Purjed ja püssirohi(Võitlused Läänemerel 18.sajandil.)(2010)

Ajaloo lugemiseväljakutse 2020

Purjed ja püssirohi(Võitlused Läänemerel 18.sajandil.)(2010)(210lk)

Autorid: Hanno Ojalo, Mati Õun

Kirjastus: Kunst

Tutvustus

Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liikmete Hanno Ojalo ja Mati Õuna raamat annab lühiülevaate võitlustest Läänemerel Venemaa ja Rootsi vahel, käsitledes 18. sajandil toimunud kolme järjestikust sõda, mis puudutasid otseselt ka Eestit ja eestlasi.

See oli aeg, kui mehed olid veel rauast ja laevad puust. Paraku ei viinud suuremad ja väiksemad merelahingud enamasti mingite reaalsete tulemusteni ning iga otseses sõjategevuses hukka saanud meremehe kohta suri õige mitu hoopis nakkushaiguste või lausa nälja kätte. Samas kadus Läänemere põhja hulgi suuri ja uhkeid purjelaevu, väiksematest rääkimata.Kogu seda veidrat ja tagantjärele kummalisena tunduvat meresõda pidasid Vene ja Rootsi kroonitud valitsejad aga täie tõsidusega, sageli ka isiklikult selles osaledes.Teos on mõeldud kõigile, kes huvituvad sõjaajaloost.

Seekordne ajalooline lugemine oli nii põnev, et ma muudkui lugesin ja lugesin. Kuna mulle ajalugu meeldib, siis vahest ikka on hea mõni selline raamat ka kätte võtta, kus saab nii kärtsu kui ka mürtsu. See raamat seda täpselt oligi.

18.sajand oli täpselt see aeg kui selle aja mehed olid rauast ja laevad puust. Kuigi ega neil sõdimistel polnud erilist tulemust, sest suurem osa laevameeskonnast surid haigustesse, siis neid lahinguid ikka peeti ja seda raamatut lugedes saadki sellest maailmast osa.

Mulle meeldis ja ma usun, et leian veelgi aega, et nende teiste raamatutega tutvuda. Mõtlesin küll alguses valida kaks, kuid siiski jäin selle raamatu juurde. Sõjaajalugu on põnev lugeda isegi siis, kui temaatika on kurb ja tõsine.

Eks mulle on see ajaloopisik juba põhikooli ajast külge jäänud ja mulle meeldis ajalootunnis väga käia ja nautisin seda väga.

Soovitan teistelegi seda raamatut, kes samuti sõjaajaloost huvituvad. Eks on ka pilte, mis loole vürtsi juurde annavad.

Maa=Ilm(2018)

Igaüks on oma saatuse sepp 2020

Maa=Ilm(2018)(304lk)

Autor: Mikk Sarv

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

“Maa=Ilm” koondab bioloogist helilooja, regilauliku ja rahvakultuuri uurija Mikk Sarve aastate jooksul välja öeldud ja kirja pandud mõtteid maast ja ilmast, eesti keelest ja sõnade tähendusest. Raamatust leiame hulga mõtlema panevaid tõeteri meie maarahva pärimus-loost, rahvakalendrist ja usust loodusesse.

Otsisin saatusesepa augustikuu punkti alla kaua raamatut ja küsisin ka lugemiseväljakutse grupist soovitust. Otsustasin selle raamatu kasuks ja ma olen siiralt tänulik inimesele, kes seda raamatut mulle soovitas.

Vahel on tõsiselt vaja lugeda midagi sellist, mis raputab sind läbi ja sina kui lugeja lihtsalt hõljud ja tajud enda maailma teise nurga alt. Lugemine oli küll üsnagi raske ja tõsine, kuid lõppu ma jõudsin ja sellest raamatust kujuneb selle kuu üks meeldejäävamaid raamatuid.

Miski autori mõtetes haaras mind endaga kaasa ja mõnikord tundus, et puhken nutma ja ei suuda endasi lugeda. Kas viga oli minus või tõesti raamat oli nii hingematvalt tõsine ja karm.

Nüüd olles lõpetanud selle raamatu, tean, et vahel vajab hing ka midagi muud, kui selleks on krimkad või mõni muu tore raamat. Mind kui lugejat raputas see lugu väga.

Ma ei tea kas julgen teistele soovitada, kuna see raamat on tõsiselt raske lugeda ja ma tegin mitmeid pause, enne kui selle loetud sain.

Oeh, mõtlen siiani selle raamatu sisule ja loodan, et ei teki mingisugust lugemisauku, et suudan ikka ka järgmiste raamatutega jätkata.

Teile kallid sõbrad soovin kena õhtut ja näeme varsti jälle!

Veretu võitlus Eesti eest 1991(2016)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

22.Raamat, mida loed samal kuul, mil on tähtpäev.

Veretu võitlus Eesti eest 1991(2016)(160lk)

Autor: Aadu Jõgiaas

Kirjastus: Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts

Tutvustus

  1. aasta jaanuarikriis Leedus ja Lätis vallandas sündmusteahela ka Eestis.
    Just selle kriisi tulemusel lõi vabariigi valitsus alternatiivse sidesüsteemi ja oma salajase sidekeskuse. Et telefoni- ja raadiosidet hoiti Moskva keskvõimu ja KGB erilise kontrolli all, tuli Eesti valitsusel teha ettevalmistusi oma sidesüsteemide loomiseks eriti suure saladuskatte varjus. Juuliks olid Toompea lossi pööningule paigaldatud vajalikud antennid ja valitsuse salajane raadiosidekeskus võis alustada ööpäevaringset tegevust. Sealt rajatud salajased
    telefoniühendused valitsuse sidekeskusega Kosel ja Rapla sidesõlmega andsid väljapääsu üle-eestilisse telefonivõrku. Valitsus ei unustanud ka elektroonilisi kommunikatsioonikanaleid. Toompealt suundus salajane liin Tallinna teletorni Vikerraadio saatjasse, mis lubas vajadusel kasutada otse-eetrit. Pika Hermanni torn sai Eesti Raadio ja ETV varusaatjad. Ettevalmistused käisid saadete jätkamiseks konspiratiivkorteritest. Mõnigi plaan jäi veel paberile, sest
    Eestist möödus kriis kardetust leebemini, osa plaanidest läks aga käiku sama aasta augustis. Noil päevil ei teadnud keegi, mis võib juhtuda homme, juba täna mõne tunni pärast…

Seekord valisin lugemiseks midagi sellist, mida just igapäev ei loe. Kuna augustis tähistatakse 20.augustil taasiseseisvumispäeva, siis mõtlesin et loen midagi selle päevaga seotult. Kuigi lõpetasin raamatu alles eile, siis sai mulle palju selgemaks, mis tol ajal toimus ja kuidas kõik meie riigi jaoks lahenes.

Võib öelda, et raamat on kirjutatud sujuvalt ja mingit venimist ei olnud. Igav ei hakanud ja eks selliste raamatute puhul on võimalus, et jäävad pooleli, kuid seekord nii ei läinud.

Täitsa sobiv lugemine vahelduseks kõigele muule. Eks oma riigi ajalugu on ka hea tunda ja siis on ka teadmisi, et teistega kaasa rääkida.

Soovitada ei oska, kes tahab see loeb ja kes ei taha ei pea seda tegema!

Serafima ja Bogdan(2017)

Lugemiseväljakutse 2020

5. Sinu raamatukogus (see kust sa enamasti käid laenutamas) 2019. aastal enim laenutatud raamat

Serafima ja Bogdan(2017)(560lk)

Autor: Vahur Afanasjev

Kirjastus: Vemsa OÜ

Tutvustus

Vahur Afanasjevi (1979) saagalik romaan „Serafima ja Bogdan“ jälgib Peipsiveere külaelu arengut teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Etnograafiliselt tõetruul taustal rullub lahti ühtaegu traagiline ja koomiline lugu põlvkonnast põlvkonda kestvast kättemaksust.

Romaani keskne teema on vastutuse võtmine enda elu eest. Peipsiveere vanausulised, kes elasid jumala hirmus ja armus, kaotavad nõukogude võimu ajal moraalse pinna. Paljude jaoks saabub maailma lõpp.

Värvikate külainimeste elufilosoofia avamine põimub kriminaalfilmilikult köitva tegevustikuga, vanatestamentlik õõv rahvaliku huumoriga, dokumentaalsus maagilise realismiga.

Teose käsikiri saavutas Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel esikoha.

Trükist ilmestavad Eesti kunsti suurkuju Peeter Alliku (1966) tekstitundlikud linoollõiked.

illustraator Peeter Allik
kujundaja Külli Tammes

Seekord siis selline lugu. Lugu ise on ladus ja mulle meeldis ka kirjaniku mõnus kulgemine. Sündmused leiavad aset Peipsiveere külas, peale teist maailmasõda Nõukogude ajal.

Sealne eluolu ja värvikad tegelased lisavad loole ainult juurde. Mulle meeldis ja nüüd tahaks endalegi seda raamatut riiulisse, et siis aja möödudes seda uuesti lugeda või sirvida.

Mulle meeldis ka see, et lugu ei olnud selline kuiv ja aeglane vaid liikus omaselt ühtlases tempos ja hea oli loo kulgemist jälgida. Erinevate tegelaste elu ja kuidas nad sellega toime tulid. Sealne eluolu ja kõigega hakkama saamine.

See pole just raamat, mida võiks lugeda nagu mõnd põnevikku, hoopis vastupidi. Lugesin isegi peatükkide kaupa ja vahel tegin pausi, et kõik loetu kenasti läbi mõeldud saaks.

Soovitan küll lugeda, kuid eks igal raamatul on oma aeg ja koht.

Fantoomrattur(Supilinna Salaseltsi sarja 9.raamat)(2017)

Lugemiseväljakutse 2020

11. Hea laste- või noorteraamatu tiitli saanud teos

Fantoomrattur(Supilinna Salaseltsi sarja 9.raamat)(2017)(160lk)

Autor: Mika Keränen

Kirjastus: Keropää

Tutvustus

Ühel sügisõhtul Tartus varastatakse Mari ema käekott ja tuleb välja, et süüdi on osav varas, kes kihutab linnas ringi jalgrattaga. Mari kutsub kokku salaselts Rampsu ning uus seiklus algab.
Autor Mika Keränen (sünd. 1973) on Tartus elav soomlane, kes kirjutab eesti keeles laste seiklusjutte. „Fantoomrattur“ on tema üheksas lastekrimka, mis jutustab Tartus Supilinnas tegutseva laste salaühingu seiklustest.

Lugu viib meid Tartusse Supilinna, kus tegeleb üks vahva selts, kelle eest ei jää midagi varjatuks. Vahvad detektiivid asuvad uurima fantoomratturi juhtumit. Kas nad leiavad süüdlase ja milliseks kujuneb lõpplahendus, seda lugege kallid sõbrad ise.

Mulle meeldis ja kindlasti tahan veel selle seltsi tegemistest lugeda. Neis on see miski, mis sind kui lugejat endaga kaasa kutsub ja nautisin lugemist väga.

Vahva kamp ja nende uurimisoskus annaks nii mõnelegi politseiuurijale silmad ette. Kindlasti on ka teised lood väga head ja kavatsen neidki lugeda.

Olles varem lugenud sama autori Minu Supilinna, siis teadsin, et küll ka see lugemine tuleb põnev ja kaasahaarav. Ma ei ole üldsegi pettunud. Vastupidi nii mõnusat lugemist peaks igasse päeva rohkem mahtuma.

Kes tahab teada, millega salaselts tegeleb, siis lugege kallid sõbrad ise!

Metsavaimu heategu( sada eesti muinasjuttu metsast ja meist)(2016)

Eesti rahvajuttude aasta 2020

Metsavaimu heategu( sada eesti muinasjuttu metsast ja meist)(2016)(383lk)

Autor: Risto Järv

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja seal kohatud üleloomulikest olenditest. Varasematel aegadel polnud muinasjutud üksnes lastele mõeldud, seepärast leidub kogumikus selliseidki jutte, mis viivad meid laane sügavamatesse soppidesse, kus juhtub ka mõndagi hirmsat. Lõpuks toob aga tee meid ikka metsast välja.

Mis oleks veel parem kui vihmasel päeval kui tassike teed ja mõnus muinasjuttude raamat. Tänane päev igatahes kulges muinasjuttude lainel. Mulle meeldis see raamat ja nüüd kindlasti tahan seda ka endale riiulisse, et siis millalgi uuesti lugeda ja oma sõpradele ja lähedastele seda tutvustada.

Muinasjutud aitavad peletada argipäeva rutiini ja toovad välja vihmasel päeval ka päikese. Vähemalt mina tundsin täna nii. Õhtuks isegi vihm vaibus, ju võttis siis minu lugemist kuulda.

Mulle meeldis see raamat ja ma julgen ka seda teistele soovitada.

Nendes lugudes oli see miski, mis mind endaga haaras ja muudkui lugesin ja lugesin. Ma ei kahetse, et sellest projektist osa võtan. Hoopis vastupidi, korra kuus on mõnus lugeda midagi sellist, mis sulle igapäev kätte ei satu ja mille järjekorras ootad mitmeid päevi. Kuid raamat ise korvab selle kõik, kui saad ükskord rahus seda lugema asuda.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja soovin mõnusat lugemisaega!

Pääsukese Eestimaa(2015)

Igaüks on oma saatuse sepp 2020

Pääsukese Eestimaa(2015)(248lk)

Autor: Sven Začek

Kirjastus: Zacekfoto

Tutvustus

Eesti rahvuslind suitsupääsuke näeb Eestimaad inimesega võrreldes hoopis teisest perspektiivist. Loodus ja inimene peavad eksisteerima käsikäes, üksteisega arvestades, mistõttu on raamatu „Pääsukese Eestimaa“ eesmärgiks näidata meie kaunist kodumaad läbi meie rahvuslinnu silmade.
Suitsupääsukesed valivad marsruudi toidu hankimise vajadusest lähtuvalt. Seepärast võivad nad sama edukalt elada üksikus Alam-Pedja Looduskaitseala rabasaarele ehitatud küünis, Kõrvemaa metsakülas, Sõrve sääre majakas, inimese kujundatud Otepää kultuurmaastikul või hoopis mõne Tallinna kõrghoone räästa all. Suitspääsukese elustiil on sama mitmekesine kui seda on meie Eestimaa.
Raamat saab kujutama meie kodumaad tema täies hiilguses. Et eestlane tunneks uhkust ja väliskülaline ihkaks esimesel võimalusel tagasi tulla. Visuaalse täiuse otsinguil pole päevad vennad. Emotsioonide äratamiseks ja äratuntavale maastikule uudse kuue andmisel mängib olulist rolli meie loodus ja kliima. Inimesele meeldivad haruldased ja kordumatud hetked. Hetked, mida me kodus olles tihti ei taju, kuid mida suitsupääsuke taeva all liueldes peaaegu igapäevaselt kogeda võib.
Eriliste hetkede otsinguil on loodusfotograaf Sven Začek veetnud rauast „suitsupääsukese“ turjal kümneid ja kümneid tunde. Isegi siis, kui meie rahvuslind soojale maale talvepuhkust veetma läks, hoidis Sven kodumaal silma peal. Ikka selleks, et püüda kaamerasse kordumatut valgust, mis näitaks Eestimaad parimast küljest. Meeliköitvaid hetki tuleb otsida, neid pole võimalik noppida nagu küpseid maasikaid peenralt. Seda suurem on aga leidmisrõõm. Raamatus on palju selliseid hetki, mis pakuvad lugejale samasugust äratundumis- ja leidmisrõõmu.
Eestimaa risti-põiki erinevatel kümnenditel läbi käinud loodusemees ja loodusfotograaf Fred Jüssi mõtiskleb Eestimaa maastike muutuste teemadel ning vaatleb, kuidas ühelt poolt loodus ja inimene on aegapidi kokku kasvanud ning teisalt, kuidas inimene on oma tegevusega loodust mõjutanud.
Lisaks Eestimaa visuaalsele tutvustamisele tuletab raamat lühidalt meelde ka mõned toredad faktid meie kodumaast.

Head Eestimaa (taas)avastamist!

Oh ma nautisin selle raamatu lugemist. Nii palju pilte, kuid eks oli ka teksti, mis andis piltidele ainult juurde.

Nii nautisin, et leheküljed läksid kui lennates. Otsisin selle teema alla kaua raamatut, siis leidsin selle ja ma usun, et selline raamat võiks kodus riiulis ka olla.

Oh, küll meie Eestimaa on ilus ja mul on hea meel, et ma siin maal elan. Seda loodust ja loomi vaatleks tunde ja tunde. Nii kaunis oled kallis Eestimaa!!

Ma usun, et see raamat sobiks ka tutvustamiseks mõnele välismaalasest sõbrale.

Soovitan teistelegi!

101 pühakoda(2015)

Ajaloo lugemiseväljakutse 2020

101 pühakoda(2015)(224lk)

Autor: Kaur Alttoa

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Raamatus leiavad enim kajastamist keskaegsed kirikud, sest need moodustavad kõige hinnalisema osa meie arhitektuuripärandist. Muidugi on meie kirikud tagasihoidlikumad kui Prantsusmaa gooti katedraalid. Asume ju ikkagi Euroopa äärealal. Sellest hoolimata leidub meil aga sedagi, millega Vana Maailma arhitektuuripilti täiendada ja mida kusagil mujal enam ei näe. Nagu Tartu Jaani kirik, mille terrakotadekoorile pole võrdväärset. Samuti Padise klooster, mis tsistertslaste ülirikkaliku ja -põneva ehituspärandi seas on absoluutne erand.

Üheks raskemaks tööks selle raamatu tegemisel oli kirikute valik. Mida võtta, mida jätta. Loomulikult on siin ennekõike eelistatud tippteoseid. Samal ajal on püütud anda mosaiigina läbilõiget meie sakraalehitistest, mille seas on nii Õhtumaa uunikume kui ka provintsile omaseid ponnistusi. Jääb vaid loota, et Eesti pühakodade avastamisega avanevad lugejale nii mitmedki minevikukultuuri saladused.
Kaur Alttoa, raamatu autor

Ka seekord oli selle teema alla väga põnev lugemine. Valisin seekord raamatu sarjast 101 eesti….

Ma ei kahetse oma valikut ja mulle meeldis see lugemine. Sain niipalju põnevat teada ja muidugi eks püüan ka teisi raamatuid lugeda, mis sellesse teemasse oleksid sobinud.

Kindlasti tahaksin ära näha Padise kloostrit ja muidugi Tartu Jaani kirik. Muidugi eks Võrumaal on ka kirikuid, mida olen autoga rännates näinud. Kahjuks pilte pole aga loodan, et järgmine kord teen.

Igatahes mulle meeldis autori ladus kirjutamistiil ja midagi toppama ei jäänud. Eks sain ka mõne saladuse teada nagu seda tutvustuses lubati. Mõtlesin juba, et võiks kogu seda sarja lugeda, tundub olevat põnev.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole. Kuigi tegemist pole mingi krimka või põnevikuga, on siiski korra kuus midagi teistmoodi lugeda väga põnev.

Kuna mulle meeldib väga ajalugu, siis nautisin lugemist väga.

Tark mees taskus(2012)

eesti-rahvajutu-aasta-2020

Aprill

Tark mees taskus(2012)(328lk)

Koostanud:  Eno Raud

tark-mees-taskus

Tutvustus

Tahan teile vanade päevade pärandusest ühe kena jutu vesta, mis sel ajal sündinud, kui veel murud muistsel kombel neljajalgsete ja suliliste keeletarkust kuulsid…

Nii algab raamat, kus jutte eesti tuntud jutuvestjatelt Fr. R. Kreutzwaldilt, Ernst Peterson-Särgavalt, August Jakobsonilt, Juhan Kunderilt, Matthias Johann Eisenilt jt. Need on kokku võtnud tuntud Eesti lastekirjanik Eno Raud. See on jutuvara, mis ei aegu.

Seekordne raamat viis mind aega, kus liikus erinevaid jutukesi ja ka põnevaid tegelasi. Raamatusse on kogutud mitmeid lugusid, erinevatelt autoritelt.  Muidugi ise lugesin seda raamatut esimest korda, kuid minu ema jaoks oli see ta lapsepõlve lemmikraamat. Ehk sellepärast oligi tal see riiulis.

Mulle meeldis see raamat ja ma usun, et igas kodus leidub see raamat, olgu siis erinevalt välja antud. Minu oma oli siis selline ja tänu emale, mul õnnestuski seda lugeda.

Kindlasti on tegemist raamatuga, mida võiks lugeda igal aastal, et neid jutukesi ikka meeles pidada.  Igatahes ajaviiteks täitsa tore lugemine ja ma usun, et jätkan selles lugemiseväljakutses osalemist.

Mind paelusid mitmed lood ja usun, et loen ka järgmise kuu raamatut. Muidugi kui mul õnnestub see saada. Ootan juba põnevusega, milline on järgmine raamat.

Soovitan teistelegi, kes seda raamatut veel lugenud pole. Lugege ja ma usun, et te ei pea seda üldsegi kahetsema.

Marjakobar ja teisi setu muinasjutte

eesti-rahvajutu-aasta-2020

Jaanuar- Marjakobar ja teisi setu muinasjutte(1989)(133lk)

Autorid: Erna Normann, Herbert Tampere

12951469

Tutvustus

Muinasjuturaamat sisaldab järgmisi muinasjutte:

Kolm lambakest

Rebane hanekarjas (viisiga)

Rebane öömajal

Kukk, kass ja kana (viisiga)

Utekene ja hunt

Jutt kitsest paari pojakesega

Härja maja

Vana koer

Karu ja kolm õde

Üheksa venda ja üks õde

Söepuder

Marjakobar (viisidega)

Kosilased sauna juures

Hiir abimeheks

Karu koduväiks (viisiga)

Kuningatütre pastlad (viisiga)

Kuu kukrus, päev otsa ees

Kuningapoeg ja hall hunt

Üle nurme pulmas

Imelised pealuud

Kullased oinakesed

Mida ütleb, see saab

Päkaotsa-pikkune poisikene (viisiga)

Kass, leivalabidas ja niinekera

Rikas vend ja vaene vend

Oakene

Tõrvane härg

Jutt taadist, eidest ja vahakarva kanast

Mulle on terve elu muinasjutud meeldinud. Kui olin väiksem, siis loeti mulle neid igal õhtul ette. Mida suuremaks ma kasvasin,õppisin ise ka lugema. Esimese oma muinasjutu raamatu sain endale viiendaks sünnipäevaks. Eks nendest raamatutest minu lugejapisik alguse saigi.

Seda raamatut lugedes meenusid nii mitmedki mälestused, sellest kuidas raamatukogust sai endale virnade viisi erinevaid muinasjutu raamatuid koju tassitud.  Kahjuks siis ei teadnud sellest muinasjutukogust midagi, kuid nüüd sellest rahvajutu üritusest osa võttes sain tuttavaks ka setu muinasjuttudega.

Minu jaoks oli tegemist põnevate lugudega. Küsite, et mida saab muinasjutus olla põnevat, kui seal on kindlaks määratud nii algus kui ka alati peab olema õnnelik lõpp. Kuid eks mõned jutukesed polnudki nii rõõmsad kui oleks võinud arvata.

Marjakobara muinasjutu raamatuga kohtusin esimest korda ja tunnistan ausalt, et ta lummas mind juba oma kaanepildiga.  Mida rohkem ma lugesin seda rohkem ma leidsin ennast maailmast, kus kohtusin päkaotsa pikkuse poisikesega, vana koera aga ka mitmete teiste tegelastega olgu siis nendeks kuninglikud kaunitarid või siis mõned pealtnäha tavalised koduloomad.

Mulle meeldisid mitmed lood ja ma usun, et loen seda raamatut ka kunagi oma lastele ette, kui nemad ka lugema õpivad siis saavad nad seda maailma ise avastada. Loodan, et tulevikus on veel raamatuid, mida lugeda. Kurb oleks kui neid enam paberil ei olekski.

Ma nautisin seda lugemist väga, lugesin rahulikus tempos üks lugu korraga ja mõtlesin peale lugemist selle peale, et mis seal siis juhtus ja mida võiks siit endale meelde jätta.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole. Ma usun, et see ei jää minu ainsaks muinasjutu tutvuseks sel aastal.

Kõike kaunist teile kallid sõbrad!!