Isiklik lugemiseväljakutse 2022
2.) Sass Henno raamat
Mina olin siin(Esimene arest)(2005)(200lk)
Autor: Sass Henno
Kirjastus: Eesti Päevaleht
Tutvustus
Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada. Vaesusest, vägivallast ja esimesest kinnikukkumisest.
Mõned on pidanud seda rohkem musta raha teenimise õpikuks. Teised leiavad, et raamat on eelkõige huvitav lugemine emadele ja isadele, kel pole õrna aimugi, mis diile tegelikult rajooni garaažide vahel tehakse.
Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu kajastamisele või selle mõistmisele, ning näitab otsekoheselt, kui ebameeldivate probleemide ja tegelastega tänapäeva eesti noored kokku puutuvad.
Üks jõulisemaid ja realistlikumaid lugusid, mis sellel kuul lugenud olen. Samas kurb ja masendav lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi ja moraali. Eks see ole ka lugu vaesusest, vägivallast ja esimesest vanglakaristusest. Kindlasti kajastab see lugu eneses otsekohesest just seda, millega tol ajal noorukid tegelesid ja kust saadi erinevate asjade ostmiseks raha. Mitte millegi ees ei löödud risti ette ja kõik, mis vähegi väärt läks kaubaks.
Lugemisse jõudis ta ka sel korral tänu sõbranna soovitusele, et võiksin proovida seda autorit lugeda. Kuna hiljuti oli ka teade, et autor on nii mitmeid aastaid hiljem valmis saanud ka jätku sellele raamatule, siis olengi juba tänu Elisa raamatule ka selle endale lugemisse haaranud. Eks ta võib sisu poolest olla selline ropp ja raske, kuid mina nägin selle loo taga ka sõnumit, mida autor püüdis meile anda. Milline see oli ja miks juhtus nii nagu juhtus, sellele saate vastused raamatust.
Kuna autoril on veel päris mitmeid raamatuid, siis võtan ka nood millalgi ette, eks ilmselt siis järgmisel kuul, kuna sel kuul ei jõua vist midagi rohkem loetud. Kuna eelmine kuu oli päris kõva raamatulugemise maraton, siis võtsin sel kuul natuke kergemalt.
Eks ta selline lugu ole, kus peategelane jutustabki oma loo, sündmustest, mis viisid tema vanglasse sattumiseni ja pean tunnistama, et olin algul kahe vahel kas üldse lugeda ning viia raamat lugemata tagasi, kuid siiski otsustasin lugeda ja ma ei kahetse seda. Oli küll pisut ropp minu jaoks kuid siiski leidsin loost üles just selle, mida võib-olla teadlikult ei otsinud. Siiras ja realistlik lugu ning ilmselt jääb natukeseks ajaks ikka meelde, kuna alustasin ju teise osa lugemisega.
Soovitan, kuid seda teie enda vastutusel.
raamaturiiulike 