Ja siis oli ta läinud(2020)(300lk)
Autor: Lisa Jewell
Kirjastus: Eesti Raamat
Tutvustus
Ellie Mack oli täiuslik tütar. Ta oli viieteistkümneaastane, kolmest lapsest noorim. Teda armastasid ühtviisi nii ta vanemad, sõbrad kui ka õpetajad. Tema ja ta poiss olid unistuste paar. Kõigest mõne päeva pärast pidid läbi saama riigieksamid ja algama idülliline suvevaheaeg. Kogu elu oli ta ees valla. Ja siis oli ta läinud. Nüüd püüab ta ema Laurel Mack oma eluga edasi minna. Tütre kadumisest on möödas kümme aastat, abielu purunemisest seitse aastat, ja kõigest mõni kuu on möödas sellest, kui Ellie juhtumi viimane juhtlõng päevavalgele tuli. Kui Laurel kohtab aga kohvikus üht sarmikat meest, on talle enesele ehk kõige suuremaks üllatuseks, kui kiiresti nendevaheline flirt millekski sügavamaks kujuneb. Peagi tutvub ta juba Floydi tütardega – ja mehe noorem laps Poppy võtab Laureli hingetuks. Sest Poppy näeb välja nagu Ellie. Ja nüüd hakkavad küsimused, millega Laurel on püüdnud kõigest väest rahu teha, teda uuesti vaevama. Kuhu Ellie läks? Kas ta jooksis tõesti kodust minema, nagu politsei on pikka aega kahtlustanud, või oli tema kadumisel mõni valgustkartvam põhjus? Kes see Floyd õieti on? Ja miks meenutab ta tütar nii jahmatava täpsusega Laureli enda kadunud tüdrukut?
Lisa Jewell on rahvusvaheline menukirjanik, kelle sulest on ilmunud 17 romaani, sealhulgas New York Timesi ja Sunday Timesi bestseller „Ja siis oli ta läinud“. Jewelli teoseid on ingliskeelsetes maades müüdud üle kahe miljoni eksemplari ja neid on tõlgitud enam kui kahekümne viide keelde. Lisa elab koos abikaasa ja kahe tütrega Londonis. „Jewell paljastab oma pööreterohke süžee just sellise tempoga, et lugejad põnevusest küüsi näriks. Mitmetahulised tegelased on täiuseni välja joonistatud ja isegi kõige paadunum põnevikulugeja ei aima, millise suuna asjad võtavad, kuni viimnegi sõlm on lahti harutatud. Need vähesed, kes lõpu ette ära aimavad, ei saa seda aga pahaks panna, sest jutuvestmise tempo ja kvaliteet paeluvad neid lõpuni.“
Seda lugu oli nii raske lugeda. Ühelt poolt selline kurjus, mis haaras ühe tegelase endasse ja pani tegema midagi sellist, mida ma ei oleks osanud uneski näha. Ma ei oodanud, et Elliega võiks midagi sellist juhtuda. Ma kogu loo lootsin, et temaga on kõik hästi ja ta leitakse üles.
Minu jaoks oli lugu pingeline ja põnev. Ma elasin nii kaasa, et ei suutnud muule mõelda kui sellele loole. Tükk aega pole midagi sellist juhtunud.
Lugu algab sellest,et tüdruk nimega Ellie lahkub kodust, et minna raamatukokku ja kaob siis jäljetult. Kas ta tõesti on tegu teismelise põgenemisega kodust või juhtus temaga midagi halba?
Kas tõesti üks asi võib viia teiseni ja inimene on võimeline midagi sellist tegema? Ma ei suuda siiani uskuda, et miski pealtnäha kinnismõte võib viia selliste tagajärgedeni.
Laurel annab endast kõik, et eluga edasi minna ja leida taas oma ellu keegi, kes teda armastaks. Peagi tundub naisele, et mehel kellega ta kohtus on tema tütrega nii sarnane tütar Poppy. Kas ta kujutab seda ette või on see mingisugune eksitus? Millega see kõik lõpeb, seda saate teada raamatust.
Mulle meeldis see lugu, oli nii põnevust kui ka pinget. Muidugi ka ootamatuid pöördeid ja lõpplahendust ma sellist ei oodanud. Mulle meeldis, et lugu ei tammunud ühel koha peal ja sisse olid toodud ka niiöelda kurjategija mõtted ja tunded. Kõik see mis ta selleni viis. Mida teeksid sina, kui satuksid Laureli olukorda?
Kuidas suudab üks naine olla nii jõhker, et kõike seda kuid kavandada ja siis lihtsalt jätta asi saatuse hooleks? Ma ei suuda vist seda lugu mõnda aega unustada.
Kas Laurel suudab eluga edasi minna ja milliseks kujuneb lõpp, seda lugege kallid sõbrad ise. Ma ei hakka edasi jutustama, muidu pole enam teil põnev lugeda.
Ma olen uurinud, et sellel autoril on veel raamatuid ilmunud. Nii hea oleks, kui needki eesti keeles ilmuksid. Sest see autor juba oskab põnevalt kirjutada.
raamaturiiulike 