Ulakas vorst ja nutitelefon(2021)/Sooääre summer(2015)

Lugemiseväljakutse 2022

28. Minu naabrid ehk kui oleksid kirjanik, oleks(id) Sinu teos(ed) raamatukogus just nende kirjanike vahel. Loe mõlemalt üks teos. Võid omale valida ka pseudonüümi, aga pane see siis tutvustusse kirja ka.

Ulakas vorst ja nutitelefon(2021)(136lk)/Sooääre summer(2015)(24lk)

Autorid: Markus Saksatamm ja Milvi Panga

Kirjastused: Pegasus ja Tea kirjastus

Tutvustused:

Ulakas vorst ja nutitelefon:

Jutukogumikus „Ulakas vorst ja nutitelefon“ on 31 lühemat ja pikemat lugu, mis võtavad kokku viimastel aastatel lasteajakirjades ilmunud Markus Saksatamme loomingu. Autori jutud on fantaasiarohked, humoorikad, samas ka julgustavad ning oluliste väärtuste üle mõtlema panevad, neis leidub midagi nii väikesele kui ka suurele lugejale. Raamatu illustreeris Ott Vallik, kes on hästi tabanud juttude lõbusat, aga ka lüürilist poolt. Markus Saksatamm on kirjutanud kuusteist lasteraamatut, tuntumad nendest on „Tädi hakkab tuuleloheks“, „Kass ja kinopilet“ ning „Tont ja mannapuder“. Tema vaimukaid ja fantaasiarikkaid jutte ja luuletusi võib leida ka ajakirjadest Täheke, Hea Laps, Mesimumm ning Pere ja Kodu.

Tegemist on üsnagi lõbusa ja vahva lugude kogumikuga, mis mulle väga meeldis. Olen varasemalt lugenud ka autori Tont ja Mannapuder, seega ei mõelnud kaua, enne kui selle raamatu laenutasin.

Eks mitmedki lood olid väga lõbusad, kuid mõneti ka õpetlikud. Eks need lood on pigem mõeldud lastele aga mulle ka meeldis neid vahepaladena lugeda. Kokkuvõttes üsnagi mõnus ajaviite lugemine ja usun, et minu teed ristuvad veel selle kirjanikuga. Eks mitmedki lood olid väga head ja naerda sai üsnagi palju. Eks naeru sellisel ajal ongi vaja.

Vahel ongi vaja lugeda midagi sellist, mis sind südamest naerma ajab ja sellel raamatul õnnestus see minu puhul täielikult. Olen väga rahul, et selle raamatu just selle kuu algusesse paigutasin. Eks näis, kas homme sünnipäevaks ka mõni raamat tee minuni leiab.

Soovitan kindlasti ka teistele! Kui ise ei taha lugeda, siis soovitage oma lastele. Ma usun, et neile meeldiks küll. Sobib ka õhtuti ettelugemiseks, kuna jutud on üsnagi lühikesed kuid siiski väga head.

Sooääre summer:

Kahju, kahju karuotist,
siilist, rebasest ja mutist,
kõigist, kes on urus unes,
kõigist, kellel koopad lumes,
sest nad ei või aimatagi,
mis on päkapikusagin.
Jõuluilu jõuab minna –
tuul ei lõhnagi vii ninna.
(„Kahju karuotist“)

Milvi Panga südamlikes ja kelmikates loomasalmides kohtame paljusid metsaasukaid, kuid ka mitmeid koduloomi ja muid tegelasi, kellel igal aastaajal oma tähtsad toimetused käsil. Salmid on lühikesed ning sobivad päheõppimiseks ja lustakaks ettekandmiseks.
Salmikogu „Sooääre summer“ illustreerivad päris tõelised loomad, mis loovad meeleolu ja aitavad meie värvikate tegelastega tutvust teha.

Ka sel kuul ei saanud ma ilma luuletusi lugemata läbi. Seekord siis sellised lühikesed kuid siiski väga head luuletused loomadest ja nende elust metsas. Nii mõnus lugemine oli, et need 24 lehekülge läksid kui lennates. Kuigi autor on minu jaoks tundmatu on ta siiski Eesti Lastekirjanduse keskuse veebilehel täitsa olemas ja niisamuti ka temalt ilmunud raamatute nimekiri. Eks ma ta sealt nii poolkogemata leidsingi.

Samuti väga hea vahepaladena lugemiseks ja usun, et ka ette lugemiseks. Kerge ja vahva lugemine ja usun, et lastele samuti väga meeldiks.

Soovitan teistelegi!

Pokulood(2004)

Lugemiseväljakutse 2022

13. Lapsepõlve või noorpõlve lemmikraamat, mida sa pole hiljem uuesti lugenud, aga mis toona väga meeldis.

Pokulood(2004)(177lk)

Autor: Edgar Valter

Kirjastus: Elmatar

Tutvustus

Pokulugude raamat on üles ehitatud mõtisklustena – elu, looduse ja maailma asjade üle. Autor teab, et oluline pole mitte kõike teadmine, vaid suur tahtmine vastuseid otsida.

Mul on küll ähmaselt meeles, kuid kui ma seda esimest korda lapsena lugesin, siis tahtsin ka nii väga endale Pokust sõpra, kellega mõtteid jagada. Kuna Pokumaa asub Võrumaal, siis mäletan, et ema viis mind mu sünnipäeval sinna. See oli maailma parim sünnipäeva kink ja muidugi kingiti ka see raamat mulle, mida ma siis mitmeid ja mitmeid kordi lugesin.

Nüüd juba täiskasvanuna seda raamatut lugedes meenusid kõik tolle aegsed mälestused ja nautisin ka seekord selle raamatu lugemist. Kes on lugenud, siis teab, et just Pokud on need, kes võiksid igal ühel meist sõbraks olla. Nad on nii positiivsed ja lõbusad tegelased, et nendega koos on iga päev rõõmupäev. Ei mingit masendust ega ka argimuresid.

Mulle väga meeldis ja tänu selle aasta lugemisväljakutsele sain taaskord seda mõnusat raamatut lugeda. Eks millalgi võtan taas midagi uut ja põnevat ette, seekord siis kõike kaunist ja näeme veel!

Soovitan kindlasti ka teistele lugemiseks, kui ise ei taha lugeda, siis soovitage oma lastele!

Väike roosa pilet paradiisi(2015)

Lugemiseväljakutse 2021: 12 ust

Oktoober: Uks, mis viib sind sinu koju, sinu raamaturiiuli ette. Vali sellelt riiulilt kõige kauem lugemist oodanud raamat ja loe see läbi.

Väike roosa pilet paradiisi(2015)(312lk)

Autor: Ene Sepp

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Mida sa teeksid, kui poolkogemata ostetud loteriipilet tooks sulle Eesti ajaloo suurima lotovõidu? Läheksid ümbermaailmareisile või hoiaksid oma praegusest tööst kümne küünega kinni? Kellele sa räägiksid, kelle eest saladuses hoiaksid? Kas sa teeksid kannapöörde, mida oled senini edasi lükanud ettekäändel, et sul pole raha? Või üritaksid unustada, et see raha su arvel üldse eksisteerib?

Aastaid vägivaldses suhtes olnud Maarjale langeb sülle 30 miljoni euro suurune lotovõit, mis muudab tema elu tundmatuseni. Kuid sammud, mida unistustes oli niivõrd lihtne astuda, muutuvad tegelikkuses müürideks, mille ületamine tundub võimatu. Koos harjumuste, minevikust kerkivate vanade ja olevikus lisanduvate uute tuttavatega saab tema elust labürint, millest välja pääseda on keeruline isegi kogu selle raha abil.

Ene Sepp sündis 1991. aastal Raplas. Varem on temalt ilmunud kolm noorteromaani, millest esimene, “Medaljon”, võitis Tallinna Keskraamatukogu aasta jooksul enim loetud lasteraamatu auhinna “Järje hoidja”. “Väike roosa pilet paradiisi” on tema esimene täiskasvanutele suunatud romaan. See märgiti ära kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistlusel.

Üsna kurb lugu naisest nimega Maarja, kes on aastaid elanud vägivaldses suhtes ja temale endalegi üllatuseks võidab ta lotot mängides 30 miljonit eurot. See võit muudab tema elu ikka väga. Kas ta suudab muuta oma elu ja leida hingerahu? Kas tõesti ootab teda ees takistuste rada, mida läbida? Kes meist pole siis ka ise unistanud suurest lotovõidust? Igakord kui pileti ostad, on ju sisimas endalgi tunne, et nüüd see juhtub.

Minu meelest saatis raamat sõnumi, et raha ei ole mingi maagiline pääsetee halvast elust. Elasin Maarjale väga kaasa ja kurb oli lugeda tema elust, mis polnud just selline nagu peaks olema. Sellist elu ei taha isegi oma vihavaenlasele. Igatahes selle autori raamatud on alati olnud väga head ja ka see pole mingi erand. Ma vabandan ta ees, et lugemine nii kaua aega võttis. Nüüd sai viga parandatud ja loodan, et lugemistee mind taas tema raamatuteni viib.

Soovitan teistelegi, nauditav lugemine, kuigi temaatika polnud just kõige kergem. Eks lotovõit aitab küll sind teatud mõttes, aga kui ollakse sellises suhtes, siis saab ainult iseenda peale loota ja just sina oled see, kes peab esimese sammu astuma.

Sõna vägi on suurem kui sõjavägi(2018)

Lugemiseväljakutse 2021

40. Raamat, mille pealkirjas on vähemalt 6 sõna

Sõna vägi on suurem kui sõjavägi(2018)(48lk)

Autor: Kadri Hinrikus

Kirjastus: Koolibri

Tutvustus

Olivia ja Tarieli Lipartia loodud Eesti oma bränd Lucky Laika on kogunud rohkesti austajaid ja tükike sellest on nüüd jõudnud ka kaante vahele.

Raamatusse „Sõna vägi on suurem kui sõjavägi“ on valitud 21 populaarse vanasõnasarja postkaarti. Piltide juurde on vaimukad ja ivaga lood kirjutanud Kadri Hinrikus, mõjuva kujunduse eest on hea seisnud Endla Toots.

Vanasõnade vorm ja sisu võivad ajaga muutuda. Tekkides või käibelt kadudes ning paikkonniti või rahvusvaheliselt levides ütlevad need alati midagi olulist inimeste mõtteilma ja olustiku kohta, jagavad väge ja tarkust.

Selle raamatu lugudes seiklevad kõrvuti noored ja vanad, emad-isad-lapsed, kuningannad, poemüüjad, kunstnikud, õpetajad. Iga uus päev annab meile kõigile võimaluse natuke targemaks saada.

See oli nüüd küll selline raamat, mis mulle väga südamesse läks. Kõik sealsed lood olid küll erinevad, kuid siiski igal lool oli oma mõte ja seal all muidugi ka vanasõna. Muidugi ka vaimustavad pildid, mis andsid raamatule vaid juurde.

Oh, see raamat on kindlasti selle kuu üks parimatest. Ma ei tea miks ma varem seda raamatut lugenud polnud. Kui selle punkti kohta käivat albumit lappasin, siis jäi see raamat kohe silma. Eks muidugi ka kaanepildi poolest. Mul on pisike tõmme kaslaste vastu ja eriti lõvide ja tiigrite vastu.

Igatahes nauditav lugemine oli ja usun, et soovitaksin seda isegi oma õelapsele lugemiseks. Kindlasti saaks temagi nii mõndagi head siit teada.

Soovitan ka teile kallid sõbrad, kes te pole seda raamatut veel lugenud.

Mull(2016)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

25. Raamat, mis on osalenud romaanivõistlusel

Mull(2016)(184lk)

Autor: Birk Rohelend

Kirjastus: Pilgrim

Tutvustus

„Mull” on musta huumoriga pikitud psühholoogiline arenguromaan. See räägib pensionieelikust maaklerist nimega Arved Tuisk, kelle harjumuspärane elu saab ootamatult otsa, kui seni tempokalt kasvanud kinnisvaraturg tema täielikuks üllatuseks äkitselt kokku kukub. Ootamatult on ta sunnitud endalt küsima, kui kaugele on ta valmis minema selleks, et leida endale uus elatisallikas ning kas ta suudab kõigest hoolimata hoida koos oma perekonda, mis erinevatel põhjustel koost laguneda ähvardab. „Mull” peegeldab masu tagajärgi, räägib Eesti inimeste hirmudest ja lootustest ning sellest, et mõnikord tuleb enese leidmiseks kõigepealt ennast tõeliselt ära kaotada.

Olles varem läbi lugenud sama autori Sa pead suudlema Silvat ja Kuldne laps, siis selle loo puhul olen täielikult pettunud. Jah olustik on loodud täiesti originaalne, kuid loo osad tegelased olid mulle nii vastukarva, et kui neid päriselus kohtaks, siis küll ei tahaks midagi tegemist teha.

Peategelaseks on maakler Arved Tuisk, kelle harjumuspärane elu saab ootamatult otsa, kui tempokalt kasvanud kinnisvaraturg tallegi üllatusena äkitselt kokku kukub. Mida küll edasi teha? Kui kaugele on ta valmis minema, et leida endale uus elatusallikas ja kas ta suudab kõigest hoolimata hoida koos oma perekonda, mis erinevate probleemide kiuste koost laguneda ähvardab.

Endalegi täiesti ootamatult leidsin selle raamatu endale suvila riiulist ja ma ei mäletanud üldse, kust ma selle saanud olin või miks see seal mind ootas. Igatahes nüüd loetud ta sai, eks oli ka huumorit, kuid minu jaoks jäi raamat pisut kesiseks ja midagi erilist temas polnud.

Soovitada ei oska, seega peate kallid sõbrad ise otsustama kas loete või mitte.

Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai(2020)

Lugemiseväljakutse 2021

10. Raamat, mille pealkirjas mainitakse jooki või joomist

Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai(2020)(120lk)

Autor: Lydia Koidula

Kirjastus: Postimees kirjastus

Tutvustus

Lydia Koidula viimane näidend „Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai“ ilmub trükisõnas esmakordselt originaalmahus – nii nagu autor ise selle 1880. aastal koos osaliselt kakskeelsete remarkidega kirja pani. Värvikate tegelaskujudega lustlik-õpetlik hoogne lugu pärineb eesti teatri algusaegadest, ent käsitletud inimsuhted ja ühiskondlikud teemad pole aktuaalsust kaotanud ka tänapäeval.

Käsikirja saatust ning näitemängu ajalist tausta valgustab eessõnas kultuuriloolane Malle Salupere.

Raamat ilmub Koidula loodud eesti teatri 150. juubeliks.

Tegemist on küll näidendiga, kuid sisu on üsnagi õpetlik lugu, kuid samas ka lustlik ja kindlasti aktuaalne ka tänapäeval. Otsustasin, et selle punkti alla valin midagi Eesti kirjanikult ja niimoodi ma Lydia Koidulani taaskord jõudsin.

Minu jaoks oli üsnagi lõbus lugemine ja erinevate tegelaste vaheline suhtlemine tundus kohati ikka väga koomiline kui samas ka tõsieluline.

Eks kes soovib võib samuti seda raamatut lugeda. Tahaksin isegi seda näidendit näha, võib-olla on see kuskil interneti avarustes saadaval? Kas keegi teab?

Igatahes loetud ta sai ja püüan ka edaspidi taaskord leida tee selle autorini. Loodan siiralt, et see mul ka õnnestub.

Varemerohi(Leskede klubi sarja 5.raamat)(2020)

Varemerohi(Leskede klubi sarja 5.raamat)(2020)(192lk)

Autor: Eha Veem

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Leskede klubi on lahendanud juba mitu mõistatust: „Armulauamõrv“ (ilmunud 2018), „Postkast nr 4“, „Natali“ ja „Kadunud asitõend“ (kõik ilmunud 2019).
Seekord tuleb neil bridžimängus treenitud hallid ajurakud Leskede klubi värskeimat liiget, kohtunik Armin Berklundi painanud saladuse lahendamiseks tööle panna. Loomulikult ei jäta tarmukas Leskede klubi oma sõpra hätta.

Olles varem lugenud läbi sarja eelnevad osad, siis viienda raamatu lugemine läks nagu niuhti. Eks meile kõigile tuttav Leskede klubi seikleb taas. Seekord püütakse lahendada kohtunik Berklundi naise salajast kadumist. Kas tõesti kadus Taimi nagu vits vette ja kas teda on veel võimalik leida?

Vahest on mõnus lugeda ka Eesti autori krimkasid ja Eha Veemist on saanud üks minu suuri lemmikuid. Ootan juba huviga järgmise osa ilmumist. Igatahes on Leskede klubi kiitmist väärt ja ka seekord ei jäta nad oma sõpra hätta vaid asuvad tarmukalt asja uurima ja panevad kasvõi oma elu ohtu, et välja selgitada süüdlane ja leida üles kohtuniku naine.

Igatahes mulle väga meeldis ja eks Leskede klubi liikmete eest ei jää juba midagi varjatuks ja nende südikus lausa kutsub neid lugema.

Soovitan teistelegi, kes pole seda sarja veel lugenud.

Kadunud asitõend(Leskede Klubi sarja 4.raamat)(2019)

Kadunud asitõend(Leskede Klubi sarja 4.raamat)(2019)(176lk)

Autor: Eha Veem

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Meres hulbib poolsurnud inimene, metsas kuuse all on röövsaak ja võib-olla luusib sealsamas röövmõrtsukas. Igatahes ei julge õed Lilleväljad enam hästi seenel käia – see annab tunda ka nende toidulaual – ja inimesed hakkavad endalt küsima, kas elu linnakärast eemal Parmojal on ikka nii turvaline, nagu nad lootsid. Leskede klubil tuleb juba Parmoja hea nime pärast tõe väljaselgitamisse oma panus anda. No võib-olla natuke uudishimu pärast ka.

Taaskord üks mõnus lugemine Leskede Klubi tegelastega. Miski nendes lugudes nagu tõmbab mind endaga. Ühelt poolt on mõnus lugeda, kuidas need vahvad krapsakad pensionärid aitavad lahendada mõrvalugusid. Nendes on see miski, mis ei lase niisama lihtsalt käed rüpes istuda. Nad soovivad alati aidata kaasa uurimisele ja satuvad isegi mõnikord üsna ohtlikku olukorda.

Kõik saab alguse sellest, et mere äärest leitakse surnukeha. Kes ta küll tappis ja miks? Kas tõesti on siin rohkem mängus kui lihtsalt enesetapp? Usun, et siit loost nendele küsimustele leiate kindlasti vastused.

Igatahes selle klubi liikmete eest ei jää midagi varjatuks ja kõik varasemad tutvused tasuvad ära ja loo uurimine läks kui lennates. Igatahes nautisin lugemist ja peagi alustan ka praeguseks hetkeks viimasena ilmunud looga. Eks näis millal ta loetud saan.

Igatahes soovitan lugeda. Pisut häiris see, et tegelasi tutvustati nagu uuesti ja seda poleks nagu vaja olnud, kuna olles varasemaid raamatuid lugenud, siis ei näinud vajadust.

Soovitan!

Natali(Leskede Klubi sarja 3.raamat)(2019)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

2. Üks muhekrimi raamat

Natali(Leskede Klubi sarja 3.raamat)(2019)(176lk)

Autor: Eha Veem

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Ruudi, Uusküla tige vanamees, kes kellelgi oma metsast kõrtki murda ei lubanud, on surnud. Kõht sodiks lastud, vana jahipüss kõrval, oma metsas pikali maas.

Leskede klubi poleks Leskede klubi, kui nad kaaluksid hetkekski versiooni, et see oli jahiõnnetus. Õli valab tulle ka Rolfi poeg Veiko, kes kõrgema politseiametnikuna oma isa ja tema sõpru manitseb ning kohtunik Berklundi vannutab „sellel kambal“ silma peal hoidma.

Nagu Eha Veemi varasematest Leskede klubi lugudest „Armulauamõrv“ (2018) ja „Postkast nr 4“ (2019) juba teada on, siis ei lase reipad pensionärid ennast ohtudest, veel vähem manitsustest heidutada.

Kuna olen varemalt lugenud läbi kaks eelnevat osa, siis kohe kui ka järgnevad osad raamatukogus vabanesid, teadsin et laenutan need ja loen kindlasti läbi. Ma olen siiralt õnnelik, et õnnestus kohe kolm viimati ilmunud osa saada ja neid siis nüüd hea järjepanu lugeda.

Eks ka selles loos seiklevad meile tuttavad Leskede klubi liikmed, kelle eest ei jää midagi varjatuks ja nemad juba asja niisama seisma ei jäta. Isegi siis kui neile öeldakse, et pole vaja abi, nad aitavad siiski. Mulle meeldib neid lugusid lugeda ja usun, et tahan neid ka oma riiulisse, eks näis kuis sellega läheb.

Loodan leida midagi sarnast ka välismaa autorite seas. Võib-olla oskab keegi soovitada? Igatahes mõnusalt muhe lugemine. Kes just otsib sellist lugemist, kus pole verd ja jõhkraid mõrvu, siis see sari on kindlasti midagi neile.

Minu jaoks oli ütlemata muhe ja mõnus lugemine ja soovitan teistelegi lugemiseks, kes varem pole veel selle sarjani jõudnud. Püüdsin kogu loo jooksul ära arvata süüdlast, kuid paraku see kes arvasin et on, paraku selleks ei osutunud. Põnev ja pingeline lugemine igatahes. Korralik aju ragistamine käis igatahes.

Soovitan teistelegi. Usun, et te ei pea selles krimisarjas pettuma. Nii äge oleks kui keegi sellest sarja või filmi väntaks. 🙂

Kullaketrajad(1965)

Lugemiseväljakutse 2021

25. Raamat kirjanikult, kelle nimeline tänav on Sinu kodulinnas

Kullaketrajad(1965)(29lk)

Autor: Friedrich Reinhold Kreutzwald

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Ükskord ennemuiste elas sügavas metsalaanes puude varjul hurtsikus lonkur vanaeit kolme priske tütrega. Tütred õitsesid kui kenad lillekesed eide kuivanud kännu ümber; iseäranis noorem õde oli viisakas ja kena kui oakaunakene. Aga üksikus kohas ei olnud muid nägijaid kui päeval päike ja öösel kuu ja tähtede silmad. Vanaeit ei lasknud tütarlapsi laiseldes käia ega aega viita, vaid sundis neid hommikust õhtuni tööle. Piigad istusid iga päev vokkide taga ja keerutasid kuldlinu lõngaks. Valmis lõnga hoidis vanaeit salakambris luku taga, kuhu tütred iial oma jalga ei tohtinud tõsta. Kust kuldlinu majasse toodi või mis kanga tarbeks lõngu kedrati, see oli ketrajail alles teadmata ega andnud eit niisuguste küsimuste peale iial vastust.

Lugu hurtsikus elavast vanaeidest, kellel on kolm tütart. Tüdrukud peavad istuma päevad ja ööd läbi vokkide taga ja ketrama lõnga. Milleks ja kellele? Seda neile vanaeit ei ütle ja valmis lõnga hoiab ta kindlalt luku taga kuhu ei või keegi peale tema oma jalga tõsta.

Ma usun, et paljud teist on seda lugu kunagi ammu lugenud ja teavad, millega lugu lõpeb. Väga ei tahaks rohkem sisust rääkida, sest siis kaoks teistel lugejatel huvi seda raamatut lugeda.

Kes otsib sellist lugu, kus üheks peategelaseks on nõid, siis lugege kindlasti! Ma usun, et Kreutzwald väärib seda, et tema raamatuid loetakse.