Isiklik lugemiseväljakutse 2021
39. Nägin raamatut ja teadsin, et tahan lugeda
Evelyn Hardcastle’i seitse surma(2020)(541lk)
Autor: Stuart Turton
Kirjastus: Tänapäev
Tutvustus
Blackheathi häärberis toimuval suurel maskiballil tapetakse peretütar Evelyn Hardcastle … ja see pole esimene kord. Ta on mõrvatud sadu kordi.
Noormees ärkab metsas, huultel karjatusena naise nimi, keda ta ei tunne. Hullem veel – tal pole aimugi, kes ta on ja kus ta viibib, või kuidas sinna sattus. Läheduses kriiskab põgenev naine, kõlab püstolipauk.
Häärberis luurib ringi halastamatu pussitaja, sadistlik lakei, kes naudib oma ohvrite hirmutamist. Aga tema ohvrid pole sugugi juhuslikud – see, keda lakei jahib, on Aiden Bishop.
Aiden on püütud lõksu kummalisse mõrvamüsteeriumisse, kannul halastamatu mõrtsukas ning mõistetud kordama ühte ja sama päeva aina uuesti, ainsaks ülesandeks lahendada Evelyn Hardcastle’i mõrv.
Kaheksa päeva. Kaheksa erinevat keha. Kolm konkurenti. Võimatu ülesanne.
Minu jaoks oli tegemist täiesti uudse krimiraamatuga. Ühest küljest võis seda nimetada krimilooks, kuid teisalt erinevatesse kehadesse hüppamist pigem kas ulme või fantaasialugude sekka. Midagi sellist pole ma varem lugenud ja nüüd olles jõudnud eduka lõpuni, pean tunnistama, et jaburalt nauditav lugemine oli. Miski selle loo juures tõmbas mind endaga kaasa ja ma sukeldusin maailma, kus kõik pole üldsegi nii nagu pealtnäha võib tunduda.
Loo peategelaseks on Aiden Bishop, kes rännates mööda erinevaid kehi peab lahendama mõrvaloo ja ohud mis teda ees ootavad on kõike muud kui igavad. Sündmused toimuvad Blackheathi häärberis, mis minu arvates andis veel loole süngust juurde. Eks oli ka erinevaid keerdkäike, mida ei osanud ettegi näha. Minu arvates oli tegemist üsna põneva looga, mis suutis mind enne magama minekut ikka päris mitu tundi üleval hoida ja unes seiklesin muidugi koos Aideniga edasi.
Kogu loo jooksul tundus mulle, et sellest raamatust saab igatahes üks raamatuid, mida ma soovin väga ka oma riiulisse. Nii et kellel on pakkuda, siis ootan sõnumeid või pakkumisi.
Need 500+ lehekülge kulgesid kui lennates ja erinevaid vaatevinkleid avastades. Mida rohkem ma lugesin, seda raskem oli igapäeva sündmuste juurde tagasi tulla. Kui hommikul ärkasin mõtlesin mitmeid kordi sellele loole ja igal vabal hetkel jätkasin lugemist. Nüüd olles raamatu läbi lugenud, tunnistan et olin kui ära nõiutud. Seda muidugi heas mõttes.
Usun, et julgen seda raamatut ka teistele soovitada! Tean, et mitmed on seda grupis tutvustanud, kuid lisan ka enda poolse postituse, et raamatuavastajatel oleks lihtsam valikut langetada.
raamaturiiulike 