Krahviproua Genoveva pihtimused(1982)

Loomingu raamatukogu väljakutse 2022

September: Värvikas naispeategelane

Krahviproua Genoveva pihtimused(1982)(38lk)

Autor: Endel Nirk

Kirjastus: Perioodika

Tutvustus

Ehk Ühe paljukannatanud naisterahva iseäralik ja väga tähelepanuväärne ajalik elukäik, tema enese poolt kõige tõepärasemalt jutustatud.

Minu tee selle raamatuni sai alguse sellest, et otsustasin minna tuulama oma maakodu riiulisse ja teadsin, et emal seal mõned selle sarja raamatud peaksid olema ja neid lapates ning näpuga nimekirja jälgides, komistasin selle lookese otsa.

Sisult on raamat värvikas ja üsna julge, arvestades seda, et see ilmus nii ilmatu aeg tagasi. Kuid ma ei kahetse selle loo lugemist ja polegi ammu midagi sellist lugenud. Kes tahab teada, mida kõike krahviproua Genoveva lugejatele pihib, siis lugege kindlasti. Ta on üks värvikamaid tegelasi, kellega mul on olnud au sel kuul tutvuda. Muidugi lisaks eelpool loetud toateenija Mollyle.

Midagi väga ära reeta ei tahaks, seega kes soovib teada, mida põnevat selles loos toimub ja millised värvikaid tegelasi on veel, siis pole muud kui lugege. Nüüd rändas see raamat, igatahes emale lugemiseks ja usun, et tallegi võiks meeldida. Nii on raamatute ostmisega, et nende olemasolu ei pruugi mäletada. Nii igatahes ta mulle väitis. Minu suureks rõõmuks paelus teda tookord pealkiri, sest aasta oli ju 1982. Lisaks tuli välja, et raamatu ostis endale tädi, aga kuidagimoodi sattus see ema riiulisse ja sinna ta ka jäi.

Kes soovib see loeb ja kes ei taha, ei pea seda ilmtingimata tegema.

Kaanekukk(2017)

Ajaloo lugemiseväljakutse 2020

Kaanekukk(2017(390lk)

Autor:  Endel Nirk

Tutvustus

Ants Laikmaa (1866 – 1942) oli üks Eesti kunstielule alusepanijaid 20. sajandi alguses, kelle roll nii looja, õppejõu kui kunstielu organiseerijana on hindamatu. Kunstnikuna annavad Laikmaa loomingus tooni pastellmaalid: pastellidega ta lõi nii maastikke kui portreesid. Laikmaaga seostatakse ka impressionismi tulekut eesti kunsti. Ta õppis lühiajaliselt Peterburis ja veidi pikemalt Düsseldorfis, kuid alates 1901. aastast elas taas Eestis. Kaks aastat hiljem asutas ta ateljeekooli, millest kujunes oluline õppeasutus ja 20 aasta jooksul õppis seal ligi 800 inimest.

Nii Laikmaa kunst kui ka kunstialane tegevus lähtus rahvuslikest ideaalidest. Oma kunstis portreteeris ta korduvalt märgilisi isikuid (nt Marie Under, Miina Härma, Fr. R. Kreutzwald, eestlastest talupojad jne) või kujutas kodumaa loodust. Eraldi peatüki moodustavad Laikmaa 1910ndate alguses valminud tööd Itaalias, Capril, Tuneesias jm. Alates 1920ndatest osales Laikmaa näitustel harva ning tõmbus 1930ndatel aktiivsest kunstielust tagasi, sulgedes ka oma ateljeekooli.

„Kaanekuke“ kirja pannud Endel Nirk on eesti kirjandusteadlane, -kriitik ja kirjanik, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja Karl Ristikivi uurija ning ka üks 40 kirjale allakirjutanutest 1980. aastal.

Seekordne raamat viis mind kunstimaailma. Lugu rääkis  kunstnik Ants Laikmaast.  Tema elu ja tema looming. Peamiseks suunaks olid pastellmaalid. Nii portreed kui ka maastikupildid. Mind suisa lummas see raamat.

Kui google abiga natuke otsisin, siis leidsin ka mõned tema maastiku kujutavad pastellmaalid. Minu arvates on need nii ilusad ja annavad väga hästi kujutatavat edasi.

Seekordne raamat oli nii huvitav, et raske oli käest panna. Tahtsin nii väga veel ja veel seda lugeda. Tänu ajaloo lugemiseväljakutsele ma selle raamatu lugemisse võtsingi.

Mõtlesin kaua millist raamatut lugeda ja ma ei kahetse, et kodumaise kunstniku kasuks otsustasin.

Mulle meeldis see lugemine ja usun, et julgen ka teistele soovitada. Kordagi ei tekkinud tunnet, et tegu on igava looga või tahaksin pooleli jätta. Varem ei teadnud sellest kunstnikust midagi aga nüüd vaatan tema pilte suure huviga.

Lisan ka mõned selle kunstniku teosed. Loodan, et võisin neid pilte kasutada.  Lisan ka mõned tema tuntumad portreepildid. Veebileht kust pildid võtsin on leitav siit: https://kunilaart.ee/et/artist/ants-laikmaa/

Capri maastik

Talumaja Taeblas

Torgu Madis

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree (Kaugelt näen kodu kasvamas)