Kaldajärsaku maja(Ruth Galloway sarja 3.raamat)(2021)

Lugemiseväljakutse 2022

34. Kirjastuse Eesti Raamat, mille kaanel sõna “Krimiraamat”

Kaldajärsaku maja(Ruth Galloway sarja 3.raamat)(2021)(294lk)

Autor: Elly Griffiths

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Ühelt kõledalt murenevalt Norfolki rannaribalt leitud vanad luud toovad kaasa mitme nüüdisajal elava inimese surma. Kohtuarheoloog dr Ruth Galloway on just naasnud tööle pärast seda, kui tal sündis tütar Kate, kelle teadmatuks märgitud isa on abielumees, peainspektor Harry Nelson. Ruth jumaldab oma tütart, aga tal on raske ühel ajal toime tulla emaduse ja armastatud tööga, ning lisapingeid tekitab Nelsoni ilmne mure nende ühise tütre pärast ja soov lapse elus osaleda. Nüüd tehakse Ruthi elu aga veelgi keerulisemaks, kui ta kutsutakse uurima massihauda ja ta tuvastab, et luud kuuluvad kuuele meesterahvale, kellel on käed köidetud ja kuul pähe lastud. Järgnevad analüüsid paljastavad, et tõenäoliselt oli tegu sakslastega. Kohalik rannikuriba oli omal ajal Saksamaa sissetungiks välja valitud sihtkoht. Kodukaitse kavatses aga vankumatult kõik taolised katsed tagasi lüüa, ja seda organisatsiooni juhtis mees, kelle poeg on nüüd parlamendiliige. Üks vähestest elus olevatest Kodukaitse liikmetest rauk vihjab saladusele, mida nad kõik olid lubanud hoida oma elu hinnaga. Kohale ilmub Saksa reporter ning ilmsiks tuleb info operatsiooni „Lucifer“ ja võimaliku briti sõjaroima kohta. Ja kui eakad tunnistajad hakkavad kahtlastel asjaoludel hinge heitma, näevad Ruth ja Nelson ränka vaeva, et süveneda jahtunud juhtumisse, mis on korraga muutunud niivõrd kuumaks, et kõrvetab tervet rühma kahtlusaluseid, kes tahavad meeleheitlikult minevikku vaka all hoida. Samal ajal tuleb Ruthil ja Nelsonil tegelda ka oma suhtega. Griffithsi kolmas romaan ei sisalda mitte ainult suurepärast müsteeriumi, vaid jälgib ka keeruliste ja mõnikord lausa ebasümpaatsete tegelaste käekäiku.

Taaskord oli tegemist mõnusa seiklusega ja seda kõike koos Ruthi ja Nelsoniga. Ka seekord pole juhtum teps mitte lihtsate killast ja nad mõlemad peavad andma endast kõik, et leida süüdlane ja et ta saaks väärt karistuse. Eks ka siin loos on ootamatuid pöördeid ja käike, mis teevad loo üpriski põnevaks.

Tunnistan, et naudin selle autori krimiraamatuid ja iga kord kui ilmub uus osa, tean et loen selle kindlasti ka läbi. Ta on loonud võimsa karakteri ja seda kõike Ruthi näol. Ta pole just kõige suurem suhtleja ja pigem hoiab oma ette. Selline vaikne, kuid siiski nutikas naine, kes suudab alati igale olukorrale lahenduse leida. Eks tunnen temas natuke ka ennast ära. Ma ise ka pole eriti pidudel käia ja oleksin parema meelega kodus.

Alati neid lugusid lugedes suudan ennast sinna sisse nii ära kaotada, et vahepeal ei tahagi muud midagi teha kui aina edasi lugeda. Kui parasjagu ei loe, siis keerlevad mu mõtted loo ümber. Nii oli ka seekord. Nüüd ei jäägi muud üle kui järgmise osaga edasi põrutada. Loodan, et tuleb sama pöörane sõit nagu oli seda see osa.

Iga osaga aina rohkem hakkab mulle endalegi arheoloogia meeldima ja luude uurimine tundub selline põnev ja salapärane töö. Muidugi on loos pisut ka Ruthi isiklikku elu koos oma armsa beebiga, mis annab ainult loole juurde.

Igatahes minu jaoks oli pööraselt põnev lugemine ja soovitan ka teistele!

Januse kivi(Ruth Galloway sarja 2.raamat)(2020)

Januse kivi(Ruth Galloway sarja 2.raamat)(2020)(316lk)

Autor: Elly Griffiths

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Jube avastus vanas lastekodus toob päevavalgele unustatud saladused Norwichi minevikust.

On möödunud vaid mõni kuu, kui arheoloog Ruth Galloway aitas lahendada teadmata kadunud inimese juhtumit, pääsedes ise vaevu eluga. Kuid kui Norwichis suurt vana maja lammutavad ehitustöölised leiavad ukseava alt lapse luud, kutsub inspektor Harry Nelson Ruthi uuesti kohale. Kas tegemist on Rooma-aegse rituaalse ohverdusega või on tapja meie kaasaegne? Kaks last olid nelikümmend aastat varem seal asunud lastekodust kadunud … kuid tõendusmaterjal viitab üha enam hoopis teisele kuriteole. Peagi selgub, et keegi on alanud uurimisest vägagi häiritud ning ta ei vali vahendeid, et Ruthi valedele jälgedele juhtida.

Taaskord üks mõnus seiklus koos Ruthiga, temaga juba igav ei hakka ja muidugi ka Harry Nelson, kes annab alati endast parima, et lahendada juhtumid, mis tema lauale satuvad. Ka seekord on neile sattunud juhtum, kus on nii palju minevikusaladusi, et nende lahti arutamine võib ka nende elud ohtu seada.

Lugu saab alguse sellest, et ühe vana maja lammutamise käigus leiavad ehitustöölised ukseava alt lapse luud ning politseinik Harry Nelson kutsub Ruthi taaskord kohale. Kas on tõesti tegemist vanade säilmetega või on need uuemad luud? Kas siin on ka seos Vana-Rooma aegse rituaalse ohverdusega või on tapja keegi praegusest ajast?

Mida rohkem Ruth neid luid uurima asub, seda pingelisemaks ja põnevamaks tema elu läheb. Ta püüab kogu jõust leida vastuseid ja mida rohkem nad koos Harryga lugu uurivad, seda pöörasemalt soovib keegi, et saladused ei paljastuks. Kes ta on ja miks ta ei soovi, et minevik taaskord päevavalgele kistaks?

Usun, et kui seda lugu loete, siis leiate kindlasti nendele küsimustele vastused. Mulle igatahes väga meeldis ja Ruth sobib täielikult just sellisena sinna raamatusse nagu autor on teda loonud. Muidugi on ka Harry Nelson üks värvikas tegelane ja lisaks kõigele veel on temas just seda ainest olla vinge ja vapper politseinik ja anda endast kõik, et lahendada juhtum. Nautisin lugemist väga ja loodan peagi alustada ka kolmanda osaga. Kui ei jõua sel aastal, siis järgmisel kindlasti.

Soovitan lugeda!

Kõike kaunist teile sõbrad!

Koolmekohad(Ruth Galloway sarja 1.osa)(2020)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

50.Raamatus on mõni loom olulisem kohal. (käib peategelasega pidevalt kaasas, mainitakse väga palju vms) Võib olla ka fantaasia loom (mitme peaga hobune, lohe jms)- seni kuni on tegemist kindlalt mitterääkiva loomaga, mitte inimesega sarnase loomakujuga tegelasega.

Koolmekohad(Ruth Galloway sarja 1.osa)(2020)(276lk)

Autor: Elly Griffiths

Tutvustus

Rahvusvaheline menuk traditsioonilise Briti krimiromaani austajaile. Arheoloog doktor Ruth Galloway on hilistes kolmekümnendates naine, kes elab meeleldi üksi koos oma kahe kassiga Norfolki lähistel kõledas ja eraldatud paigas nimega Saltmarsh – rabamaal, mis oli rauaaja asukate jaoks püha, sest pole päriselt ei maa ega meri. Kuid tema ühetaolised päevad, mida täidab luude ja muististe väljakaevamine, pööratakse pea peale, kui üksildaselt mererannalt leitakse lapse luud.

Peainspektor Nelson kutsub Galloway appi, uskudes, et säilmed kuuluvad Lucy Downeyle, kümme aastat varem kadunud tüdrukule, kelle röövija kiusab teda ikka veel kummaliste kirjadega, mis sisaldavad viiteid ohvririitustele, Shakespeare’ile ja piiblile. Siis kaob veel teinegi tüdruk ja Nelson saab uue kirja – samasuguse nagu Lucy juhtumi ajal. Kas tegemist on sama tapja või matkijast mõrvariga, kes on mingil moel seotud Ruthi eraldatud elupaigaga? Mida lähemale kirjasaatja tuleb ja mida enam näitab tuulest räsitud Norfolki maastik oma võimu, seda eksinumana Ruth end sel uuel territooriumil tunneb – ja satub tõsisesse ohtu.

„Koolmekohad“ on esimene raamat Elly Griffithsi paljukiidetud ja oodatud Ruth Galloway sarjast! Griffithsi põneva süžeega raamatute populaarsuse taga on autori oskus ühendada tuulest ja vihmast räsitud Norfolki ranniku atmosfäär, piirkonna müüdid ja legendid ning tark, kohati terav ja isepäine, kuid alati inimlik peategelane.

Seekord sattusin ma oma lugemistega Saltmarshi. Sealne õhustik ja muidugi kui mängus on ka loodus( raba ja meri), siis ma ei suuda lihtsalt raamatut käest panna. Nii juhtus ka seekord. Oli küll teistsuguse kulgemisega krimilugu, kuid nauditav igatahes.

Ma ei kahetse, et seda raamatut lugesin. Nüüd ei jää muud üle, kui oodata järgmist osa. Loodan, et seegi tõlgitakse.

Selles loos kohtume arheloog Ruthiga, kes ühel hommikul tõmmatakse ootamatult kriminaaluurimisse. Kes on see torssis mees ja mida ta küll temalt tahta võiks? Kas tõesti tema suudab politseid uurimises aidata ja jõuda jälile mõrvarile? Seda lugege ise kallid sõbrad.

Mulle meeldis see lugu ja ma nautisin seda kulgemist, kohati tundus, et lugu on kirjutatud tõusude ja mõõnade taktis. Ühelt poolt põnev krimiuurimine teisalt aga peategelase Ruthi sisemised võitlused enda ja teda valdavate tunnetega. Õhus on ka küsimus, kas ta tõesti jääbki vanatüdrukuks?

Muidugi politseinik Nelson oli ka omamoodi karakter, kes ei jäta enne, kui süüdlane on tabatud. Mingu selleks siis niikaua aega kui vaja. Muidugi aitab teda suuresti ka Ruth, kes avastab seose nii luude kui ka mõrvari vahel.

Kas nad tabavad mõrvari ja kuidas lugu lõpeb, seda lugege ise! Ma julgen soovitada lugemiseks, kes seda teinud pole. Mulle meeldis veel ka see, et arheloogia oli ka loosse sisse toodud. Eks mindki on mõneti see teema huvitanud ja ajalugu on üldse põnev, samuti on seda mütoloogia.

Kaunist õhtut kõigile!