Lasud Knutbys(2021)

Lasud Knutbys(2021)(320lk)

Autor: Jonas Bonnier

Kirjastus: Helios kirjastus

Tutvustus

“1997. aasta suvel kolib perekond Forsman Upplandi maakonda Knutbysse, olles valmis alustama uut elu nelipühilaste Filadelfia koguduses, mida juhib karismaatiline Eva Skoog. Seitsme järgneva aasta jooksul koob käputäis inimesi ja perekondi erootiliste võimusuhete saatusliku võrgustiku, mis viib paratamatult traagiliste arenguteni.

Jonas Bonnier on sündmustest Knutbys kirjutanud reaalset elu tõelähedaselt kirjeldava romaani ja jutustab, kuidas on võimalik luua usule, lootusele ja armastusele põhinev paralleelne tegelikkus, mis hakkab teenima sootuks teistsuguseid eesmärke.”

Reaalset elu kirjeldav lugu Knutby elanikest, kes on loonud maailma usule, lootusele ja armastusele. Kuid selline tegelikkus võib hakata teenima hoopis teistsuguseid eesmärke.

Kuna ma varemalt olen autorilt lugenud raamatut Helikopterirööv, siis ootused olid üsnagi kõrged. Kuid pean tõdema, et see lugu polnud küll eriti minu teema, kuid miski hoidis mind seda raamatut lugemas. Eks ikka uudishimu, millega see kõik lõpeb ja mis saab sealsetest linnaelanikest edasi.

Tegemist oli üsna mõtlemapaneva raamatuga, seoses sellega, et alati ei tasu uskuda seda mida sulle räägitakse, tundus et sealsed elanikud olid täielikult ajupestud ja kui keegi soostus mitte uskuma, siis karistati teda karmilt. Vähemalt mulle jäi selline mulje küll.

Igatahes igavust ei tundunud, kuid midagi erilist ka selles loos polnud. Ei mõista siiani, miks sellised usufanaatikud tekivad ja miks nad kõike üldse usuvad, mis neile räägitakse. Kuid eks Eva Skoog oskas juba rääkida ja tema juttu uskusid kõik, kes seda ei soovinud, siis neid karistati karmilt. Eks perekond Forsman sai ka oma osa, eks selle perepea oli ka omamoodi mees, kes oli jäägitult usule pühendunud ja saatis korda üpriski jubedaid asju.

Teistkorda igatahes ei loeks, kuid kiitus autorile ja Heliosele, kes meieni selle kummalise, kuid samas fanaatilise loo tõid. Kahjuks seekord nii, et sellist meeliülendavat vau-efekti ei tekkinud. Eks temaatika polnud ka eriti midagi sellist, mis oleks võinud seda tekitada.

Soovitada ei oska, kuna Goodreadsi reiting ka sellel lool väga kiitev pole.