Seiklejad ja aarete tempel(Seiklejate sarja 2.raamat)(2022)

Seiklejad ja aarete tempel(Seiklejate sarja 2.raamat)(2022)(176lk)

Autor: Jemma Hatt

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Isa pärand, aardejaht Egiptuses ja tuhandete aastate vanune müsteerium … Lara, Rufus, Tom ja Barney on tagasi!

„Seiklejate“-sarja teises raamatus pöörab ammuse kirja leidmine Lara, Rufuse ja Tomi rahulikud koolivaheajaplaanid pea peale. Lapsed suunduvad Egiptusse otsima salapärast templit, mis Lara isal omal ajal leidmata jäi. Muidugi ei ole nad ainsad, kes muinasjutulist varandust leida ihkavad. Pöörases seikluses tulevad lastele appi vanad ja uued sõbrad ning koos visatakse nii mõnigi vemp?

„Seiklejate“-sari pakub põnevaid seiklusjutte 8‒12-aastastele lastele. „Seiklejad ja aarete tempel“ on sarja teine raamat. Varem on ilmunud „Seiklejad ja äraneetud loss“ (2021).

Kuna mulle meeldis väga esimene osa, siis kohe kui nägin, et ilmus teine osa, teadsin et tahan selle sarjaga jätkata. Niimoodi ta mulle lugemisse sattuski. Kuna esimene osa oli pööraselt seikluslik ja põnev, siis ka teine raamat on samuti põnev seiklus Egiptuses, kus lapsed peavad leidma sealt salapärase templi, mis Lara isal kahjuks leidmata jäi. Kas nad saavad sellega hakkama ja milliseid takistusi tuleb neil läbida, et leida see salapärane tempel ja seal peituv aare.

Kindlasti on tegemist väga nauditava sarjaga ja lugemine läheb kui ludinal. Elasin laste seiklustele kaugel Egiptimaal väga kaasa ja jõudsin ka sellest siin teile kirjutada kallid sõbrad. Eks ta üks lastele mõeldud põnev seiklusjuttude sari, kuid nii emad kui ka isad võivad seda sarja vabalt lugeda ja tunda end taas lapsena. Mul on väga hea meel, et ma selle sarja lugemist alustasin ja nüüd ei jää muud üle kui oodata järgmise osa ilmumist eesti keeles.

Ma usun, et kes korra on selle sarjaga alustanud, ootab väga ka järgmisi osi. Eks sellest sarjast saab üks mu lemmikuid ja mina igatahes kindlasti ostaksin selle oma lapsele lugemiseks. Tean, et see sari on lastele, aga mind kui täiskasvanut tõmbas samuti lugu endaga kaasa. Mõnus ja kaasahaarav lugu ja vingelt ägedad lapsed.

Soovitan seda sarja kõigile lugemiseks, sõltumata vanusest. Usun, et igaüks leiab siit lugudest just selle mida otsib.

Egüptoloog(2006)

Lugemiseväljakutse 2020

19. Raamat kirjastuse Ersen sarjast “Raamat, mida peab lugema”

Egüptoloog(2006)(456lk)

Autor: Arthur Phillips

Kirjastus: Ersen

Tutvustus

Teravmeelne, leidlik ja huvitavalt üles ehitatud romaan egüptoloogist, kelle kinnismõtteks on apokrüüfilise kuninga hauakambri leidmine. Loo salapärane labürint avaneb Egiptuse kõrbelagendikel 1922. aastal, lookleb Austraalia slummide, Oxfordi, Esimese maailmasõja lahinguväljade ja Bostoni ballisaalide kaudu tagasi Egiptusse.
Samal ajal kui Howard Carter paljastab Tutanhamoni hauakambri saladuse, tehes arheoloogia ajaloos kõige väljapaistvama avastuse, kaevab Oxfordi-haridusega egüptoloog Ralph Trilipush end raskustesse, panustanud oma professionaalimaine ja pruudi varanduse pornograafilisele hieroglüüfkirjas papüürusetükile.
Sedaaegu alustab järeleandmatu Austraalia detektiiv oma karjääri suurimat juhtumit, tehes mõrvari otsingul tiiru peale kogu maailmale. Otsides lisaks veel üht mõrvarit. Ja võib-olla veel üht mõrvarit.
Nende pealtnäha eraldi lugude kokkujooks annab tulemuseks sedakorda plahvatusliku, niihästi vältimatu kui ka ülimalt ettearvamatu lõpu…

See raamat oli nii jaburalt hea, et ma muudkui lugesin ja lugesin. Vahel mõtlesin küll, et mida ma küll loen, aga mida lugu edasi läks, seda põnevam oli.

Kas peategelane saab mõrvari kätte ja milliseks kujuneb lõpplahendus, seda lugege ise!

Ma tõesti ei oodanud, et lõpplahendus võiks kujuneda selliseks. Muidugi eks mõrvari otsimine oli ka omamoodi põnev.

Ma ei saa öelda, et seda raamatut lugedes oleks midagi valesti olnud. Üldse mitte, lihtsalt see sari pole just kõigile. Ma ei ütle, et ma olin sellest raamatust vaimustuses, kuid käest ära panna ka ei suutnud.

Eks selles loos oli see miski, mis sind kaasa haaras ja seda kuni lõpuni välja. Ma usun, et proovin ka teisi selle sarja raamatuid lugeda. Igatahes krimilood mulle meeldivad ja seegi polnud mingi erand. Lihtsalt seekordne lugu oli mõneti nii jabur, et mõtlesin mõned korrad pooleli jätta.

Teistele soovitada ei oska, kes tahab see loeb ja eks goodreadsi hinnag hirmutab ka eemale 😀

Minu Egiptus(Kaunis kaos)(2018)

Minu Egiptus(Kaunis kaos)(2018)(214lk)

Autor: Sandra Peets

Tutvustus

Egiptusest mõeldes turgatavad esimesena pähe püramiidid, päike, liiv ja türkiissinine värviliste korallidega meri, kuid kui paljud on mõelnud seal elamisest? Mina ka ei mõelnud, aga pakkisin kohvrid ja minu elukohaks sai vaheldumisi Punase mere ääres paiknev Hurghada ja Ülem-Egiptuse linn Luxor. Esimene on eestlastele tuttav ja küllaltki läänelik kuurortlinn, teine äärmiselt konservatiivne ja klannikultuuril rajanev asula. Unistasin avastusretkedest Ramses II radadel ja maalilistest jalutuskäikudest päikeseloojangul Niiluse kallastel… Mind tervitas hoopis kultuurišokk – koduseinte vahele varjuvad naised, piiratud liikumisvabadus ja lõputu trall pulmade ümber. Kohalike tõekspidamiste mõistmine võttis aega, kuid lõpuks saime sinasõpradeks.

See on lugu sellest, kuidas ma 2012. aastal Hurghadas armastuse otsa komistasin ja peale viieaastast kaugsuhet Egiptusesse kolisin. See on ka lugu abieludest ja naiste rollist Egiptuse ühiskonnas. Lugu Egiptuse ühiskonna põletavatest probleemidest ja kaosest ning egiptlastest, kes seda kõike läbi huumoriprisma vaatavad.

Olen siiralt üllatunud. Ma tõsimeeli arvasin, et see tuleb üks selline turisti raamat, kus pidevalt räägitakse Egiptuse suurimatest vaatamisväärsusest, aga võta näpust polnudki selline.  Mulle väga meeldis ja ma kujutasin ette ka ennast sealsetes linnades.

Muidugi kõige armsam lugu oli see, kuidas autor päästis kiisupoja elu ja tema eest nii armsalt hoolitses. Muidugi sai kiisule ka vahva nimi, kes tahab teada, milline siis peab ise seda raamatut lugema.

Mulle meeldis et sain teada erinevad kultuurilisi eripärasid aga muidugi ka seda, et kõike ei saa võtta nii nagu sa seda siin Eestis oled harjunud. Eks kombed on igal pool erinevad. Muidugi ka toit, mida peategelane värvikalt kirjeldas ja endalgi katsetamise tuju tõstis.

Eks Egiptlased vaatavad kõike oma elus läbi huumoriprisma ja on omamoodi inimesed. Kui kokkusaamisel ise oled täpselt kohal, siis seal on täiesti normaalne, et teine võib hilineda ja seda ei tasu üldsegi pahaks panna.  Elu ei peagi käima täpselt kella pealt ja sellest tuleb rõõmu tunda.

Mulle meeldis, et lugu lõppes nii armsalt ja sellist lõppu ma just ootasingi. Kes tahab teada, mis sai lõpus siis eks lugege seda ise ja saategi teada.

Ma olen rahul, et seda raamatut lugesin ja kindlasti jätkan Minu sarja lugemist. Täiesti sobivad vahepaladeks põnevike ja krimiromaanide vahele.  Ajaviiteks täitsa tore lugemine ja soovitan teistelegi!

Pakaa kallid sõbrad!!