Kullaketrajad(1965)

Lugemiseväljakutse 2021

25. Raamat kirjanikult, kelle nimeline tänav on Sinu kodulinnas

Kullaketrajad(1965)(29lk)

Autor: Friedrich Reinhold Kreutzwald

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Ükskord ennemuiste elas sügavas metsalaanes puude varjul hurtsikus lonkur vanaeit kolme priske tütrega. Tütred õitsesid kui kenad lillekesed eide kuivanud kännu ümber; iseäranis noorem õde oli viisakas ja kena kui oakaunakene. Aga üksikus kohas ei olnud muid nägijaid kui päeval päike ja öösel kuu ja tähtede silmad. Vanaeit ei lasknud tütarlapsi laiseldes käia ega aega viita, vaid sundis neid hommikust õhtuni tööle. Piigad istusid iga päev vokkide taga ja keerutasid kuldlinu lõngaks. Valmis lõnga hoidis vanaeit salakambris luku taga, kuhu tütred iial oma jalga ei tohtinud tõsta. Kust kuldlinu majasse toodi või mis kanga tarbeks lõngu kedrati, see oli ketrajail alles teadmata ega andnud eit niisuguste küsimuste peale iial vastust.

Lugu hurtsikus elavast vanaeidest, kellel on kolm tütart. Tüdrukud peavad istuma päevad ja ööd läbi vokkide taga ja ketrama lõnga. Milleks ja kellele? Seda neile vanaeit ei ütle ja valmis lõnga hoiab ta kindlalt luku taga kuhu ei või keegi peale tema oma jalga tõsta.

Ma usun, et paljud teist on seda lugu kunagi ammu lugenud ja teavad, millega lugu lõpeb. Väga ei tahaks rohkem sisust rääkida, sest siis kaoks teistel lugejatel huvi seda raamatut lugeda.

Kes otsib sellist lugu, kus üheks peategelaseks on nõid, siis lugege kindlasti! Ma usun, et Kreutzwald väärib seda, et tema raamatuid loetakse.

Kilplased(2004)

Eesti Rahvajutu aasta 2020

Kilplased(2004)(156lk)

Autor: Friedrich Reinhold Kreutzwald

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Allegooriline satiir Kilplased ilmus esmakordselt 1857. a. ning on saanud rumalate ja põikpäisete inimeste üldnimeks. Kilplaste ennekuulmata narruste ja alpuse kaudu naeru-vääristab kirjanik igasugu vaimset piiratust, mõttetut ja sõgedat sagimist ning vähimagi taibukuse puudumist. Kilplust leiab hulgaliselt tänapäevalgi, nii et aeg-ajalt oleks päris tululik lauluisa jutuke üle lugeda.

Oh, kus see raamat alles ajas naerma. Naersin nii, et lausa pisarad ka jooksid. Eks nüüdsel ajal on ka meie seas mõned kilplased. Või mis teie arvate?

Igatahes muhe lugemine seda sõna otseses mõttes. Muidugi on paslik lugeda vahest ka oma kodukandi autori kirjutatud raamatuid. Eks see raamat on oma nime väärt ja rahvajutu aasta alla sobib täielikult.

Kiitused neile, kes valisid selle raamatu sel aastal loetavate raamatute hulka.

Igatahes kilplastega juhtub ikka igasuguseid asju ja mõned neist on ikka väga koomilised ja ajavad naerma.

Mina sain selle raamatuga igatahes korraliku naeruteraapia osaliseks. Ma loodan, et teistelgi on seda raamatut lõbus lugeda.

Soovitan teistelegi!