Väike roosa pilet paradiisi(2015)

Lugemiseväljakutse 2021: 12 ust

Oktoober: Uks, mis viib sind sinu koju, sinu raamaturiiuli ette. Vali sellelt riiulilt kõige kauem lugemist oodanud raamat ja loe see läbi.

Väike roosa pilet paradiisi(2015)(312lk)

Autor: Ene Sepp

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Mida sa teeksid, kui poolkogemata ostetud loteriipilet tooks sulle Eesti ajaloo suurima lotovõidu? Läheksid ümbermaailmareisile või hoiaksid oma praegusest tööst kümne küünega kinni? Kellele sa räägiksid, kelle eest saladuses hoiaksid? Kas sa teeksid kannapöörde, mida oled senini edasi lükanud ettekäändel, et sul pole raha? Või üritaksid unustada, et see raha su arvel üldse eksisteerib?

Aastaid vägivaldses suhtes olnud Maarjale langeb sülle 30 miljoni euro suurune lotovõit, mis muudab tema elu tundmatuseni. Kuid sammud, mida unistustes oli niivõrd lihtne astuda, muutuvad tegelikkuses müürideks, mille ületamine tundub võimatu. Koos harjumuste, minevikust kerkivate vanade ja olevikus lisanduvate uute tuttavatega saab tema elust labürint, millest välja pääseda on keeruline isegi kogu selle raha abil.

Ene Sepp sündis 1991. aastal Raplas. Varem on temalt ilmunud kolm noorteromaani, millest esimene, “Medaljon”, võitis Tallinna Keskraamatukogu aasta jooksul enim loetud lasteraamatu auhinna “Järje hoidja”. “Väike roosa pilet paradiisi” on tema esimene täiskasvanutele suunatud romaan. See märgiti ära kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistlusel.

Üsna kurb lugu naisest nimega Maarja, kes on aastaid elanud vägivaldses suhtes ja temale endalegi üllatuseks võidab ta lotot mängides 30 miljonit eurot. See võit muudab tema elu ikka väga. Kas ta suudab muuta oma elu ja leida hingerahu? Kas tõesti ootab teda ees takistuste rada, mida läbida? Kes meist pole siis ka ise unistanud suurest lotovõidust? Igakord kui pileti ostad, on ju sisimas endalgi tunne, et nüüd see juhtub.

Minu meelest saatis raamat sõnumi, et raha ei ole mingi maagiline pääsetee halvast elust. Elasin Maarjale väga kaasa ja kurb oli lugeda tema elust, mis polnud just selline nagu peaks olema. Sellist elu ei taha isegi oma vihavaenlasele. Igatahes selle autori raamatud on alati olnud väga head ja ka see pole mingi erand. Ma vabandan ta ees, et lugemine nii kaua aega võttis. Nüüd sai viga parandatud ja loodan, et lugemistee mind taas tema raamatuteni viib.

Soovitan teistelegi, nauditav lugemine, kuigi temaatika polnud just kõige kergem. Eks lotovõit aitab küll sind teatud mõttes, aga kui ollakse sellises suhtes, siis saab ainult iseenda peale loota ja just sina oled see, kes peab esimese sammu astuma.

Tagasi sadulasse(2020)

Tagasi sadulasse(2020)(256lk)

Autor: Ene Sepp

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Sigridit ootab ees ainulaadne võimalus veeta osa järgmisest suvest välismaal oma ratsutamisoskust arendades. Ainus, mida selleks on vaja, on hea video jõuluvõistlustelt. Ränk õnnetus võistlustel tähendab aga suvise unistuse purunemist. Selle asemel peab ta toime tulema vigastuse, hirmude ja sõprade mõistmatusega. Ratsutamine on aastaid tema eluks olnud ja nüüd on see kadumas. Väikesed valged valed kuhjuvad ning kannatus katkeb nii vanematel kui sõpradel. Enam pole küsimus selles, et ta saaks välismaal oma ratsutamist arendada, vaid selles, kas ta üldse saab kunagi uuesti ratsutada?

Olles varemalt läbi lugenud selle autori raamatu Jagatud Suvi, siis seda raamatut raamatukogus nähes teadsin, et tahan seda lugeda. Kuna esimene raamat oli põnev ja kaasaelamist oli palju, siis ka see osa pole mingi erand.

Autor suudab luua maailma, kus lugeja tunneb ennast mugavalt ja saab tegelastele kaasa elada ning nautida seda kulgemist, mida lugu neile pakub. Ka selles loos oli see miski, mis viis mind selleni, et lugesin selle loo mõne tunniga läbi ja olen siiralt tänulik autorile, kes peale esimest osa jätkas selle osaga ja niimoodi ta meieni jõudiski.

Seekord võivad valed viia mõne tegelase sellise tohuvabohu kätte, kus ta tunneb, et talle pole enam midagi jäänud. Nagu vanarahvas ütleb; valel on lühikesed jalad on ka siin raamatus tõsi.

Mulle meeldis see lugu ja nüüd ei teagi, kas midagi uut on ka oodata samade tegelastega või oligi see neist viimane lugu. Kui loos on juba hobused ja võiduratsutamine, siis ei saa ju igav olla. Seda hirmugi ei olnud, et enam edasi ei loe ja jätan pooleli. Vastupidi, muudkui lugesin ja lugesin, vahel tundus, et lugu ise jääb natuke lühikeseks, kuid see polnud üldsegi nii.

Noortekatega on juba nii, et neis on see miski, mis võlub sind eheduse ja sina kui lugeja suudad mõneti end tegelastega samastada. Eks isegi olen ratsutamisest unistanud aga eks see vist unistuseks jääbki. Neid harjata tahaksin küll.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja usun, et selle raamatukomplekti lugemist te ei kahetse. Eelneva raamatu tutvustuse leiate samuti siit blogist.

Jagatud suvi(2018)

Saatusesepp- aprill

Jagatud suvi(2018)(272lk)

Autor: Ene Sepp

Tutvustus

Sigridi elu on juba aastaid tiirelnud ümber ratsutamise ja eriti ümber imekauni raudja mära Mileedi, kellega ta peaaegu iga suvi sõitmas käib. Viimaks kätte jõudnud suvevaheaeg tähendab, et Sigrid saab veel rohkem aega tallis veeta ja Mileediga harjutada, et suvelõpu võistlustel oma möödunud aasta esikohta kaitsta.

Ent Sigridi plaanid lähevad sassi, kui talli tuleb uus sõitja ja treener teatab, et Sigrid peab oma hobust temaga jagama hakkama. Pikkamisi hakkab tüdrukule tunduma, et ta kaotab uuele ratsutajale nii Mileedi kui ka kõik oma sõbrad. Aga kui tema elu segi paisatakse, siis ei pea ka sellel uuel kergem olema!

Seekordne lugu viib meid hobuste maailma. Lapsena soovisin isegi endale hobust ja kõike seda elu, mis siin raamatus oli kirjeldatud. Kahjuks minu unistus jäi täitmata aga siiski soovisin seda pikka aega.

Lugu on kirjutatud ladusalt ja viib sind kui lugejat maailma, kus on ühelt poolt noorte omavahelised suhted ja teisalt naudivad kõik seal tallis käijad hobustega ratsutamist. Peategelaseks on Sigrid, kes on juba aastaid ratsutamisega tegelenud. Tema lemmikhobuseks on Mileedi. Kui talli tuleb salapärane uus tüdruk, muutub Sigridi elu täielikult.

Tema heitlused ja sisemised tunded, viivad maailma, kus tema tegelane käis vahepeal mulle natuke närvidele. Nagu miks sa oled selline ja võiksid leppida sellega, et see pole veel maailmalõpp. Proovida midagi uut on just see, milleni võiksid jõuda.  Anna endale võimalus ja sa näed, et suudad rohkem kui seda suutsid Mileediga.

Ma olen alati mõelnud, et alati tuleb endas kindel olla ja unistada suurelt. Kuna täna on sünnipäev, siis minu pisikesed unistused on juba varsti-varsti täitumas.

Mõnus lugemine ja sobib täitsa ajaviiteks lugeda. Eks ootan nüüd huviga järgmist osa, millal selle saan lugemisse ei tea aga eks ootamine teebki asja põnevamaks.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole.