Kaotatud sõrmed(2020)

Lugemiseväljakutse 2023

14. Raamat, mis on avaldatud kirjanikupalka saades

Kaotatud sõrmed(2020)(176lk)

Autor: Piret Raud

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

“Kaotatud sõrmed” koondab kolmteist ühtaegu traagilist ja koomilist lühijuttu, mis räägivad ebakindlusest ja hirmust olla teisejärguline, soovist sobituda ümbritsevaga. Sõna saavad värvikad ja läbinisti inimlikud tegelased isesuguste veidruste, murede ja unistustega: teiste seas leiab siit kirjandusõpetaja, kes armub hiiri kartvasse ooperilauljasse, mulla alt sõnumeid saatva kadunukese ning arhitekti, kelle kinnisideeks on Michelangelo Taaveti varvas. Kõik nad tegutsevad oma elu korraldades parima sisetunde ajel, ometi juhtuvad õnnestumised millegi olulise kaotamise arvelt. Hoolimata nukrast alatoonist jätab Raua terav absurdimeel ja irooniasegune mõistmine ruumi helgusele ning lootusele, et juba homme võib minna paremini.

Tegemist on jutukoguga, kuid nendes lugudes on see miski, mis sind endasse haarab ja enne pole pääsu, kui raamat on leidnud oma lõpu. Niimoodi läks ka sel korral. Kuna mul oli plaanis veel antud autorit lugeda, siis sain päris palju erinevaid pakkumisi, seega otsustasin võtta neid lugusid, mis on ka e-raamatuna ka kättesaadavad. Ja see oli üks neist. Selles raamatus on 13 erinevat lugu, mis viib sind kokku päris kirju seltskonnaga ja igal ühel neist on oma mured ja rõõmud.

Ma ei hakka miskit välja tooma, kuna kõik kolmteist lugu olid omamoodi head ja viisid mind kokku erinevate tegelastega ja nende maailmaga. Kindlasti loen veel selle autori raamatuid ja usun, et ka sealt leian selle miski, mis mind paelub ja kutsub lausa lugema. Mul on hea meel, et sain päris palju tagasisidet ka teistelt lugejatelt ja eks nemad mulle erinevaid raamatusoovitusi jagasid. Aitäh teile kõigile!

Kui peaksin midagi välja tooma, siis lugu poisist nimega Kirvo, tema oli just selline karakter, mis mind teistest enim paelus. Kes tahab teada, miks, siis lugege ise! Mulle igatahes meeldis ja ma ei kahetse midagi.

Kuu külm kuma(2019)

Lugemiseväljakutse 2023

52. (Üli)koolid, õpetlased… Raamat, mille tegevus toimub akadeemilises õhkkonnas

Kuu külm kuma(2019)(264lk)

Autor: Eia Uus

Kirjastus: Purpurmust

Tutvustus

«Kui olete lugenud Plathi «Klaaskuplit» või Duras’ «Armukest», siis aimate, millest räägib Eia Uusi romaan «Kuu külm kuma». Märksõnad: noor, tundlik, varaküps, murdumise piiril, kooli ja eraelu vahel.» – Eesti Päevaleht

Eia Uusi 2005. aastal ilmunud romaan «Kuu külm kuma» jutustab noore neiu loo, kes stipendiaadina Aasias kohtub enese sees kasvava pimeduse ja meeleheitega. Koledus saab ka kliinilise nime: maniakaalne depressioon ehk bipolaarne häire. Varem aktiivne ja seltskondlik Mione proovib lõpueksamite ja kooli argipäeva kõrval mitte lõpetada hullumajas – ega enesetapuga.

Toores seisundiromaan võitis Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia ning kuulus paljude koolide lugemisvarasse.

Täiesti ootamatult tõmbas mind selle poole kaanepilt. Ma tunnistan, et ma sisututvustust ei lugenudki ennem. Ma olen tõesti siiralt üllatunud, et ma varem seda raamatut kuskil märganud pole, kuna see lugu, mis mina lugesin oli uus trükk sellest raamatust. Eks see oli üks raskemaid selle kuu lugemisi, kuna peategelasel on üpriski raske vaimne haigus ja sellega toimetulek on ikka päris raske. Ta püüab kogu hingest seda seljatada ja eluga ikka edasi liikuda. Lisaks õpib ta Tais koolis ja eks sealgi on tal omad raskused just haiguse kiuste. Kes soovib rohkem teada saada, siis lugege kindlasti seda raamatut. Eks ta mõneti vaimselt üpris raske ole. Mulle küll oli ja ma ei varjagi seda.

Mione on just selline tegelane, kes siia losse täitsa hästi sobib ja tema elust oli tõsiselt huvitav lugeda, vaatamata sellele, et kohati oli lugu ikka väga raske ja pidin mõned pausid tegema, et looga edasi minna. Mul on hea meel, et autor sellest haigusest nii avalikult on kirjutanud ja sellest lugeda oli küll raske, kuid siiski väga tõsine ja hea.

Kes tahab Mione elust rohkem teada saada, siis lugege ikka. Loodan, et väga teid ära ei hirmutanud, kuid ütlen ikka, et kes väga raskeid lugusid ei kannata, siis ei pea lugema. Pimedus mis sinusse poeb on raske ja sellest vabanemiseks kulub ikka päris palju aega ja seal saad ainult sina end aidata, mitte keegi teine. Nii lihtsalt on!

Reinuvader Rebane( üks ennemuistne jutt)(2002)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

JUULI: Mine raamatukokku ja leia kõige lähedasemat värvi raamat sellele, mis värvi või mustrit on raamatukogus seinad või põrand. Tee raamatust koos seina või põrandaga pilt ka ja kasuta seda enda postituses.

Reinuvader Rebane( üks ennemuistne jutt)(2002)(146lk)

Autor: F.R Kreutzwald

Kirjastus: Steamark

Tutvustus

Jutustus kelmi ja petise Reinuvader Rebase tegemistest toimetustest ning sellest, kuidas teised metsaelanikud tema peale kuningale kaebavad.

Kes oleks osanud oodata, et sel kuul veel mõni rebase raamat võiks mulle lugemisse sattuda. Kuid seekord oli tegemist ikka väga kavala ja pahandusi tegeva rebasega, kes alatasa midagi metsas korraldas. Eks ta oli paras petis ja teised metsaelanikud sagedasti ka kuningale tema kohta kaebasid.

Vahva lugemine igatahes ja tore meenutus lapsepõlvest, kui veel vanaisa mulle raamatuid ette luges. Täitsa sobilik ajaviiteks lugeda ja Reinuvader Rebase tegemistele kaasa elada.

Mõnikord on tore minna ajas tagasi ja just lapsepõlve raamatuid lugedes. Eks tol ajal sai loetud kõike ja mitmeid kotte raamatuid koju tassitud. Mäletan, et ka väiksena lugesin palju ning nautisin lugemist juba siis.

Usun, et sobib ka nüüdsel ajal lugemiseks ja lugege ikka ka vanu raamatuid, mis siis, et lehed võivad olla küll kolletunud kuid siiski on ka need lood lugemist väärt.

Mürakarud(Loomad elutoas)(2005)

Mürakarud(Loomad elutoas)(2005)(48lk)

Autor: Urmas Nemvalts

Kirjastus: Büroodisain

Tutvustus

“Mürakarud” on koomiks, mis ilmub ajalehes Postimees ja mida joonistab Urmas Nemvalts. Seda on ilmunud alates 1998.[viide?] aastast, kuid vahemikus oktoober 2008 kuni veebruar 2010 asendas seda koomiks “Linnaloom”, kus “Mürakarudest” tuntud Siil toimetas linnakeskkonnas.

Koomiksitegelased kutsuvad koomiksit koomuskiks.

Taaskord üks mõnus vahepala Mürakarude koomiksi näol. Oh, kus mulle meeldib neid lugeda.

Eks ka siin on tegelastel palju erinevaid seiklusi ja neile kaasa elamine meeldis mulle väga. Neis lugudes oli nii nalja kui ka pisut kurbust. Eks kõige värvikamad tegelased on karud ja muidugi ka Siil.

Kas keegi veel plaanib suvel mõnd koomiksit lugeda? Kui jah, siis soovitage mulle ka!

Nagu ka varem mainisin, siis kindlasti laenutan veel mõne selle autori koomiksi. Kunagi väiksena meeldis mulle väga Asterix ja Obelixi koomiks, eks püüan seda ka raamatukogust leida. Eks neid koomikseid on ka mõnus vahepaladena krimkade vahele lugeda.

Soovitan ja usun, et te ei pea seda lugemisaega kahetsema.

Mürakarud(Kel jõud, sel õigus)(2004)

Mürakarud(Kel jõud, sel õigus)(2004)(48lk)

Autor: Urmas Nemvalts

Kirjastus: Büroodisain

Tutvustus

“Mürakarud” on koomiks, mis ilmub ajalehes Postimees ja mida joonistab Urmas Nemvalts. Koomiksitegelased kutsuvad koomiksit koomuskiks.

Siil käitub üldiselt pugejana koomiksi karudele. Ta töötab koos Jänesega paanikaosakonnas. Käis Kassiksesega, sai temaga ka mitu pesakonda okkalisi kutsikaid. Urmas Nemvalts joonistab tihti Siilikesele ka temaga juhtunud õnnetused ja väljendab Siili peal enda alter ego. Aga tallalakkumine, pugemine ja paanika külvamine Nemvaltsi rida ei ole.

Jänes töötab koos siiliga paanikaosakonnas.

Vööga karu ehk 1. koomiksiribast tuntud Miša on hull jahimeeste järgi. Nad peavad Vööta karuga igat kahejalgset inimest jahimeheks ja söövad nad ära. Kui Vööga karu on Jahimehe ära söönud, on tal alati säärekont peos.

Vööta karu sõber Vööga karu on temast natuke aktiivsem. Vööta karu on tasasem ja rahulikum. Jahimehi armastavad mõlemad.

Karuvanaema on vanemat sorti kogukas karu, kellele õudselt meeldivad mehed. Tema vanuse ja suure kehakaalu tõttu mehed temaga kirglikku ööd voodis veeta ei taha. Sellistel puhkudel virutab väga tugeva käega Karuvanaema kellelegi vastu nägu, nii et too on terve päeva külili.

Kakuke on saiatükk, kelle repliiki kuuluvad vaid sõnad: “Eide käest veeresin, taadi käest veeresin…”

Võts on “Vorstihull Lõuna-Ameerika loom”, kes kõikvõimalikes olukordades leiab võimaluse juttu teha vorstist. Asendaja ilmub välja igal suvel ning on pisike lipsuga mehike, kes arvab, et suudab kõiki ja kõike asendada.

See koomiks on mulle juba ammusest ajast meeldinud ja nüüd suvel otsustasin taaskord neid lugusid lugema hakata. Võib öelda, et need on just sellised vahepala lood enne teiste raamatute lugemist.

Eks ka siin lugudes on aktuaalseid teemasid ja neid arutavad muidugi omavahel metsaloomad siil, jänes, hunt, karud ja võts. Eks sai ka nalja ja komöödiat.

Mis koomusk see on kui ei saa nalja ja lõbu. Mulle meeldib neid lugeda ja kindlasti järgmine kord kui raamatukokku satun, siis laenutan veel mõne lugemiseks.

Eks seda raamatut võib ka metsaelu looks kutsuda, sest peategelased on ju sealt.

Soovitan teistelegi, kes otsivad lõbusat suvelugemist.

Ulakas vorst ja nutitelefon(2021)/Sooääre summer(2015)

Lugemiseväljakutse 2022

28. Minu naabrid ehk kui oleksid kirjanik, oleks(id) Sinu teos(ed) raamatukogus just nende kirjanike vahel. Loe mõlemalt üks teos. Võid omale valida ka pseudonüümi, aga pane see siis tutvustusse kirja ka.

Ulakas vorst ja nutitelefon(2021)(136lk)/Sooääre summer(2015)(24lk)

Autorid: Markus Saksatamm ja Milvi Panga

Kirjastused: Pegasus ja Tea kirjastus

Tutvustused:

Ulakas vorst ja nutitelefon:

Jutukogumikus „Ulakas vorst ja nutitelefon“ on 31 lühemat ja pikemat lugu, mis võtavad kokku viimastel aastatel lasteajakirjades ilmunud Markus Saksatamme loomingu. Autori jutud on fantaasiarohked, humoorikad, samas ka julgustavad ning oluliste väärtuste üle mõtlema panevad, neis leidub midagi nii väikesele kui ka suurele lugejale. Raamatu illustreeris Ott Vallik, kes on hästi tabanud juttude lõbusat, aga ka lüürilist poolt. Markus Saksatamm on kirjutanud kuusteist lasteraamatut, tuntumad nendest on „Tädi hakkab tuuleloheks“, „Kass ja kinopilet“ ning „Tont ja mannapuder“. Tema vaimukaid ja fantaasiarikkaid jutte ja luuletusi võib leida ka ajakirjadest Täheke, Hea Laps, Mesimumm ning Pere ja Kodu.

Tegemist on üsnagi lõbusa ja vahva lugude kogumikuga, mis mulle väga meeldis. Olen varasemalt lugenud ka autori Tont ja Mannapuder, seega ei mõelnud kaua, enne kui selle raamatu laenutasin.

Eks mitmedki lood olid väga lõbusad, kuid mõneti ka õpetlikud. Eks need lood on pigem mõeldud lastele aga mulle ka meeldis neid vahepaladena lugeda. Kokkuvõttes üsnagi mõnus ajaviite lugemine ja usun, et minu teed ristuvad veel selle kirjanikuga. Eks mitmedki lood olid väga head ja naerda sai üsnagi palju. Eks naeru sellisel ajal ongi vaja.

Vahel ongi vaja lugeda midagi sellist, mis sind südamest naerma ajab ja sellel raamatul õnnestus see minu puhul täielikult. Olen väga rahul, et selle raamatu just selle kuu algusesse paigutasin. Eks näis, kas homme sünnipäevaks ka mõni raamat tee minuni leiab.

Soovitan kindlasti ka teistele! Kui ise ei taha lugeda, siis soovitage oma lastele. Ma usun, et neile meeldiks küll. Sobib ka õhtuti ettelugemiseks, kuna jutud on üsnagi lühikesed kuid siiski väga head.

Sooääre summer:

Kahju, kahju karuotist,
siilist, rebasest ja mutist,
kõigist, kes on urus unes,
kõigist, kellel koopad lumes,
sest nad ei või aimatagi,
mis on päkapikusagin.
Jõuluilu jõuab minna –
tuul ei lõhnagi vii ninna.
(„Kahju karuotist“)

Milvi Panga südamlikes ja kelmikates loomasalmides kohtame paljusid metsaasukaid, kuid ka mitmeid koduloomi ja muid tegelasi, kellel igal aastaajal oma tähtsad toimetused käsil. Salmid on lühikesed ning sobivad päheõppimiseks ja lustakaks ettekandmiseks.
Salmikogu „Sooääre summer“ illustreerivad päris tõelised loomad, mis loovad meeleolu ja aitavad meie värvikate tegelastega tutvust teha.

Ka sel kuul ei saanud ma ilma luuletusi lugemata läbi. Seekord siis sellised lühikesed kuid siiski väga head luuletused loomadest ja nende elust metsas. Nii mõnus lugemine oli, et need 24 lehekülge läksid kui lennates. Kuigi autor on minu jaoks tundmatu on ta siiski Eesti Lastekirjanduse keskuse veebilehel täitsa olemas ja niisamuti ka temalt ilmunud raamatute nimekiri. Eks ma ta sealt nii poolkogemata leidsingi.

Samuti väga hea vahepaladena lugemiseks ja usun, et ka ette lugemiseks. Kerge ja vahva lugemine ja usun, et lastele samuti väga meeldiks.

Soovitan teistelegi!

Pokulood(2004)

Lugemiseväljakutse 2022

13. Lapsepõlve või noorpõlve lemmikraamat, mida sa pole hiljem uuesti lugenud, aga mis toona väga meeldis.

Pokulood(2004)(177lk)

Autor: Edgar Valter

Kirjastus: Elmatar

Tutvustus

Pokulugude raamat on üles ehitatud mõtisklustena – elu, looduse ja maailma asjade üle. Autor teab, et oluline pole mitte kõike teadmine, vaid suur tahtmine vastuseid otsida.

Mul on küll ähmaselt meeles, kuid kui ma seda esimest korda lapsena lugesin, siis tahtsin ka nii väga endale Pokust sõpra, kellega mõtteid jagada. Kuna Pokumaa asub Võrumaal, siis mäletan, et ema viis mind mu sünnipäeval sinna. See oli maailma parim sünnipäeva kink ja muidugi kingiti ka see raamat mulle, mida ma siis mitmeid ja mitmeid kordi lugesin.

Nüüd juba täiskasvanuna seda raamatut lugedes meenusid kõik tolle aegsed mälestused ja nautisin ka seekord selle raamatu lugemist. Kes on lugenud, siis teab, et just Pokud on need, kes võiksid igal ühel meist sõbraks olla. Nad on nii positiivsed ja lõbusad tegelased, et nendega koos on iga päev rõõmupäev. Ei mingit masendust ega ka argimuresid.

Mulle väga meeldis ja tänu selle aasta lugemisväljakutsele sain taaskord seda mõnusat raamatut lugeda. Eks millalgi võtan taas midagi uut ja põnevat ette, seekord siis kõike kaunist ja näeme veel!

Soovitan kindlasti ka teistele lugemiseks, kui ise ei taha lugeda, siis soovitage oma lastele!

Väike roosa pilet paradiisi(2015)

Lugemiseväljakutse 2021: 12 ust

Oktoober: Uks, mis viib sind sinu koju, sinu raamaturiiuli ette. Vali sellelt riiulilt kõige kauem lugemist oodanud raamat ja loe see läbi.

Väike roosa pilet paradiisi(2015)(312lk)

Autor: Ene Sepp

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Mida sa teeksid, kui poolkogemata ostetud loteriipilet tooks sulle Eesti ajaloo suurima lotovõidu? Läheksid ümbermaailmareisile või hoiaksid oma praegusest tööst kümne küünega kinni? Kellele sa räägiksid, kelle eest saladuses hoiaksid? Kas sa teeksid kannapöörde, mida oled senini edasi lükanud ettekäändel, et sul pole raha? Või üritaksid unustada, et see raha su arvel üldse eksisteerib?

Aastaid vägivaldses suhtes olnud Maarjale langeb sülle 30 miljoni euro suurune lotovõit, mis muudab tema elu tundmatuseni. Kuid sammud, mida unistustes oli niivõrd lihtne astuda, muutuvad tegelikkuses müürideks, mille ületamine tundub võimatu. Koos harjumuste, minevikust kerkivate vanade ja olevikus lisanduvate uute tuttavatega saab tema elust labürint, millest välja pääseda on keeruline isegi kogu selle raha abil.

Ene Sepp sündis 1991. aastal Raplas. Varem on temalt ilmunud kolm noorteromaani, millest esimene, “Medaljon”, võitis Tallinna Keskraamatukogu aasta jooksul enim loetud lasteraamatu auhinna “Järje hoidja”. “Väike roosa pilet paradiisi” on tema esimene täiskasvanutele suunatud romaan. See märgiti ära kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistlusel.

Üsna kurb lugu naisest nimega Maarja, kes on aastaid elanud vägivaldses suhtes ja temale endalegi üllatuseks võidab ta lotot mängides 30 miljonit eurot. See võit muudab tema elu ikka väga. Kas ta suudab muuta oma elu ja leida hingerahu? Kas tõesti ootab teda ees takistuste rada, mida läbida? Kes meist pole siis ka ise unistanud suurest lotovõidust? Igakord kui pileti ostad, on ju sisimas endalgi tunne, et nüüd see juhtub.

Minu meelest saatis raamat sõnumi, et raha ei ole mingi maagiline pääsetee halvast elust. Elasin Maarjale väga kaasa ja kurb oli lugeda tema elust, mis polnud just selline nagu peaks olema. Sellist elu ei taha isegi oma vihavaenlasele. Igatahes selle autori raamatud on alati olnud väga head ja ka see pole mingi erand. Ma vabandan ta ees, et lugemine nii kaua aega võttis. Nüüd sai viga parandatud ja loodan, et lugemistee mind taas tema raamatuteni viib.

Soovitan teistelegi, nauditav lugemine, kuigi temaatika polnud just kõige kergem. Eks lotovõit aitab küll sind teatud mõttes, aga kui ollakse sellises suhtes, siis saab ainult iseenda peale loota ja just sina oled see, kes peab esimese sammu astuma.

Sõna vägi on suurem kui sõjavägi(2018)

Lugemiseväljakutse 2021

40. Raamat, mille pealkirjas on vähemalt 6 sõna

Sõna vägi on suurem kui sõjavägi(2018)(48lk)

Autor: Kadri Hinrikus

Kirjastus: Koolibri

Tutvustus

Olivia ja Tarieli Lipartia loodud Eesti oma bränd Lucky Laika on kogunud rohkesti austajaid ja tükike sellest on nüüd jõudnud ka kaante vahele.

Raamatusse „Sõna vägi on suurem kui sõjavägi“ on valitud 21 populaarse vanasõnasarja postkaarti. Piltide juurde on vaimukad ja ivaga lood kirjutanud Kadri Hinrikus, mõjuva kujunduse eest on hea seisnud Endla Toots.

Vanasõnade vorm ja sisu võivad ajaga muutuda. Tekkides või käibelt kadudes ning paikkonniti või rahvusvaheliselt levides ütlevad need alati midagi olulist inimeste mõtteilma ja olustiku kohta, jagavad väge ja tarkust.

Selle raamatu lugudes seiklevad kõrvuti noored ja vanad, emad-isad-lapsed, kuningannad, poemüüjad, kunstnikud, õpetajad. Iga uus päev annab meile kõigile võimaluse natuke targemaks saada.

See oli nüüd küll selline raamat, mis mulle väga südamesse läks. Kõik sealsed lood olid küll erinevad, kuid siiski igal lool oli oma mõte ja seal all muidugi ka vanasõna. Muidugi ka vaimustavad pildid, mis andsid raamatule vaid juurde.

Oh, see raamat on kindlasti selle kuu üks parimatest. Ma ei tea miks ma varem seda raamatut lugenud polnud. Kui selle punkti kohta käivat albumit lappasin, siis jäi see raamat kohe silma. Eks muidugi ka kaanepildi poolest. Mul on pisike tõmme kaslaste vastu ja eriti lõvide ja tiigrite vastu.

Igatahes nauditav lugemine oli ja usun, et soovitaksin seda isegi oma õelapsele lugemiseks. Kindlasti saaks temagi nii mõndagi head siit teada.

Soovitan ka teile kallid sõbrad, kes te pole seda raamatut veel lugenud.

Mull(2016)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

25. Raamat, mis on osalenud romaanivõistlusel

Mull(2016)(184lk)

Autor: Birk Rohelend

Kirjastus: Pilgrim

Tutvustus

„Mull” on musta huumoriga pikitud psühholoogiline arenguromaan. See räägib pensionieelikust maaklerist nimega Arved Tuisk, kelle harjumuspärane elu saab ootamatult otsa, kui seni tempokalt kasvanud kinnisvaraturg tema täielikuks üllatuseks äkitselt kokku kukub. Ootamatult on ta sunnitud endalt küsima, kui kaugele on ta valmis minema selleks, et leida endale uus elatisallikas ning kas ta suudab kõigest hoolimata hoida koos oma perekonda, mis erinevatel põhjustel koost laguneda ähvardab. „Mull” peegeldab masu tagajärgi, räägib Eesti inimeste hirmudest ja lootustest ning sellest, et mõnikord tuleb enese leidmiseks kõigepealt ennast tõeliselt ära kaotada.

Olles varem läbi lugenud sama autori Sa pead suudlema Silvat ja Kuldne laps, siis selle loo puhul olen täielikult pettunud. Jah olustik on loodud täiesti originaalne, kuid loo osad tegelased olid mulle nii vastukarva, et kui neid päriselus kohtaks, siis küll ei tahaks midagi tegemist teha.

Peategelaseks on maakler Arved Tuisk, kelle harjumuspärane elu saab ootamatult otsa, kui tempokalt kasvanud kinnisvaraturg tallegi üllatusena äkitselt kokku kukub. Mida küll edasi teha? Kui kaugele on ta valmis minema, et leida endale uus elatusallikas ja kas ta suudab kõigest hoolimata hoida koos oma perekonda, mis erinevate probleemide kiuste koost laguneda ähvardab.

Endalegi täiesti ootamatult leidsin selle raamatu endale suvila riiulist ja ma ei mäletanud üldse, kust ma selle saanud olin või miks see seal mind ootas. Igatahes nüüd loetud ta sai, eks oli ka huumorit, kuid minu jaoks jäi raamat pisut kesiseks ja midagi erilist temas polnud.

Soovitada ei oska, seega peate kallid sõbrad ise otsustama kas loete või mitte.