Rebasetund(2022)

Lugemiseväljakutse 2023

9. Loomalood

Rebasetund(2022)(221lk)

Autor: Fred Jüssi

Kirjastus: Petrone Print

Tutvustus

Kaante vahel on kohtumised meie metsloomadega, nii suurte kui ka kõige pisematega. On fakte, on mõtisklusi ja reportaažlikke koomilisi olukorrakirjeldusi otse metsarajal, teisisõnu: on Fred Jüssi oma tuntud ja armastatud headuses. Aastakümned tagasi ilmunud raamatu teksti on kaasajastatud, lisatud tänapäevane andmestik Eesti metsas toimuva kohta. Värvilised loomafotod on loodusfotograaf Remo Savisaarelt.

Sel korral sattusin mõnusale rännakule koos Fred Jüssiga. Temaga koos kohtusin samuti erinevate loomadega ja neid oli nii suuri kui ka väikseid. Ma ei tea miks, ma pole varasemalt tema raamatuid lugenud. Filmi temast vaatasin küll ja see oli nii sügavamõtteline ja aus lugu.

Loomalood on mulle alati meeldinud ja ka see raamat pole mingi erand. Mulle meeldis kuidas autor kirjeldas meile kui lugejatele erinevaid kohtumisi raamatus olnud loomadega ja eks neid oli nii palju erinevaid ning väga südamlikult kirjutatud. Eks oli pisut ka koomilisi kohtumisi, mis mindki itsitama panid.

Nii tore, et raamatus olid ka loodusfotograaf Remo Savisaare fotod, need meeldisid ka mulle väga ja olen viimasel ajal tema tegemistega ennast kursis hoidnud. Muidugi on see raamat väärt seda, et teda ka loetakse. Eks see olegi eelmise aasta uus trükk ja kaanepilt on juba võrratu. Eks mind kutsus seda lugema ka see, et autoriks on just meile kõigile tuntud loodusemees ja kui fotod on teinud Remo, siis ma juba sulasin.

Minu poolt tuleb kindel raamatusoovitus ja usun, et paljudki teist on varasemalt ilmunud trükke lugenud, kuid võtke ette ka kõige uuem, ma usun, et te ei pea seda kahetsema. Need fotod ja jutud viisid mind loodusesse ja ma nautisin seda rännakut koos autoriga väga. Nii sujuvalt kirjapandu ei saa ju enda juurest eemale hirmutada. Seda lugu lugedes meenus endalegi kohtumine põdrapulliga, kes sööstis võsast välja ja jäi mind metsateel lihtsalt vaatama. Kumbki ei liigutanud, kuni üks meist otsustas oma teed minna. Eks see põder oli, kes viimast pilku heites taas võssa kadus. Kahjuks pilti ei teinud, sest siis olin veel laps ja mul polnud seda.

Vahvaid kohtumisi koos selle raamatuga ja usun, et kes on kord juba lugenud teeb seda mõne aja möödudes taas uuesti. Soovitan!

Pääsukese Eestimaa(2015)

Igaüks on oma saatuse sepp 2020

Pääsukese Eestimaa(2015)(248lk)

Autor: Sven Začek

Kirjastus: Zacekfoto

Tutvustus

Eesti rahvuslind suitsupääsuke näeb Eestimaad inimesega võrreldes hoopis teisest perspektiivist. Loodus ja inimene peavad eksisteerima käsikäes, üksteisega arvestades, mistõttu on raamatu „Pääsukese Eestimaa“ eesmärgiks näidata meie kaunist kodumaad läbi meie rahvuslinnu silmade.
Suitsupääsukesed valivad marsruudi toidu hankimise vajadusest lähtuvalt. Seepärast võivad nad sama edukalt elada üksikus Alam-Pedja Looduskaitseala rabasaarele ehitatud küünis, Kõrvemaa metsakülas, Sõrve sääre majakas, inimese kujundatud Otepää kultuurmaastikul või hoopis mõne Tallinna kõrghoone räästa all. Suitspääsukese elustiil on sama mitmekesine kui seda on meie Eestimaa.
Raamat saab kujutama meie kodumaad tema täies hiilguses. Et eestlane tunneks uhkust ja väliskülaline ihkaks esimesel võimalusel tagasi tulla. Visuaalse täiuse otsinguil pole päevad vennad. Emotsioonide äratamiseks ja äratuntavale maastikule uudse kuue andmisel mängib olulist rolli meie loodus ja kliima. Inimesele meeldivad haruldased ja kordumatud hetked. Hetked, mida me kodus olles tihti ei taju, kuid mida suitsupääsuke taeva all liueldes peaaegu igapäevaselt kogeda võib.
Eriliste hetkede otsinguil on loodusfotograaf Sven Začek veetnud rauast „suitsupääsukese“ turjal kümneid ja kümneid tunde. Isegi siis, kui meie rahvuslind soojale maale talvepuhkust veetma läks, hoidis Sven kodumaal silma peal. Ikka selleks, et püüda kaamerasse kordumatut valgust, mis näitaks Eestimaad parimast küljest. Meeliköitvaid hetki tuleb otsida, neid pole võimalik noppida nagu küpseid maasikaid peenralt. Seda suurem on aga leidmisrõõm. Raamatus on palju selliseid hetki, mis pakuvad lugejale samasugust äratundumis- ja leidmisrõõmu.
Eestimaa risti-põiki erinevatel kümnenditel läbi käinud loodusemees ja loodusfotograaf Fred Jüssi mõtiskleb Eestimaa maastike muutuste teemadel ning vaatleb, kuidas ühelt poolt loodus ja inimene on aegapidi kokku kasvanud ning teisalt, kuidas inimene on oma tegevusega loodust mõjutanud.
Lisaks Eestimaa visuaalsele tutvustamisele tuletab raamat lühidalt meelde ka mõned toredad faktid meie kodumaast.

Head Eestimaa (taas)avastamist!

Oh ma nautisin selle raamatu lugemist. Nii palju pilte, kuid eks oli ka teksti, mis andis piltidele ainult juurde.

Nii nautisin, et leheküljed läksid kui lennates. Otsisin selle teema alla kaua raamatut, siis leidsin selle ja ma usun, et selline raamat võiks kodus riiulis ka olla.

Oh, küll meie Eestimaa on ilus ja mul on hea meel, et ma siin maal elan. Seda loodust ja loomi vaatleks tunde ja tunde. Nii kaunis oled kallis Eestimaa!!

Ma usun, et see raamat sobiks ka tutvustamiseks mõnele välismaalasest sõbrale.

Soovitan teistelegi!