Arm(2020)

Islandi kirjanduse väljakutse 2022

OKTOOBER: Raamat, Islandi kirjanikult, kelle raamatuid sa veel lugenud ei ole

Arm(2020)(176lk)

Autor: Auður Ava Ólafsdóttir

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Armastuse ja huumoriga kirjutatud südamlik lugu ühe mehe üllatavast eneseleidmise teest läbi seikluste, mis annavad ta elule uue mõtte. Jonas Ebeneser on tüüpiline tee-kõik-ise mees, kes tunneb sundi „logisevat“ parandada, kuid samas ei suuda ta ise luua korda oma elus. Viiekümnene ja lahutatud, on ta hiljuti teada saanud, et pole oma tütre Gudrun Waterlily bioloogiline isa. Ta on vajunud eksistentsiaalsesse kriisi ja kaotanud kogu elujõu. Hooldekodus oma seniilset ema külastades mõtleb Jonas vargsi, kuidas, millal ja kus end oma viletsusest vabastada. Et tema ainus tütar ta laipa leidma ei peaks, otsustab Jonas, et kõige parem on surra välismaal. Kaasas vaid tööriistakast ja vahetusriided, lendab ta nimetusse riiki, kus õhus on endiselt tunda sõja hõngu. Ta broneerib toa väikeses väheste külalistega hotellis Silence. Seal elades saab ta aru teiste inimeste armide sügavusest, hakates samal ajal oma hingehaavu uues valguses nägema. Tähistamaks elu lõpmatuid valikuid, muutusi ja teist võimalust, on „Arm“ innustav lugu mehest, kogukonnast ja teekonnast läbi meeleheite sügavuste elu mõtte taasleidmise poole. „Arm“ („Ör“) on Islandi kirjaniku ja kunstiajaloo professori Auður Ava Ólafsdóttiri (sünd 1958) viies romaan. Teos on pälvinud Islandi (2016) ja Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna (2018).

Vot see lugu oli alles koomiliselt hea. Samas armastuse ja huumoriga kirjutatud lugu mehest nimega Jonas, kes on viiekümne aastane ja lahutatud. Kõigele lisaks on ta teada saanud, et laps, keda ta oma tütreks pidas polegi tegelikult seda. Ta ei suuda kuidagi oma elu paika seada ja on otsustanud endalt elu võtta. Kas ta ka teeb seda või keerab tema elu uue lehekülje? Mina igatahes nautisin seda seiklust ja elasin talle väga kaasa, et kõik läheks ikka hästi.

Kohati oli lugu kurb ja siis taaskord koomiliselt naljakas. Eriti siis, kui tegelane pidi vastama küsimustele, mida ta oli juba mitmeid mitmeid kordi teinud. See ajas natuke itsitama küll. Ma nautisin lugemist ja püüan veel leida mõnd islandi kirjanikku, keda veel lugenud pole. Kas kellelgi on soovitusi?

Eks meil kõigil on elus hetki, kus võivad asjad pöörata samuti sama teed nagu seda olid Jonasel. Tema jaoks oli enesetapp just see lahendus, mis aitaks tal sellest kõigest üle saada. Kui ta aga reisile läheb ja veel sellisesse kohta, kus on sõda üle käinud, siis see võib ju teda panna otsust muutma? Kas ta suudab ületada ennast ja visata peast enesetapu mõtted? Lugege ja saate teada.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole. Pisut jabur on aga anname selle peategelasele andeks.

(Vaba)surm(2020)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

52.Teos, mille pealkirjas mainitakse surma või suremist.

(Vaba)surm(2020)(204lk)

Autor: Johannes Kivipõld

Tutvustus

Nona on 17-aastane koolitüdruk, kes lõpetab oma elu. Keegi ei tea, miks. Enne surma oli ta endale hankinud tuttuue mobiiltelefoni.

Siim on 42-aastane laenuhaldur, kes lõpetab oma elu. Keegi ei tea, miks. Enne surma oli ta endale hankinud tuttuue mobiiltelefoni.

Hugo on noor politseiuurija, kes ei suuda leppida, et Nona ja Siimu surma põhjus jääb teadmata. Ülemuste soove trotsides asub ta juhtumeid lahendama ja tema ees rullub lahti lugu, mida tal endalgi on algul raske uskuda.

Meinart on täiesti tavaline mees. Nii tavaline, et tänaval teda keegi isegi ei märka. Kuid see-eest märkab tema teisi. Kui Meinart kellegi ellu ilmub, vapustab tolle lähedasi peagi enesetaputeade. Aga kas vabasurm oli ikka … vaba surm?

Johannes Kivipõllu kriminaalromaan käsitleb tundlikku enesetaputeemat. Ses mõtlemapanevas teoses analüüsib autor manipuleerimise ja mõjutamise tagamaid ning näitab, kui hõlpsasti võib üksijäetud ja haavatav inimene muutuda tööriistaks kellegi pahatahtliku käes.

Seekordne raamat räägib meile loo maailmast, mis on täiesti tabu. Selleks on enesetapud ja kui lihtsalt võib inimene sattuda manipulatsiooni küüsi ja tõesti endale midagi väga saatuslikku teha.

Teema on küll raske, kuid siiski haarab sind endaga kaasa ja enne lahti ei lase kui sa oled teada saanud selle millega see kõik lõpeb.  Ma tunnistan ausalt, et ei oodanud üldse sellist lõppu. Kogu lugemise aja ma ei suutnud välja mõelda, milline võiks olla lõpplahendus.

Meinart paistab olevat täitsa tavaline mees. Võiks öelda isegi et nohkar. Tema töö programmeerijana pole just kuigi seltskondlik, seega keegi teda ka tänaval ei märka. Kuid oi tema märkab teisi ja kuidas veel.  Miks ta seda kõike teeb ja kuidas tema jaoks lugu lõpeb, seda peate te ise lugema.

Hugo seevastu on täitsa tubli politseinik. Eks tema elu varjutavad ka mitmed asjad. Kui ta asub uurima enesetappe, siis mõistab ta peagi, et lugu on palju keerulisem kui ta alguses arvata oskaski. Ta ei suuda uskuda, et sellised hookus pookused on üldse võimalikud ja palub isegi eksperdi abi.

Autor on minu jaoks täitsa uus ja loodan, et leian aega lugeda ka tema eelnevalt ilmunud raamatuid. Kuigi tema kirjutamistiil on natuke omapärane on see siiski täitsa hea lugeda.

Mirabilia sari on üks mu lemmikumaid juba tükk aega ja usun, et jätkan selle sarja lugemist.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole. Temaatika on küll karm, kuid siiski põnev ja kaasahaarav.