, kus on nii palju pinget ja adrenaliini, mis paneb endalgi südame kiiremini põksuma. Mineviku saladused on varmad paljastuma ja alati pole tõde nii helge, kui loodad.

Soovitan teiselegi!

Hobune, kes kaotas prillid ära(1983)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

2. LV tarkade klubi soovitab

Hobune, kes kaotas prillid ära(1983)(136lk)

Autor: Hannu Mäkelä

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Kaasaja soome kirjaniku lasteraamat, mis muhedas toonis räägib väliselt kentsaka loomaloo varjus targalt ja südamlikult inimeste maailmast.

Loo peategelane on hobune, kes on seni elatunud hobuselehtedele hobuseraamatute arvustuste kirjutamise tasust, kuid kaotab ühel päeval prillid ega saa senist elu jätkata. Ta otsustab minna laia maailma õnne otsima.
Kellega ta seal kohtub ja milliseks kujuneb vahva reis, seda lugege kallid sõbrad ise!

Loole annavad kindlasti värvi ka pildid, mis on nii lõbusad ja kutsuvad lausa lugema. Mulle väga meeldis ja nautisin lugemist väga. Nagu ka mainisin, siis vihmase ilmaga loen just lasteraamatuid, et meel ei oleks kurb. Siis kaob tusatuju ja päev võib rõõmsalt alata.

Kindlasti soovitan ka teistele!

Deemon mu silme all(2021)

Deemon mu silme all(2021)(228lk)

Autor: Ruth Rendell

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Arthur Johnson ei näe välja nagu mõrvarlik psühhopaat. Ta on viisaka käitumisega keskealine mees, kes pole kunagi osanud naistega rääkida. Aastatepikkune üksindus on väärastanud tema vaimu ja muutnud soovi naise armastuse ja austuse järele patoloogiliseks vajaduseks hoolikalt kontrollitud vägivalla järele. Arthuri maja keldris on ideaalne ohver, naine, keda saab mõrvata ikka ja jälle, naine, kes ootab teda igal õhtul …

Kui allkorrusele kolib noor psühholoogiadoktorant ja Arthuri mannekeen keldrist kaob, siis mida teeb mees, et rahuldada oma võimast vägivallahimu?

Romaanis, mille tegevus toimub Loode-Londoni väljamõeldud äärelinnas, on lahedaid vaatlusi ja irooniat, see puudutab 1970. aastate sotsiaalseid võtmeteemasid: seksismi, feminismi ja rassismi.

„Deemon mu silme all“ on kriminaalromaan, mille eest Ruth Rendell võitis 1976. aastal esimese oma kuuest Kuldse pistoda auhinnast. See on kummitav sissevaade patoloogilise kurjategija maailma.

Kui ma nägin seda raamatut uute raamatute nimekirjas, siis sisututvustust lugedes, teadsin et tahan seda raamatut lugeda. Nüüd olles selle läbi lugenud olen lausa šokis. Midagi sellist pole ma vist ammu lugenud. Autor on loonud sellise tegelase, kelle puhul pealtnäha ei arvaks kunagi, et tegemist võiks olla mõrvarliku psühhopaadiga.

Peategelane on Arthur Johnson, kes on viisaka käitumisega keskealine mees, kes pole kunagi naistega hästi läbi saanud ega osanud nendega ka suhelda. Ta on elanud aastaid üksinda, peale seda kui tema tädi ootamatult suri. Ta ei tea mis on armastus ja kuidas seda naistega jagada. Majas, kus ta elab on kelder, kus ootab teda igal õhtul ohver, kelle kallal ta vägivallatseb.

Samal ajal kolib sinna majja uus üüriline Anthony, kes on noor psühholoogiadoktorant, ta on samuti üks omapärane isiksus ja tema uurimistöö hõlmab just selliseid inimesi nagu seda on Arthur.

Kas tõesti pärast kõiki neid aastaid paljastub Arthuri pale? Kas tema teod saavad õiglase karistuse? Kuidas ta plaanib peale mannekeeni kadumist oma tunge rahuldada?

Ma nautisin lugemist ja nii põnev oli kaevuda selliste inimeste maailma, kui seda oli Arthur. Nende igapäevaelu ja sisemised võitlused endaga. Super lugemine igatahes!

Ma soovitan kindlasti lugeda. Üks markantsemaid raamatuid, mida olen viimasel ajal lugenud. Tore, et selle raamatu endale lugemisse valisin.

Mäng sõiduplaaniga(1974)

Jaapanikirjanduse väljakutse 2021

AUGUST:OBON-Surnutepüha.Jaapani õudus, ulme ja krimi

Mäng sõiduplaaniga(1974)(111lk)

Autor: Seichō Matsumoto

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Need olid andmed, mis Kasail oli õnnestunud välja uurida.
Miharal kadus viimanegi eluisu. Veel üks tunnistaja, kes kinnitab, et Yasuda sõitis just selle rongiga. Sealjuures pesuehtne, mitte fabritseeritud. Tähtis tegelane, kelle reis oli ammu ette kavandatud. Tema nimi seisis Aomori ja Hakodate vahel kurseeriva praami kontrolltalongil. Kõik see ei jätnud pisemalegi kahtlusele ruumi.
Kasai tõusis.
«Kena ilmake täna! Kuidas oleks, kui jalutaksime õige raasike?»
Väljas paistis ere päike. Tema soojad kiired kuulutasid kevade algust. Paljud käisid juba ilma mantlita.

Kuna olen üsna vähe lugenud Jaapani kirjanike krimilugusid, siis tänu augustikuule sain seda viga parandada. Muidugi ka jätkata Mirabilia sarja lugemist. Samuti on autor minu jaoks uus, kuid tema loodud maailm on ikka omamoodi klassist.

Lugu ise on pisut erinev teistest krimkadest, mida seni olen lugenud, kuid ikkagi oli see lugu nauditav lugeda. Vahel kippus järg käest ära minema rongide osas, kuid siiski suutsin taaskord uuesti järje peale saada.

Lugu alustades tundus, et tegemist on lihtsalt armastajate enesetapuga, kuid mida lugu edasi seda rohkem tuleb välja, et tegemist on hoopis tükis mõrvaga.

Ma igatahes nautisin lugemist ja kindlasti otsin veel välja mõne Jaapani õudus-ja ulmeraamatu. Eks ootan ka vihjeid, mida võiksin lugeda.

Kes pole varem lugenud, siis soovitan lugeda. Eks üks mõnus kulgemine oli. Muidugi on maitsed erinevad ja kõigile ei pruugi meelida. Siinkohal tänan taaskord oma ema riiulit, mis mulle abi käe ulatas.

Tagasitulek tähtede juurest(1976)

Lugemiseväljakutse 2021

28. Utoopia või düstoopia

Tagasitulek tähtede juurest(1976)(240lk)

Autor: Stanisław Lem

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Naine oli veel õhus, kui ma, jalad ees, talle järele hüppasin, püüdes sukelduda risti lainet kalda ja lähima kaljupanga vahele. Järele mõtlesin ma selle üle hiljem, siis, kui mul aega oli. Tõtt öelda ma teadsin, et nii kärestik kui ka purre selle kohal olid ainult meelepete, peale kõige muu tõendas seda puutüvi, mille mu käsi oli läbinud, ilma et ma seda oleksin tundnud. Sellele vaatamata hüppasin vette nii, nagu võiks naine tõepoolest hukkuda, mul on meeles, et ma täiesti instinktiivselt valmistusin kokkupuuteks jäise veega, mille pritsmed kogu aeg meie näole ja riietele langesid.
Ma ei tundnud aga midagi peale tugeva, tuulehooga sarnaneva õhuvoolu, kui ma põlvedest kergelt kõverdatud jalgadel, otsekui oleksin hüpanud vaid meetri kõrguselt, maandusin äkki ruumikas saalis. Kuulsin naerulaginat.

Kuna millalgi lubasin jätkata Mirabilia sarja raamatute lugemist, siis nüüdseks on teie ees üks ütlemata kummaline lugu, esialgu sisututvustust lugedes, ei märganud millesse ennast mässisin. Eks läksin seekord tutvustuse õnge ja olen väga rahul, et kõik nii läks.

Endalegi üllatuseks sain paigutada selle raamatu just selle punkti alla, kuna keegi lugemiseväljakutse grupist oli selle sinna teema alla albumisse lisanud. Aitäh talle selle eest!

Eks minulgi oli siia punkti alla raamatut leida ja kuna Mirabilia sari on alati kodus käepärast võtta, siis niimoodi ma selle raamatuni jõudsingi.

Peategelane Hal Bregg saabub kosmoseekspeditsioonilt, mis tema jaoks kestis kümme aastat. Maal on aga vahepeal möödunud üle saja aasta ning ühiskond kuhu Hal peale pikka ja kurnavat äraolekut saabub pole kaugeltki mitte enam see sama, millest ta omal ajal lahkus. Tema kohanemine uues maailmas ja põnevad seiklused, mind endaga kaasa vedasidki. Eks on Hali elus ka kurbi kuid ka rõõmsaid hetki, eks tema siseheitlused lisasid loole veel vürtsi.

Tunnistan ausalt, et nautisin lugemist ja nüüd ootan uusi soovitusi, mida võiksin järgmiseks lugeda. Muidugi on seal teema kohases albumis veel värvikaid lugemisi, kuid ootan ikka teistelt lugejatelt pakkumisi. Saab huvitav olema, mida võiksite pakkuda.

Soovitan teistelegi, kes pole veel seda raamatut lugenud. Ärge siis unustage vanu raamatusarju, mis püüavad kogu hingest uutele konkurentsi pakkuda.

Mõrv mäeharjadel(Melissa Craigi sarja 3.raamat)(2020)

Lugemiseväljakutse 2021

37. Raamat autorilt, kes suri 2020. aastal

Mõrv mäeharjadel(Melissa Craigi sarja 3.raamat)(2020)(276lk)

Autor: Betty Rowlands

Kirjastust: Eesti Raamat

Tutvustus

Prantsuse juustud, peened veinid ja … salapärane mõrvajuhtum? Mõnus pärastlõunane jalutuskäik muutub õudusunenäoks, kui Prantsuse mägedesse meeldivalt aega veetma kogunenud kunstnike seltskonna üks liige märkab kaljujalamil mehe surnukeha. Nende seas on ka binokliga varustatud Melissa Craig, kes leiab end ühtäkki tõeliselt hämmastava müsteeriumi keskpunktist. Kas see oli õnnetus või lükkas keegi meest? Naise kahtlused saavad kinnitust, kui neli päeva hiljem avastatakse täpselt samast kohast teinegi surnukeha. See ei saa olla kokkusattumus: keegi selles idüllilises Prantsuse külas haub kurja ja Melissal tuleb välja uurida, kes. Ekstsentrilised kohalikud ja vembumeestest külalised – võimalikest kahtlusalustest Melissal puudust ei tule. Kas seda tegi musta minevikuga tõre meistrimees või ehk meisterlikust golfimängijast lühinägelik lesknaine? Aga kõige olulisem küsimus on see, kui lähedale kaljuservale satub Melissa ise kurikaela jahtides?

Põnevalt kriminaalne seiklus koos krimikirjaniku Melissa Craigiga. Seda kõike seekord siis Prantsusmaal. Ta on otsustanud meeldivalt aega veeta Prantsuse mägedes, kui mõnusal jalutuskäigul märkab keegi nende grupist kaljujalamil mehe surnukeha. Kas see oli õnnetus või mõrv? Ka Melissa kistakse sinna müsteeriumi ja tema püüab kõigest väest leida süüdlast. Nagu ka eelmises osas.

Esimest osa lugedes tundsin, et sellest autorist saab minu suur lemmik. Mida edasi seda sarja olen lugenud, seda rohkem olen selles veendunud. Kahju on ainult sellest, et ta eelmisel aastal suri. Ei teadnud seda ja see on minu jaoks paras üllatus.

Nendes lugudes on selline mõnus tempo ja koos peategelasega on mõnus kulgeda ja samas ka nautida sealset loodust, nii palju kui seda kirjeldatud oli. Eks selleski loos oli mitmeid värvikaid tegelasi ja nende karakterid olid kõik parajalt erinevad ja lausa lust oli seda lugu jälgida.

Nautisin lugemist ja juba on ka järgmine osa Elisa raamatusse alla laetud ja usun, et alustan peagi. Soovitan teistelegi lugemiseks kes seda sarja varem pole lugenud. Nagu öeldud, siis sobib see sari ka MUHEKRIMI teemapunkti alla.

Ööpimedus(Pimeda Islandi sarja 2.raamat)(2021)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

5. 2021. aastal eesti keeles ilmunud krimka

Ööpimedus(Pimeda Islandi sarja 2.raamat)(2021)(240lk)

Autor: Ragnar Jónasson

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Siglufjörður: vaikne idülliline linnake Islandi põhjapoolseimas tipus, kuhu pääseb üksnes läbi mäe kulgeva tunneli. Ari Thór Arason: kohalik politseinik, kelle rahutu minevik ja ebakindlad suhted külaelanikega teda jätkuvalt painavad. Omavahel tihedalt seotud kogukonna rahu hävitab politseiniku tapmine – teda tulistatakse ööpimeduses mahajäetud maja juures otse rindu. Tapja on vabaduses ja polaaröö tulekul. Niisiis peab Ari Thór lahti harutama mõistatuse, mis hõlmab kohaliku poliitika sasipundart, kompromiteerib uut linnapead ja toob mängu psühhiaatriahaigla Reykjavíkis, kus üht inimest tema tahte vastaselt kinni hoitakse. Siis kolib linna salapärane noor naine, kes põgeneb oma mineviku eest, ja peagi saab liigagi selgeks, et traagiliste minevikusündmuste võrk ähvardab nad kõik põhja vedada. Sünge, kõhedusttekitav ja mitmekihiline „Ööpimedus“ on järjekordne suurepärane põnevik vaieldamatult andeka krimikirjaniku sulest.

Kuna mulle meeldis autorilt varem ilmunud „Lumepimedus“ väga, siis kohe kui ilmus tema järgnev uus osa, siis võtsin selle endale lugemisse. Esimene osa oli selline kargelt kriminaalne, siis ka teine osa pole mingi erand.

Lugu saab alguse sellest, et mahajäetud maja juures tulistatakse politseinikku. Kes küll midagi sellist teeks? Miks? Kas tõesti on see sellises väikses kohas üldse võimalik? Eks neile küsimustele saate vastused, kui ise seda mõnusat krimkat loete.

Ari Thor on just selline politseinik, kes sobib Siglufjörðuri linnakesse nagu valatult. Tema eest ei jää juba midagi märkamatuks, kuigi ta on alles lühikest aega seal elanud. Ta soovib kogu hingest leida süüdlast, kuid mida rohkem ta seda lugu uurima asub, seda pingelisemaks ja põnevamaks lugu pöörab. Ma igatahes nautisin lugemist ja loodan, et ka järgnevad selle sarja osad ilmuvad eesti keeles.

Kohati oli lugu ikka väga sünge ja kõhe ning ka selles loos on tunda seda Islandi looduse puudet. Ma lihtsalt tunnetan seda ja naudin lugemist nii, et kujutan endale, ette kuidas oleks koos Ari Thoriga seal elada.

Teile kallid sõbrad soovitan seda raamatut lugeda ja ma usun, et te ei pea seda kahetsema.