Mõrv mäeharjadel(Melissa Craigi sarja 3.raamat)(2020)

Lugemiseväljakutse 2021

37. Raamat autorilt, kes suri 2020. aastal

Mõrv mäeharjadel(Melissa Craigi sarja 3.raamat)(2020)(276lk)

Autor: Betty Rowlands

Kirjastust: Eesti Raamat

Tutvustus

Prantsuse juustud, peened veinid ja … salapärane mõrvajuhtum? Mõnus pärastlõunane jalutuskäik muutub õudusunenäoks, kui Prantsuse mägedesse meeldivalt aega veetma kogunenud kunstnike seltskonna üks liige märkab kaljujalamil mehe surnukeha. Nende seas on ka binokliga varustatud Melissa Craig, kes leiab end ühtäkki tõeliselt hämmastava müsteeriumi keskpunktist. Kas see oli õnnetus või lükkas keegi meest? Naise kahtlused saavad kinnitust, kui neli päeva hiljem avastatakse täpselt samast kohast teinegi surnukeha. See ei saa olla kokkusattumus: keegi selles idüllilises Prantsuse külas haub kurja ja Melissal tuleb välja uurida, kes. Ekstsentrilised kohalikud ja vembumeestest külalised – võimalikest kahtlusalustest Melissal puudust ei tule. Kas seda tegi musta minevikuga tõre meistrimees või ehk meisterlikust golfimängijast lühinägelik lesknaine? Aga kõige olulisem küsimus on see, kui lähedale kaljuservale satub Melissa ise kurikaela jahtides?

Põnevalt kriminaalne seiklus koos krimikirjaniku Melissa Craigiga. Seda kõike seekord siis Prantsusmaal. Ta on otsustanud meeldivalt aega veeta Prantsuse mägedes, kui mõnusal jalutuskäigul märkab keegi nende grupist kaljujalamil mehe surnukeha. Kas see oli õnnetus või mõrv? Ka Melissa kistakse sinna müsteeriumi ja tema püüab kõigest väest leida süüdlast. Nagu ka eelmises osas.

Esimest osa lugedes tundsin, et sellest autorist saab minu suur lemmik. Mida edasi seda sarja olen lugenud, seda rohkem olen selles veendunud. Kahju on ainult sellest, et ta eelmisel aastal suri. Ei teadnud seda ja see on minu jaoks paras üllatus.

Nendes lugudes on selline mõnus tempo ja koos peategelasega on mõnus kulgeda ja samas ka nautida sealset loodust, nii palju kui seda kirjeldatud oli. Eks selleski loos oli mitmeid värvikaid tegelasi ja nende karakterid olid kõik parajalt erinevad ja lausa lust oli seda lugu jälgida.

Nautisin lugemist ja juba on ka järgmine osa Elisa raamatusse alla laetud ja usun, et alustan peagi. Soovitan teistelegi lugemiseks kes seda sarja varem pole lugenud. Nagu öeldud, siis sobib see sari ka MUHEKRIMI teemapunkti alla.

Ööpimedus(Pimeda Islandi sarja 2.raamat)(2021)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

5. 2021. aastal eesti keeles ilmunud krimka

Ööpimedus(Pimeda Islandi sarja 2.raamat)(2021)(240lk)

Autor: Ragnar Jónasson

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Siglufjörður: vaikne idülliline linnake Islandi põhjapoolseimas tipus, kuhu pääseb üksnes läbi mäe kulgeva tunneli. Ari Thór Arason: kohalik politseinik, kelle rahutu minevik ja ebakindlad suhted külaelanikega teda jätkuvalt painavad. Omavahel tihedalt seotud kogukonna rahu hävitab politseiniku tapmine – teda tulistatakse ööpimeduses mahajäetud maja juures otse rindu. Tapja on vabaduses ja polaaröö tulekul. Niisiis peab Ari Thór lahti harutama mõistatuse, mis hõlmab kohaliku poliitika sasipundart, kompromiteerib uut linnapead ja toob mängu psühhiaatriahaigla Reykjavíkis, kus üht inimest tema tahte vastaselt kinni hoitakse. Siis kolib linna salapärane noor naine, kes põgeneb oma mineviku eest, ja peagi saab liigagi selgeks, et traagiliste minevikusündmuste võrk ähvardab nad kõik põhja vedada. Sünge, kõhedusttekitav ja mitmekihiline „Ööpimedus“ on järjekordne suurepärane põnevik vaieldamatult andeka krimikirjaniku sulest.

Kuna mulle meeldis autorilt varem ilmunud „Lumepimedus“ väga, siis kohe kui ilmus tema järgnev uus osa, siis võtsin selle endale lugemisse. Esimene osa oli selline kargelt kriminaalne, siis ka teine osa pole mingi erand.

Lugu saab alguse sellest, et mahajäetud maja juures tulistatakse politseinikku. Kes küll midagi sellist teeks? Miks? Kas tõesti on see sellises väikses kohas üldse võimalik? Eks neile küsimustele saate vastused, kui ise seda mõnusat krimkat loete.

Ari Thor on just selline politseinik, kes sobib Siglufjörðuri linnakesse nagu valatult. Tema eest ei jää juba midagi märkamatuks, kuigi ta on alles lühikest aega seal elanud. Ta soovib kogu hingest leida süüdlast, kuid mida rohkem ta seda lugu uurima asub, seda pingelisemaks ja põnevamaks lugu pöörab. Ma igatahes nautisin lugemist ja loodan, et ka järgnevad selle sarja osad ilmuvad eesti keeles.

Kohati oli lugu ikka väga sünge ja kõhe ning ka selles loos on tunda seda Islandi looduse puudet. Ma lihtsalt tunnetan seda ja naudin lugemist nii, et kujutan endale, ette kuidas oleks koos Ari Thoriga seal elada.

Teile kallid sõbrad soovitan seda raamatut lugeda ja ma usun, et te ei pea seda kahetsema.

Lõuna pool piiri, lääne pool päikest(2003)

Jaapanikirjanduse väljakutse 2021

Lõuna pool piiri, lääne pool päikest(2003)(158lk)

Autor: Haruki Murakami

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

See on erootiline armastusromaan, mis ulatub kohati eleegilise poeemi piirimaile ja meenutab 19. sajandi romantilist kirjandust. Ometi on tegevuskohaks tänapäeva Tokyo ja teemagi tänapäevane: keskeakriisis mees, kistud kirest, mis kajab aastate tagant ja tungib üha kasvades tema olemasolu tuuma. Hajime ja Shimamoto on pere ainukesed lapsed ja kaks sugulashinge. Nad veedavad lapsepõlve rahulikke pärastlõunaid, kuulates plaate ja vesteldes elu tuhandepalgelise olemuse üle. Paraku see ilus aeg lõppeb: Hajime kolib teise linna elama ja kaks sõpra kaotavad kontakti. Aastad lähevad, Hajime on kolmekümnendates ja kõik tema elus näib olevat korras: tal on naine, kaks tütart ja kaks edukat džässibaari. Ühel päeval seisab äkki tema baarileti ees tuttav kogu.

Kuna juulikuus võis lugeda nii armastusromaani kui ka tähtedest, siis otsustasin armastusromaani kasuks ja valisin autoriks varemalt tuttava Haruki Murakami. Eks ta üks paras erootiline lugu oli ja omapärane samuti. Tegevus toimub Tokyos ja peategelasteks on Haijme ja Shimamoto, kes on kaks sugulashinge. Kui aga üks neist kolib teise linna muutub kõik. Kas saatus toob nad taas kokku? Kas nad leiavad õnne oma elus? Seda lugege igatahes ise.

Igatahes mulle Murakami raamatud on senimaani meeldinud ja eks ka see pole mingi erand. Nauditav lugemine tõesti ja tänud soovitajale.

Nüüd kui kõrvutada varem loetud Norra metsa, siis see lugu oli vähem depressiivne ja samuti sama hea lugemine kui varasem selle autori raamat. Usun, et julgen ka teistele soovitada, kes seda veel lugenud pole. Neile aga kes on lugenud ootan mõtteid ja muljeid oma lugemisest.

Senimaani on need 9 kuud seda lugemiseväljakutset täites olnud väga värvikad ja minuni toonud nii mitmeid uusi lemmikuid ja mõned neist lugemistest on eriti meelde jäänud. Suur tänu korraldajatele!

Kullaketrajad(1965)

Lugemiseväljakutse 2021

25. Raamat kirjanikult, kelle nimeline tänav on Sinu kodulinnas

Kullaketrajad(1965)(29lk)

Autor: Friedrich Reinhold Kreutzwald

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Ükskord ennemuiste elas sügavas metsalaanes puude varjul hurtsikus lonkur vanaeit kolme priske tütrega. Tütred õitsesid kui kenad lillekesed eide kuivanud kännu ümber; iseäranis noorem õde oli viisakas ja kena kui oakaunakene. Aga üksikus kohas ei olnud muid nägijaid kui päeval päike ja öösel kuu ja tähtede silmad. Vanaeit ei lasknud tütarlapsi laiseldes käia ega aega viita, vaid sundis neid hommikust õhtuni tööle. Piigad istusid iga päev vokkide taga ja keerutasid kuldlinu lõngaks. Valmis lõnga hoidis vanaeit salakambris luku taga, kuhu tütred iial oma jalga ei tohtinud tõsta. Kust kuldlinu majasse toodi või mis kanga tarbeks lõngu kedrati, see oli ketrajail alles teadmata ega andnud eit niisuguste küsimuste peale iial vastust.

Lugu hurtsikus elavast vanaeidest, kellel on kolm tütart. Tüdrukud peavad istuma päevad ja ööd läbi vokkide taga ja ketrama lõnga. Milleks ja kellele? Seda neile vanaeit ei ütle ja valmis lõnga hoiab ta kindlalt luku taga kuhu ei või keegi peale tema oma jalga tõsta.

Ma usun, et paljud teist on seda lugu kunagi ammu lugenud ja teavad, millega lugu lõpeb. Väga ei tahaks rohkem sisust rääkida, sest siis kaoks teistel lugejatel huvi seda raamatut lugeda.

Kes otsib sellist lugu, kus üheks peategelaseks on nõid, siis lugege kindlasti! Ma usun, et Kreutzwald väärib seda, et tema raamatuid loetakse.

Mees lamas surnult(1995)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

5. Krimiraamat autorilt, keda sa pole varem lugenud aga kes on sündinud enne 1900, aastat.

Mees lamas surnult(1995)(128lk)

Autor: Ngaio Marsh

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Kirju seltskond on kogunenud nädalavahetuseks uhkesse inglise maamajja, kus otsustatakse ajaviiteks korraldada närvekõditav «mõrvamäng». Selle käigus toimub aga tegelik mõrv. Järgneb traditsiooniliselt põnev uurimiskäik, milles juhtivat osa etendavad osav ja energiline detektiiv ning noor andekas ajakirjanik.

Selles loos oli ikka üks ütlemata kirju seltskond, mõrv ja energiline ja osav detektiiv, kelle eest ei jäänud midagi varjatuks. Selline klassikaline krimilugu, kus mõrvauurimise jälgimine on ühtlasi põnev ja pingeline ning kaasahaarav.

Minu jaoks on tegemist täiesti tundmatu autoriga, kuid siiski nautisin lugemist ja mulle meeldivad krimilood. Eriti kui uurijaks on krapsakas detektiiv, kes paneb mängu kõik, et juhtum lahendada.

Olen otsustanud, et loen Mirabilia sarja veelgi ja kindlasti leian sealt veel midagi põnevat ja kaasahaaravat lugemiseks. Kes on lugenud, siis ootan soovitusi, mida selles sarjas järgmiseks ette võtta.

Igatahes soovitus tuli emalt, kes ütles, et ta kunagi ammu luges seda raamatut ja väga meeldis. Eks minagi ei saanud siis lugemata jätta ja mullegi meeldis.

Kes pole veel lugenud, siis usun, et põnev mõrvalugu igatahes.

Windsori sõlm(2021)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

47. Raamat, mille autori perekonnanimi võiks olla ka eesnimi

Windsori sõlm(2021)(270lk)

Autor: S.J. Bennett

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Esimene raamat igati originaalsest ja lustakast krimilugude sarjast, milles kuninganna Elizabeth II oma kuninglike kohustuste täitmise käigus salaja kuritegusid lahendab.

On 2016. aasta varakevad ja kuninganna Elizabeth viibib oma 90. sünnipäeva tähistamise eelõhtul Windsori lossis. Ettevalmistustele tõmmatakse pidurit, kui lossi ühest magamistoast leitakse külalise surnukeha. Sündmuskohal avanev pilt viitab sellele, et noor venelasest pianist kägistas end kogemata ise ära, kuid kehvasti seotud sõlm paneb MI5 kahtlustama kuritööd. Kuninganna jätab alguses juurdluse läbiviimise asjatundjate hooleks – kuni need lasevad kahtlustel end vales suunas juhtida.

Monarh, kes juhtumi käpardliku uurimisega rahul pole ja personali moraali pärast südant valutab, otsustab ohjad diskreetselt enda kätte haarata. Kuninganna asub salaja, kasutades oma Briti nigeerlasest endise kuningliku hobusuurtükiväe ohvitserist erasekretäri Rozie Oshodi abi, ise asja uurima. Kuna ta jätkab samas tavapärase enesekindlusega ka oma kuninglike kohustuste täitmist, ei oska keegi õukonnas ega ükski avalikkuse esindaja aimatagi, et sihikindel Elizabeth kasutab oma terast pilku, kiiret taipu ja raudseid närve mõrtsuka välja selgitamiseks.

S. J. Bennett annab selles loomingulises ja paeluvas müsteeriumis oskuslikult, teravmeelselt ja võluvalt edasi kuninganna Elizabethi häält, maalides meile Tema Majesteedist harvanähtava pildi: lahke ja samas elutark, otsusekindel ja samas läbinägelik, ja mis kõige olulisem: hea inimestetundja.

Minu jaoks oli üllatavalt muhe lugemine. Muidugi eks sellist hõngu andis ka peategelaseks olnud kuninganna Elizabeth II ja tegevuspaigaks olnud kuulus Windsori loss. Ma nautisin selle loo lugemist ja tempo milles see lugu veeres oli selline kerge, kuid samas ühtlasi ka väga põnev.

Kui kuninganna lossist leitakse surnud venelasest külaline, siis ei oska keegi kahtlustada, et tegemist võiks olla mõrvaga. Kuninganna on muidugi sellest täiesti löödud ja otsustab saladuskatte all ka ise asja uurima asuda. Kas süüdlane leitakse ja miks kõik see juhtus, eks seda saate ise lugeda.

Polegi varem midagi sellist lugenud, kus mõrva uurib mõni kuninglik tegelane. Esmakordne kogemus igatahes minu jaoks ja meeldivalt hea. Ta teeb seda kõike nii osavalt ja tundub nagu piisaks ainult ühest sõrmenipsust ja tal on juba lahendus käes. Eks muidugi on tal ka abilisi, kes teda selle uurimise juures aitavad.

Igatahes nauditav kulgemine ja seda kõike koos kuninganna Elizabethiga. Tema on seda särtsakust ja elujõudu ning tahet, et ka sellises vanuses elada täiel rinnal ja nautida nii tantsimist kui ka ratsasõitu.

Vaimustav lugemine ja usun, et soovitan seda ka teistele, kellele meeldib krimilugusid lugeda sellises voolavas tempos ja nautida uurimisekäiku ja erinevaid mõtteid, sellest kes võiks olla süüdi ja miks ta kõike seda üldse tegi.

Minu jaoks on selle kuu ütlemata hästi alanud, eks näis kuidas edasi kulgeb.

Viitrijaht(Jarmalandi kroonikad sarja 2.raamat)(2020)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

28. Raamat, mille haarasin kaanepildi järgi

Viitrijaht(Jarmalandi kroonikad sarja 2.raamat)(2020)(342lk)

Autor: Johan Theorin

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Jarmalandi kroonikate II osa, Salajaki lahing on lõppenud, kuid viitrijaht mitte. Paljud on põgenenud maa alla. Viiter Ristin ja Salajaki prints Dhor liiguvad aeglaselt sügavikku, mida nimetatakse Jarmalandiks. Neil on kannul salk sõdureid, rüütleid ja haldjaid ning ronijad Niklis ja Jöran Egg. Nüüd peavad viitrid ja inimesed võitlema tundmatus maailmas, kus puhub jäine tuul ja varjude seas varitsevad kurjad olendid …

Tulge seiklema 14. sajandi Rootsisse. Aega, mis on täis sõdu ja võimuvõitlust ning kus viitrid, haldjad ja lohemaod on sama tõelised ja ohtlikud kui katk.

„Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod. 

Kuna mulle meeldis väga esimene selle sarja raamat, siis ei kõhelnud üldse, kui seda viimati kui sai veel raamatukogu külastada uute raamatute riiulis nägin ja kohe ka selle laenutasin. Nüüd olles selle läbi lugenud, tean, et tahan mõlemaid ka oma riiulisse. Eks näis kuidas sellega läheb.

Selles osas seiklevad vennad Niklis ja Jöran Egg. Nad on osavad ronijad ja ning leiavad ennast koos sõduritega Jarmalandi laskumast. Seiklused mis seal ees ootavad olid nii põnevad, et haaravad sind kohe kaasa ja tunned ennast nendega koos seiklemas. Nii mõnus ja kaasahaarav fantaasiasari, kus lisaks inimestele võib leida ka viitreid, haldjaid aga ka lohemadusid. Muidugi ka öökaarnad, mis kohati mindki hirmutasid.

Kohati oli lugu nii pead pööritavalt põnev, et ma ei suutnud lugemist lõpetada ja nii mõnigi argipäeva toimetus jäi tegemata kuid mis sellest enam.

Ma soovitan teistelegi lugemiseks, muidugi mõlemad raamatud on kirjutatud väga ladusalt ja kaasahaaravalt. Ma usun, et sobib lugemiseks ka lastele vanuses 12-15. Muidugi ei keela ka keegi vanematel seda sarja lugeda.

Ma olen täiesti kindel, et sellest kirjanikust on kujunenud aja jooksul üks mu lemmikuid ja mulle meeldib väga tema kirjutamisstiil. Muidugi meeldis ka väga see, et seal loos oli erinevaid tegelasi, nii halbu kui häid. Eks tuli ette ka reetmisi ja kurbi sündmusi. Eh, lemmiktegelast seekord ei oskagi valida, kuna kõik on nii erinevad ja võrratud.

Kindlasti üks parimaid selle kuu fantaasiakirjanduse lugemisi. Ei mäletagi viimati, millal fantaasiaraamatut sai loetud. Igatahes väga mõnus lugemine ja soovitan ka teistele!

Lumepimedus(2020)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

*Raamat autorilt, keda sa enne lugenud ei ole

Lumepimedus(2020)(270lk)

Autor: Ragnar Jónasson

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Siglufjörður: idülliline ja vaikne kaluriküla Põhja-Islandil; paik, kus keegi uksi ei lukusta ja kuhu pääseb üksnes kitsa, läbi mäe kulgeva tunneli kaudu. Ari Thór Arason: algaja politseinik oma esimesel ametikohal, kaugel eemal Reykjavíkki jäänud kallimast; minevikutaagaga, mida ta endaga kõikjale kaasa tassib. Kui lumest leitakse poolalasti, teadvusetu ja verest peaaegu tühjaks jooksnud naine ja tunnustatud eakas kirjanik kohalikus teatris surnuks kukub, leiab Ari end sündmuste keskpunktist kogukonnas, kus ta kedagi usaldada ei saa ning saladused ja valed on osa elulaadist. Laviin ja lakkamatud lumetormid sulgevad pääsu linna ja ööpäevaringne pimedus ähvardab Ari hulluks ajada. Kardinate vahelt piiluvad uudishimulikud pilgud, ja uurimine, mida noormees läbi viib, võtab aina keerulisema, kõhedust tekitavama ja isiklikuma plaani. Minevik mängib olevikuga kulli ja klaustrofoobsed pained kuhjuvad; Ari vajub aina sügavamale oma isiklikku lumepimedusse ja peab tabama tapja. 

Seekord on tegemist eriti lumise ja karge kriminulliga, kus uurija Ari Thor annab endast kõik, et leida süüdlane ja paneb isegi oma elu kaalule.

Kuna autor on minu jaoks tundmatu ja ma loen teda esimest korda, siis alguses küll tundus, et lugu kipub natuke venima, kuid peagi kadus seegi tunne, kui sündmused kiskusid kriminaalseks. Olen varem ka maininud, et mulle meeldivad sellised lood, kus on osa ka loodusjõul. Seekord siis taas lumi ja sellega kaasnev laviin, mis sealsete elanike elu pisut raskemaks teeb.

Kindlasti ootan kas ka järgmised osad ilmuvad, kahju oleks kui Ari Thori lugu selliseks poolikuks jääks. Temas on kõike seda, mis üks politseiuurija olema peab. Ta on vapper ja õiglane ning ei kohku millegi ees tagasi.

Ma nautisin lugemist, mis siis et alguses tundus, et lugu on selline aeglane. Kuna loen üpris tihti kriminulle, siis sellest väljakutsest osalemine ei valmista eriti raskuseid, kui siis ühe punktiga maadlesin küll pikalt, aga sellest järgmises postituses.

Mulle meeldis ja jään nüüd järgmisi osi ootama. Teile kallid sõbrad soovitan seda raamatut kindlasti lugeda.

Karantiin Grand Hotelis(1990)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

*Naljakas Krimka

Karantiin Grand Hotelis(1990)(126lk)

Autor: Jenő Rejtő

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Ungari kirjaniku Jeno Rejto (1905-1943) 1939. aastal P. Howardi varjunime all ilmunud, rohkete ootamatute pöörakute ja puäntidega, vaimukas ja stiilne kriminaalromaaniparoodia, millest on 1963. aastal vändatud meilgi omal ajal linastunud film “Alasti diplomaat”.

Ma ei ole vist ühegi krimilooga nii palju nalja saanud, kui sellega sain. See on tõesti väga vaimukas ja stiilselt kirjutatud paroodia, millest ka minu üllatuseks on ilmunud ka film.

Kindlasti tahan seda raamatut ka oma riiulile. Nii et kui kellelgi on pakkuda, siis võib mulle märku anda. Seal ikka neid koomilisi juhtumis jätkus ja mulle meeldis, et tegemist on küll krimilooga, kuid siiski ka väga hea naeruteraapia. Kerge ja äärmiselt nauditav lugemine.

Selles loos oli piisavalt põnevust ja muidugi ka värvikaid tegelasi ja kindlasti tahan selle filmi ka ära näha. Eks näis, milliseid tundeid see minus tekitab.

Aitäh soovitajale, kes selle raamatu krimikirjanduse väljakutse albumisse lisas.

Soovitan teistelegi!

Väike üllatus, ehk kuidas Hendrik ja Evert sekeldustesse satuvad(2020)

Lugemiseväljakutse 2021

35. Raamat, mille pealkiri on kirjutatud punase värviga

Väike üllatus, ehk kuidas Hendrik ja Evert sekeldustesse satuvad(2020)(240lk)

Autor: Hendrik Groen

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Hendrik Groeni ülimenukate salapäevikute eellugu

Hendrik Groen ja Evert Duiker, truud sõbrad nii heas kui halvas, on 70+ ja naudivad rahulikku vanaduspõlve. Nad käivad teineteisel külas, mängivad malet ja räägivad elust. Ühel päeval on aga rahu rikutud, kui Evert ilmub Hendriku poole, üllatusena kaasas väike külaline. Meeltesegaduse hoos on ta endaga kaasa toonud hetkeks valveta jäetud võõra lapsevankri koos lapsega. Evert peab seda algul heaks naljaks, Hendrik aga arvab vastupidi.

Lapsehoidjatena käituvad sõbrad väga eeskujulikult, nuputades samal ajal, kuidas väiksekest võimalikult kiiresti ja märkamatult vanematele tagasi toimetada. Kuid tahtmatust kasuvanemlusest loobumine ei osutugi nii lihtsaks, sest kadunud lapsega seoses on omad huvid ka kooli haldusjuhil, linnapeal ja nii mõnelgi teisel.

„Väike üllatus“ on kolmas osa Hendrik Groeni raamatusarjast. See ei räägi Hendriku ja Everti elust hooldekodus, kus nad kõik pea peale pööravad, vaid ajast, kui mõlemad veel oma kodus elavad ja teineteisel külas käivad. Muul ajal tegeleb Hendrik eelkõige maailmaparandamisega, saates ajalehtedele kriitilisi lugejakirju, mis on sepitsetud talle iseloomulikus humoorikas stiilis.

Kuna mulle meeldisid eelnevad osad ja need olid nii naljakad, siis ootasin kolmandat osa ja sain selle ka eelmisel aastal kätte ning loetud, aga siia postitama jõudsin alles täna. Ka selles loos oli selliseid seiklusi, mis mind ikka väga itsitama panid ja mulle meeldib väga autori huumorimeel ja tema raamatud. Nüüdseks on kujunenud nii, et sellest autorist saab üks mu lemmikuid.

See raamat on eellugu neile osadele, mis on varemalt ilmunud. See on aeg enne seda, kui mõlemad mehed ennast hooldekodust leiavad. Siin on nad ikka krapsid ja teevad selliseid tempe, et hoia ja keela. Mingist vanadusest pole siin üldsegi juttu.

Kes soovib ikka kõhutäie naeru saada, siis kindlasti soovitan neid kolme osa lugeda. Naeruteraapia selles raskes maailmas on üsnagi tänuväärt.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole! Naeru saab siin ikka üpriski palju ja koomilistest juhtumistest puudu ei tule!