Luitenaine(1968)

Jaapanikirjanduse lugemiseväljakutse 2021

Märts: Hinamatsuri – Jaapani kirjaniku raamat, mille peategelane on tüdruk või naine.

Luitenaine(1968)(168lk)

Autor: Kōbō Abe

Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus

Tutvustus

Tuntud jaapani kaasaegse kirjaniku Kobo Abe romaani “Luitenaine” sügav filosoofiline idee on kätketud lihtsakoelisse, piiratud arvu tegelastega ja mitte eriti sündmusrohkesse süžeesse.
Ühel augustikuu päeval kaob jäljetult asjaarmastaja entomoloog Niki Dzjumpei, kes tunnistatakse seitsme aasta möödudes surnuks. Tegelikult on ta vangistatud ühte rannaäärsesse kalurikülla, mida alatasa ohustab kõike enda alla mattev liiv…

Lappasin märtsikuu albumit mitu korda ja selle raamatu tutvustust lugedes, teadsin, et just see saab olema õige. Miski selle loo juures paelus mind. Ma ei oska siiani seletada mis see oli. Sama tunne oli mul siis kui lugesin Norra Metsa. Ka siis oli väga põnev, mis siis et tegemist oli üsna kurva looga.

Kui olen juba korra sõrme Jaapani kirjandusele andnud, siis tunnen, et jätkan kindlasti ka selle väljakutse täitmist. Näis kuidas järgmisel kuul läheb.

Lugu räägibki putukauurijast, kes läheb mere äärde liivaluidetele haruldasi putukaid otsima. Öömajast kujuneb aga vangistus. Kuid ta veedab seda aega kauni naise seltsis, on see ju ikka vangistus. Eks seda raamatut võib nimetada ka Jaapani klassikaks. Kohe kui raamatukappi pakk tuli, läksin kohe järgi ja asusin juba hommikul lugema. Siis lõuna ajal tuli ootamatu paus ja nüüd õhtul lõpetades, on emotsioonid nii ülevad.

Võib-olla oli lugu ka natuke klaustrofoobiline, aga võib-olla mulle ainult tundus. Ootan ka teiste kommentaare, kes on seda raamatut lugenud. Kõige ägedam on see, et see raamat ilmus 1968 aastal ja loos olid ka mõned seksistseenid, mis olid küll tagasihoidlikud, kuid olid siiski olemas. Poleks osanud oodata, et juba tol ajal oli selline asi lubatud.

Igatahes nüüd peale raamatu lugemist, julgen ka teistele soovitada. Ma ei tea miks ma niikaua valisin aga kui ükskord juba alustatud sai, siis enam pidama igatahes ei saanud. Põnevus oli nii suur, et milliseks kujuneb lõpplahendus.

Soovitan teistelegi ja kaunist õhtut!

Esivanemate pärandus(1958)

Eesti rahvajuttude aasta 2020

Esivanemate pärandus(1958)(252lk)

Autor: Matthias Johann Eisen

Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus

Tutvustus

“Esivanemate varandus” sisaldab Matthias Johann Eiseni koha- ja mõningaid teisi kohtadega seotud muistendeid tema varasemast väljaandmisperioodist, koosnedes kolmest teosest: “Esivanemate varandus”, “Kodused jutud” ja “Narvast-Tallinna”.

Taaskord üks selline lugemine, mis on nii mõnus ja hea, et unustad kõik mured ja loed ja loed. Taaskord tänane vihmase ilma lugemine, mis tegi tuju natukenegi rõõmsamaks, mis siis et väljas sabistas vahet pidamata vihma. Eks loodus vajab sedagi aga see oli ka aeg, mil oli aega lugeda, ilma et keegi sind segaks.

Kuna autor on mulle täiesti võõras, siis natuke mõtlesin, et kas ma juulikuu raamatu üldse loetud saan. Nüüd olles selle läbi lugenud, avastasin, et tal on veel mitmeid raamatuid, mida võiksin lugeda.

Mulle meeldis ka see lugemine ja ma ei kahetse üldse, et otsustasin just need raamatud endale lugemisse valida.

Teistele julgen ka soovitada, kes on sellistest raamatutest huvitatud. Vahelduseks täitsa tore lugemine ja kes tahab see loeb ja kes ei taha ei pea seda tegema.

Kaunist õhtut kõigile!