Seiklejad ja aarete tempel(Seiklejate sarja 2.raamat)(2022)

Seiklejad ja aarete tempel(Seiklejate sarja 2.raamat)(2022)(176lk)

Autor: Jemma Hatt

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Isa pärand, aardejaht Egiptuses ja tuhandete aastate vanune müsteerium … Lara, Rufus, Tom ja Barney on tagasi!

„Seiklejate“-sarja teises raamatus pöörab ammuse kirja leidmine Lara, Rufuse ja Tomi rahulikud koolivaheajaplaanid pea peale. Lapsed suunduvad Egiptusse otsima salapärast templit, mis Lara isal omal ajal leidmata jäi. Muidugi ei ole nad ainsad, kes muinasjutulist varandust leida ihkavad. Pöörases seikluses tulevad lastele appi vanad ja uued sõbrad ning koos visatakse nii mõnigi vemp?

„Seiklejate“-sari pakub põnevaid seiklusjutte 8‒12-aastastele lastele. „Seiklejad ja aarete tempel“ on sarja teine raamat. Varem on ilmunud „Seiklejad ja äraneetud loss“ (2021).

Kuna mulle meeldis väga esimene osa, siis kohe kui nägin, et ilmus teine osa, teadsin et tahan selle sarjaga jätkata. Niimoodi ta mulle lugemisse sattuski. Kuna esimene osa oli pööraselt seikluslik ja põnev, siis ka teine raamat on samuti põnev seiklus Egiptuses, kus lapsed peavad leidma sealt salapärase templi, mis Lara isal kahjuks leidmata jäi. Kas nad saavad sellega hakkama ja milliseid takistusi tuleb neil läbida, et leida see salapärane tempel ja seal peituv aare.

Kindlasti on tegemist väga nauditava sarjaga ja lugemine läheb kui ludinal. Elasin laste seiklustele kaugel Egiptimaal väga kaasa ja jõudsin ka sellest siin teile kirjutada kallid sõbrad. Eks ta üks lastele mõeldud põnev seiklusjuttude sari, kuid nii emad kui ka isad võivad seda sarja vabalt lugeda ja tunda end taas lapsena. Mul on väga hea meel, et ma selle sarja lugemist alustasin ja nüüd ei jää muud üle kui oodata järgmise osa ilmumist eesti keeles.

Ma usun, et kes korra on selle sarjaga alustanud, ootab väga ka järgmisi osi. Eks sellest sarjast saab üks mu lemmikuid ja mina igatahes kindlasti ostaksin selle oma lapsele lugemiseks. Tean, et see sari on lastele, aga mind kui täiskasvanut tõmbas samuti lugu endaga kaasa. Mõnus ja kaasahaarav lugu ja vingelt ägedad lapsed.

Soovitan seda sarja kõigile lugemiseks, sõltumata vanusest. Usun, et igaüks leiab siit lugudest just selle mida otsib.

Pimedus(Peidus Island sarja 1.raamat)(2022)

Pimedus(Peidus Island sarja 1.raamat)(2022)(222lk)

Autor: Ragnar Jónasson

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Lained kannavad Islandi randa noore venelanna surnukeha. Pärast asja põgusat uurimist tunnistatakse surm enesetapuks ja juhtum suletakse suurema kärata.

Veidi enam kui aasta hiljem sunnitakse Reykjavíki politseis uurijana töötav Hulda Hermannsdóttir vastu tahtmist 64aastasena eelpensionile minema. Naine tunneb hirmu üksilduse ja sünge mineviku tekitatud mälestuste ees, mis ähvardavad teda kummitama tulla. Enne lahkumist antakse talle võimalus töötada kahe nädala jooksul omal valikul ühe lahendamata jäänud juhtumi kallal. Ta teab, millist juhtumit valida: nooruke venelanna, kelle lootus varjupaika leida luhtus tundmatu riigi pimedal ja külmal kaldal. Peagi avastab Hulda, et sama ajal kadus teinegi noor naine ja kõik asjaga seotud inimesed jätavad mingi osa loost rääkimata. Isegi ta töökaaslased politseist paistavad olevat otsustanud uurimist igal võimalikul moel takistada. Kell aga aina tiksub.

Hulda leiab tapja ka juhul, kui see tähendab omaenese elu ohtu seadmist.

Eneselegi ootamatult leidsin aega, et kuu lõpu poole ka veel mõned raamatud läbi lugeda ja neid siis ka teile kallid sõbrad tutvustada.

See lugu oli põnev ja kaasahaarav seiklus koos Huldaga, kes on pensionile jääv politseinik, kuid oma viimase tööna enne lahkumist püüab ta lahendada üht vana juhtumit. Kas ta suudab leida üles süüdlase? Millise hinnaga?

Tunnistan, et mind võlub siiani Islandi karm maastik ja ilm ning sealsest elust on täitsa põnev lugeda. Olgu siis tegemist krimiraamatu või ka mõne teabekirjandusliku raamatuga.

Huldaga koos juhtumit uurides tundsin end, kui tema abiline ning koos püüdsime leida süüdlast ja lahendada see ammune juhtum. Ta on üks selliseid politseinikke, kes nii kergesti alla ei anna ja paneb või oma elu mängu, et leida süüdlane. Samuti meeldisid mulle varem loetud sama autori teised kaks krimiraamatut ja seegi pole mingi erand.

Kas keegi oskab veel mõnd krimkat soovitada, kus tegevuspaik toimuks Islandil?

Pinget ja põnevust jätkus ning lugemist alustades ei osanud oodatagi, et nii ruttu võiks see loetud saada. Mõtlesin küll, et ilmselt jääb tutvustamine järgmisse kuusse kuid kui looga juba alustasin, siis raske oli käest ära panna.

Soovitan ka teistele!

Aria ratastel raamatupood(2022)

Aria ratastel raamatupood(2022)(230lk)

Autor: Rebecca Raisin

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Sellest suvest saab uue elu algus! Aria Summers teab, mida tahab: elu maanteedel oma kallis raamatupoeks ümber ehitatud matkabussis, seltsiks parim sõber Rosie. Ja raamatud. Palju raamatuid. Kindlasti, päris kindlasti ei oota ta tundeid, mis temas Jonathaniga kohtumisel endast märku annavad, ega ka naljakaid äpardusi, mis justkui iseenesest kaasnevad sooviga eitada südame kutset. Aria on abikaasa surma järel armastuse leidmise mõttest loobunud ja elab nüüd kaasa armastuslugudele, mis leiavad aset raamatulehekülgedel. Ühest armastusest elust piisab täielikult. Niisiis püüab Aria Jonathani unustada ja asub teele, et veeta Prantsusmaal raamatute ja sõprade keskel elu parim ja meeldejäävaim suvi. Aga kas võib juhtuda, et see retk muudab Aria elu alatiseks? Imeline lugu raamatute tervendavast jõust ning austusavaldus armastuslugude autoritele ja lugejatele!

See on lugu Ariast, kes seikleb maanteedel oma kalliks saanud matkabussis, mis on ümber ehitatud raamatupoeks ning tema parim sõber on Rosie. Muidugi ka raamatud ikka väga palju raamatuid. Ka temal on omad mured, mis tahavad teda lõhki kiskuda. Kas ta suudab need murda ja leida taaskord tee õnnele? Kui oled kellegi kaotanud, kas siis tõesti võib juhtuda, et leiad taaskord kellegi, kellesse armuda? Kas südamevalu saab parandada?

Kindlasti on see lugu üks südamlikemaid ja mõnusamaid suveromaane, mida olen lugenud. Polegi selline roosamanna vaid täitsa hea ja soe lugemine. Muidugi on peategelase suureks kireks raamatud ja nende endale soetamine. Oh, nii tore oli temaga samastuda ja kujutasin ennastki ette seal raamatupoodides shoppamas.

Natuke kahju on, et selline tore lugu sai nii ruttu läbi loetud. Ootangi pakkumisi, mis oleksid pisut ka sellele loole sarnased. Ehk, keegi oskab mind aidata. Kui varem on võlunud mind ainult kaanepilt, siis seekord lugesin ka sisututvustust ja ka see paelus mind, nii et ei jäänud muud üle kui lugema asuda. Võtsin endale paar päeva, et siis oma mõtted kirja panna.

Ma olen väga rahul, et selle raamatu läbi lugesin ja eks ka selles loos oli nii rõõmu kui ka kurbust. Just seda kõike, mida üks romantiline lugu peakski sisaldama.

Kindlasti soovitan lugeda, kes otsivad sellist kerget suvist romantilist lugemist, mis haarab sind endasse ja sa ei märkagi, et oled eneselegi ootamatult seiklemas koos peategelasega Prantsusmaal.

Igatsusest sinu järele(2022)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

AUGUST: Laenuta rahvaraamatukogust praegu kirjutava eesti kirjaniku raamat ja loe see läbi

Igatsusest sinu järele(2022)(195lk)

Autor: Marje Ernits

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Marje Ernitsa järjekordne romaan räägib keerulistest inimsuhetest. Reisibüroos töötav Kristin on üksikema, kes on oma poja suureks kasvatanud. Pärast poja ülikooli minekut on nende omavaheline suhtlus aga lakanud ja seda elab Kristin väga valusalt üle. Ühel õhtul töölt koju minnes märkab ta kaarsillal seismas üle piirde vette vahtivat meest, keda on seal juba varemgi näinud. Sel korral otsustab Kristin meest kõnetada, sest kahtlustab tema peas suitsiidimõtteid. Vestlusest selgub, et nende saatuses on sarnaseid jooni, sest ka Anti on üksikvanem ning pidanud ise oma tütart kasvatama. Tema sillal seismise põhjuseks on aga tüli tütrega.

Sellest kohtumisest saab alguse nende kahe ühine teekond. See ei ole tänapäeva Tuhkatriinu-lugu, vaid üsna ootamatu lõpuga sündmuste jada. Kas keerulised suhtepuntrad saavad lahti harutatud ja lapsed vanematega lepitatud?

Jah ma tean, et lubasin endale, et ei satu enam sellele teele, et loen antud autori raamatuid, kuid raamatukogu külastades avastasin, et mitmedki lugejad küsivad selle autori raamatuid ja võtavad neid kui suvelugemist. Eks minagi ei saanud siis kõrvalseisjaks jääda ja mul õnnestus leida autori sellel aastal ilmunud raamat.

Eks ta üks eluline lugemine ole, kus on peateemaks vanemate suhtlus lastega ja nendega läbi saamine. Kas tõesti võivad keerulised inimsuhted viia traagiliste sündmusteni? Kas on kuskilt abi oodata või on kergem alla anda?

Ma mõistan autorit, aga ta pole kindlasti üks mu lemmikuid. Kahju on seda tunnistada aga nii ta on. Teisalt on minu tädi nendest tema raamatutest täiesti pööraselt sisse võetud, seega üks fänn meie perekonnas tal siiski on.

Oli selline tõsisem ja realistlikum lugemine kui eelnevad millest teile olen kirjutanud. Igatahes minult soovitust ei tule, kes tahab see loeb ja kes ei taha ei pea seda ilmtingimata tegema.

Kena ööd kõigile!

Kutsutud külalised(2021)

Kutsutud külalised(2021)(336lk)

Autor: Lucy Foley

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Goodreadsi kasutajate hinnangul 2020. aasta parim põnevik!

Pruut ‧ Viies ratas ‧ Isamees ‧ Pulmakorraldaja ‧ Pruutneitsi ‧ Laip

Külalised kogunevad Iirimaa ranniku lähedal asuvale saarele, et tähistada kahe inimese abiellu astumist. Peigmees: nägus ja sarmikas, tõusev teletäht. Pruut: terane ja ambitsioonikas, ajakirja väljaandja. Tegemist on pulmadega, mis sobiks ajakirja või kõlbaks kuulsusele: disaineri käe all valminud kleit, kauge koht, luksuslik pidu, eriline käsitööviski. Mobiililevi võib küll hakkida ja lained pisut raputada, kuid kõik on meisterlikult kavandatud ja viiakse niisama meisterlikult ellu.

Aga olgu plaanid kuitahes täiuslikud, inimloomust see ei muuda. Kui korgid šampanjapudelitelt minema lendavad ja pidu algab, hakkavad meenutuste ja heade soovidega segunema ja pinnale kerkima vana vimm ja väiklane kadedus. Peigmehe semud algatavad kooliaegse joomismängu. Pruutneitsi rikub ära oma kleidi ja see ei juhtu just päris kogemata. Pruudi kauaaegne (meessoost) sõber saab maha ebameeldivalt intiimse toostiga.

Ja siis leitakse üks nende seast surnuna. Kes külalistest ei soovinud õnnelikule paarile head? Ja ehk oleks olulisem küsida: miks?

Lucy Foley õppis Durhami ülikoolis ja Londoni ülikooli kolledžis inglise keelt ja töötas mitu aastat ilukirjanduse toimetajana. Tema tõeline läbimurre krimikirjanduse tippautorite sekka toimus 2019. aastal raamatuga „Jahiseltskond“ (eesti keeles 2020).

Olles varasemalt läbi lugenud sama autori teised raamatud, siis ei suutnud vastu panna sellele loole. Algus kippus küll minu jaoks imepisut venima, kuid mida lugu edasi seda pingelisemaks kõik pööras. Aitäh soovitajale, kes mulle seda raamatut lugemiseks soovitas.

Igatahes on see autor minu üks lemmikuid ja kui midagi temalt uut ilmub, siis tean et pean seda lugeda saama. Ka seekordne lugu pole mingi erand. Ta suudab luua lugeja jaoks sellise maailma, kus ükskõik keda sa lugedes ka ei kahtlusta alati on autoril mõni üllatus varuks ja nii ka seekord.

Ma tõsiselt nautisin seda lugemist ja raske oli seda käest ära panna. Lugemisaeg venis ikka päris hommikutundideni välja kuid ma ei kahetse seda ja mõned magamata tunnid ju mind kui lugejat ei murra. Igatahes külalised kogunevad Iirimaa ranniku lähedal asuvale saarele, et tähistada kahe inimese abiellu astumist. Nad ei suuda ette kujutadagi, mis neid seal ees oodata võib.

Kindlasti üks selle kuu pingest särisev lugu ja nautisin selle loo lugemist väga. Ma ei tea miks ma varem ise selle raamatuni ei jõudnud, kuid nüüd olles läbi lugenud olen endale tänulik, et jõudsin läbi lugeda. Kahju on sellest, et mind kimbutav haigus ei lase suve nautida nagu tahaksin.

Teile kallid sõbrad päikest ja olge ikka rõõmsad. Ärge siis suvel raamatuid lugeda unustage!

Mõrv talvisel pärastlõunal(Melissa Cragi sarja 5.raamat)(2022)

Mõrv talvisel pärastlõunal(Melissa Cragi sarja 5.raamat)(2022)(198lk)

Autor: Betty Rowlands

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Melissa Craig naudib oma jõule Cotswoldis, käib lumega kaetud väljadel reipaid jalutuskäike tegemas ja tunneb rõõmu talvise päikese paitusest. Ja tema ainsad plaanid on seotud jõulukinkide ostmisega

Kuid pärast kohaliku kirjaniku Leonora Jewelli ootamatut surma palutakse Melissal Leonora viimane raamat lõpuni kirjutada. Ent juba esimest korda kadunud kirjaniku maja külastades avastab Melissa politseinikel kahe silma vahele jäänud eseme: verega kaetud metallkangi.

Kohkunud Melissa kiirustab lähimasse telefoniputkasse politseile oma leiust teada andma. Aga selleks ajaks, kui nemad kohale jõuavad, on mõrvarelv salapärasel kombel otsekui õhku haihtunud.

Mõrvarelva puudumise tõttu suhtub juhtumiga tegelev politseinik Melissa kahtlustesse ükskõikselt. Tulivihane ja ärritatud Melissa keskendub Leonora romaani lõpetamisele. Lugedes märkmeid, mida Leonora raamatu tarvis tegi, tekib tal küsimus … kas Leonora mitte kogemata kombel ise oma tapmist loo süžeesse sisse ei kirjutanud?

Iseseisvalt asja uurima hakanud Melissa puutub kokku mitme üsna kahtlase kohaliku tegelasega. Aga kas ta tuleb iseseisvalt selle kohutava kuriteo lahendamisega toime – politsei ju teda aidata ei soovi? Melissa peab, kasvõi nui neljaks või raamat ribadeks, leidma tapjad enne, kui nad taas ründavad …

Taaskord üks mõnus seiklus koos krimikirjaniku Melissaga, kes satub eneselegi ootamatult sündmuste keerisesse, mida ta ei osanud ettegi näha. Ta naudib jõule Cotswoldis, käib mõnusatel jalutuskäikudel ja naudib talvist ilma. Tema mõtteis on vaid jõuludega seotud toimingud.

Kuid ootamatult saab ta teada, et kohalik kirjanik Leonora Jewell on surnud ning sellega seoses pakutakse talle võimalust lõpuni kirjutada kirjaniku viimane raamat, siis ta on küll kõhklev kuid võtab selle töö vastu. Ta ei oska aimatagi millised sündmused, siis teda ees ootavad. Ta satub sellisesse keerisesse, kus võib kõike juhtuda ja isegi tema elu võib samuti ohtu sattuda. Kas ta suudab selle loo talle omaselt lahendada või peab alla vanduma? Millised seiklused teda ees ootavad ja milliseks kujuneb lõpplahendus?

Kas tõesti on tegemist õnnetu röövimisega või on Leonora surmaga seotud mõrv? Igatahes otsustab Melissa asja uurida ja tema seiklusest oli täitsa hea lugeda. Mulle väga meeldivad selle autori raamatud ja hindan neid väga. Melissa on üks ütlemata julge naine ja tema eest ei jää juba midagi varjatuks.

Kindlasti soovitan seda sarja ka teistele lugemiseks. Kuigi praegu on suvi, siis autori kirjeldused selles loos olid väga tabavalt kirjutatud ja kujutasin isegi ette sellist külma ilma nagu seda oli Melissal.

Aitäh, et minu postitusi loete ja kohtume veel!

Seiklejad ja äraneetud loss(Seiklejate sarja 1.raamat)(2021)

Seiklejad ja äraneetud loss(Seiklejate sarja 1.raamat)(2021)(176lk)

Autor: Jemma Hatt

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Saladuslik needus on Kexley lossi mitut põlvkonda saatnud sestsaadik, kui 19. sajandi meresõitja Egiptuse aarde Cornwalli toimetas.
Kas neli noort seiklejat suudavad lahendada mõistatuse, mis on lahendamatuna püsinud üle saja aasta? Kas too aare on tõepoolest olemas või on tegemist pelgalt legendiga?

Löö Lara, Rufuse, Tomi ja Barneyga kaasa nende esimesel põneval seiklusel! Selleks, et paljastada saladused ja leida aardekamber, tuleb lastel avastada vihjeid ja lahti harutada esiisa mõistatused. Noored seiklejad peavad tegutsema kiiremini kui kaks ebameeldivat külalist Briti muuseumist, kes on kindlalt otsustanud jõuda aardeni esimestena.

Jemma Hatt kasvas üles Kentis Sevenoaksi lähedal ja seal kujunes välja tema kirg lugemise ja lühijuttude kirjutamise vastu, mis viis lõpuks diplomi omandamiseni Exeteri ülikoolis Inglise kirjanduse alal. „Seiklejate“-sari on inspireeritud paljudest perepuhkustest Devonisse ja Cornwalli, nagu ka seiklusjuttudest, mida Jemmale lapsena lugeda meeldis. Olles varem elanud ja töötanud Londonis, New Yorgis ja Delaware’is, elab Jemma nüüd Kentis ning töötab järgmise „Seiklejate“ loo ja ka teiste kirjatööde kallal.

Selle loo lugemine sai alguse sellest, et üks hea sõber rääkis sellest vaimustunult ja peale seda vestlust otsustasin ka ise selle raamatu läbi lugeda. Nüüd olles esimese osa lugemise lõpetanud, olen oma sõbrale siiralt tänulik, et ta mulle seda sarja lugemiseks soovitas.

Üsnagi seikluslik lugu Kexley lossist ja sellega kaasnevast needusest. Kas lapsed Lara ja Rufus ning Tom suudavad selle needuse loo lahendada? Millised on takistused ja kas tõesti on seal kuskil peidus ka suur aare?

Mida rohkem lapsed seda saladuslikku lugu uurivad, seda põnevamaks lugu ka pöörab. Ma elasin väga lastele kaasa ja kogu hingest soovisin, et saladus ka lõpuks paljastub. Kas ka nii läks, seda lugege ise!

Mina igatahes naudin selliste lugude lugemist ja mulle oli see lugu mõnus ajaviite lugemine. Usun, et ka teised nõustuvad minuga, kes on varem seda lugu lugenud. Igatahes mind ootab järgmisena selle sarja järgmine raamat ja loodan, et tuleb veel põnevam seiklus kui oli seda Kexley lossi oma.

Julgen soovitada kõigile, kes soovivad seda raamatut lugeda.

Ajalehetüdrukud(Peainspektor Kett sarja 1.raamat)(2022)

Ajalehetüdrukud(Peainspektor Kett sarja 1.raamat)(2022)(267lk)

Autor: Alex Smith

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Ainus juhtum, mida ta lahendada ei suutnud, oli see, mis ta viimaks murdis. Peainspektor Robert Kett pole suutnud leida ja päästa oma röövitud abikaasat ning see painab teda. Ta lahkub Suur-Londoni politseijaoskonnast ja kolib oma kolme väikese lapsega Norwichi, lootes oma räsitud perekonda tervendada. Ent rahu ei kesta kaua. Linnas on kaduma läinud kaks ajalehetüdrukut ja niidiotsad osutavad sariröövijale. Kett satub oma karjääri ühe süngeima juurdluse keskele, mis viib ta vastamisi kohutava julmusega. Juurdlus võib aidata välja selgitada hirmsa tõe tema naisega juhtunu kohta. Esimene raamat peainspektor Ketti krimipõnevike sarjast. Hirmuäratav ja käestpandamatu, „Ajalehetüdrukud“ on ametlikult „haarav debüüt!“ (JD Kirk) ja „kõige põnevam krimikirjanduse debüüt, mida sel aastal lugenud oleme!“ (ThrillingFiction).

Seekordne lugu viis mind kokku peainspektor Robert Kettiga. Ainus juhtum, mida ta lahendada ei suutnud oli just see, mis ta murdis. Ta pole suutnud leida ja päästa oma röövitud abikaasat ja see painab teda. Ta on just kolinud Norwichi, kui ta leiab end taaskord lahendamas üht kadumisjuhtumit. Kas ta suudab tüdrukud leida, enne kui nendega midagi halba juhtub?

Olles juba kord selle looga alustanud, oli tõesti väga raske seda käest ära panna. Ju ma olen siis selliste mõõdukas tempos kulgevate krimkadega juba harjunud. Lugemist alustades tundsin, et lugu on pisut aeglane ka minu jaoks kuid, mida rohkem ma lugesin seda põnevamaks lugu pööras. Kuna lugemist on palju siis ka aega kõige jaoks ei paista jätkuvat, kuid annan endast parima, et taas oma tavapärasele lugemislainele tagasi saada.

Mina igatahes ootan juba järgmise osa ilmumist eesti keeles ja loodan, et see juhtub peagi. Minu jaoks oli Robert väga sümpaatne politseinik ja temaga koos oli väga põnev seda kadumisjuhtumit uurida.

Aitäh kirjastusele Eesti Raamat ja muidugi ka autorile, kes meieni selle põneva loo on toonud. Igatahes on goodreadsi andmeil selles sarjas veel 10 osa, seega on mida oodata.

Põnev ja pöördeline lugu igatahes. Mul on siiralt hea meel, et selle loo loetud sain.

Soovitan ka teistele!

Mõnikord ma valetan(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

1.) Kellele ema, kellele tütar. Raamat, mille kohta LV grupis on kirjutatud negatiivne arvustus aga sinule meeldis.

Mõnikord ma valetan(2019)(294lk)

Autor: Alice Feeney

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Minu nimi on Amber Reynolds. On kolm asja, mida peaksite minu kohta teadma:

  1. Ma olen koomas.
  2. Minu abikaasa ei armasta mind enam.
  3. Mõnikord ma valetan.

Amber ärkab haiglas. Ta ei saa liikuda. Ta ei saa rääkida. Ta ei saa avada silmi. Ta kuuleb kõiki inimesi enda ümber, ent neil pole sellest aimugi. Amber ei mäleta, mis juhtus, kuid kahtlustab, et tema abikaasa on asjaga kuidagi seotud. Vaheldumisi naise halvatud oleviku, õnnetuse-eelse nädala ning kahekümne aasta taguste lapsepõlvepäevikute kaudu küsib see kaasahaarav psühholoogiline põnevik: kas miski saab tõesti olla vale, kui usud, et see on tõsi?

Alice Feeney on kirjanik ja ajakirjanik. Ta töötas kuusteist aastat BBC-s, kus pidas uudistetoimetaja, kunsti- ja elamussaadete ning „Kella üheste uudiste“ produtsendi ametit. Ta on Faberi Akadeemia 2016. aasta kursuse lõpetanu. Ta on elanud Londonis ja Sidneys ning rajanud nüüd kodu Surrey maakohas, kus elab koos abikaasa ja koeraga.
„Mõnikord ma valetan“ on tema debüütpõnevik, mida on välja antud rohkem kui 15 keeles.

Oi ma olen sellest raamatust nii palju kuulnud. Osad kiidavad, teised jälle ei pea seda raamatut lugemise väärilisekski. Nüüd olles selle loo läbi lugenud nõustun nendega, kellele see raamat on meeldinud.

Lugu on Amberist, kes on koomas ja kellel on palju saladusi. See lugu haaras mind endasse sellise jõuga, et ma ei suutnud lugemist kuidagi lõpetada. Lihtsalt istusin ja lugesin ja lugesin.

Lugu ise jookseb kolmes liinis ning mulle on alati sellised lood meeldinud, kus on sekka ka minevik ära toodud. Minu jaoks oli tegemist väga põneva looga ja juba on plaanis ka värskelt ilmunud sama autori teine raamat läbi lugeda. Püüan väga ka teiste lugemistega järje peale saada. Loodan, et keegi ei pahanda, et lugemiseks natuke rohkem aega kulub.

Siirad tänud kirjastusele ja autorile, kes meieni selle loo on toonud. Mind lummas see pidev pingeline õhkkond ja suur valede rägastik, kuhu isegi peategelane paistis ära eksivat. Kes tunneb, et tahab seda ka ise lugeda, siis tehke seda. Eks arvamusi sellest loost on palju ja just sina kallis lugeja pead otsustama, kas loed või mitte.

Minult igatahes läheb soovitusena kirja ja kohtume peagi!

Rõõmsal meelel lõpusirgele(Hendrik Groeni sarja 3.raamat)(2022)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

21.) Raamat, millel on kaanepildil jalanõu

Rõõmsal meelel lõpusirgele(Hendrik Groeni sarja 3.raamat)(2022)(188lk)

Autor: Hendrik Groen

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Maailma ühe armastatuima vanuri Hendrik Groeni viimane päevik

Põhja-Amsterdamis asunud hooldekodu sulgemise tõttu on Hendrik üle viidud Bergen aan Zeesse. Klubi Vakumisu (Vanad, Kuid Mitte Surnud) on lagunenud. Vahel korraldatakse klubi kokkutulekuid, kus endisaegset lusti ja rõõmu jätkub küllaga, ent edasine väljavaade pole kuigi hea. Hendrikul tuleb tõdeda, et aeg pole tema vastu enam nii armuline: mälu nõrgeneb ja peas valitseb segadus. Sellest tekib vajadus natuke nokitseda. Ta otsustab uuesti päevikut pidama hakata, et ümbritsevat tegelikkust paremini mõista. Päeviku abil saab endale igaks juhuks meelde tuletada asju, mis juba ununenud.
Koroonakriis pöörab ka selles hooldekodus kõik pea peale. Kahjuks pole enam sõber Evertit, kes mahlakaid nalju teeks, aga seni nii viks ja viisakas Hendrik püüab kõigest väest tema tasemeni jõuda. Õnneks on teda sellel teel toetamas veel kolm truud sõpra: Leonie (88), Frida (10) ja Preili Jansen (4). Viimane on koer, kelle ta Evertilt mälestuskingituseks sai. Koos nende toredate kaaslastega siirdub Hendrik rõõmsal meelel lõpusirgele.

See lugu on just üks selliseid, mis sobis mulle lugemiseks. Ma olen antud autori varasemaid osi ka lugenud ja nüüd peale lugemist tekkis selline tühi tunne. Ilmselt enam uut osa ei tule ja Hendriku elu lõpebki nii nagu selles loos. Eks on ka öeldud, et see on viimane tema kirjutatud päevik. Ma ei tea kas ta on päriselt olemas aga mul on temast väga kahju.

Eks tema ellu toob rõõmu väikene koerakene nimega Preili Jansen, kes ka minu südame võitis. Ma siiralt nautisin seda raamatut ja mul on hea meel, et ma need kolm Hendriku päevikut ja ühe lisaloo läbi lugesin.

Need on just sellised lood, mis panevad ikka tõsiselt elu järele mõtlema ja eks meid kõiki ootab ees vananemine ja sellega kaasnevad mured.

Nauditav lugemine igatahes ja kindlasti soovitan ka teistele lugemiseks, kes seda veel teinud pole. Loodan, et teilegi meeldib nagu mullegi.