Ulmekirjanduse miniväljakutse 2019
6. Kultuslik ulmeraamat
Loomade farm. 1984(2017)(392lk)
Autor: George Orwell
Tutvustus
„Loomade farm” ja „1984” on kahtlemata Orwelli kõige tuntumad teosed. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole need kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud, meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud ning Orwelli poliitikloomi või loompoliitikuid võib kohata igal sammul.
George Orwell, kodanikunimega Eric Arthur Blair (1903–1950) sündis Birmas, sai hariduse Etoni kolled˛is Inglismaal ning teenis Birmas Briti Impeeriumipolitseis, töötas Inglismaal õpetajana, osales Hispaania kodusõjas ja tegutses pärast seda ning Teise maailmasõja ajal kommentaatori ja korrespondendina. Eesti keeles on temalt ilmunud veel „Kummardus Katalooniale”, „Valaskala kõhus” ja „Pariisi ja Londoni heidikud”.
1984
Mis ma oskan öelda,haaravad lood olid tõesti. Miski nende lugude juures häiris mind, koguaeg oli tunne, et pean ennast sundima seda lugema. Sellist maailma ei tahaks küll ise kogeda. Mõlemas loos mõjutatakse inimesi ja see on mõneti ikka väga kurb.
„1984“ peategelane on Winston Smith. See raamat räägibki tema raskest elust, kus ta käib tööl Tõeministeeriumis ja kus Partei jälgib igat ta sammu ja igat mõtet. Halba mõtet nimetati mõtteroimaks. Oli sõda ja Okeaania sõdis Ida- Aasiaga. Partei juht oli Suur Vend. Winston vihkas Parteid.Ta arvas, et on olemas põrandaalune organisatsioon, mis tegeleb Partei vihkamisega. Ta tahtis sinna pääseda.
Eks see raamat sisaldab kahte lugu nii loomade farmi kui ka 1984. Mõlemad on omamoodi lood, mis sind korralikult läbi raputavad.
Ühel hommikul, kui Winston astus oma boksist välja, et minna tualettruumi, komistas tema ees üks tüdruk ja kui Winston ta püsti aitas oli tüdruk talle pannud paberitüki pihku. Mida see paberitükk sisaldas, seda peate te ise lugema. Kui ma ette ütleks, siis ei oleks enam põnev.
Selles loos oli nii reetmist kui ka armastust. Mida kõike üks inimene ei tee, et talle halba ei tehtaks. See lugu oli väga kurb ja sügava mõtteline lugemine. Samas oli seda ka huvitav lugeda. See rääkis väga raskest elust Okeaanias, seda siis sõja ajal, kus iga samm oli Parteile teada ja kui sa tegid midagi, mis Parteile ei meeldinud siis sind ootas piinamine ja surm. Kõik pidid austama ja armastama Suurt Venda.
Minu jaoks oli eriti raske lugeda 1984 lugu. Sest see oli nii kurb ja sündmused mis seal juhtusid raputasid mind korralikult. Ma olen senimaani sellest rabatud ja mõtlen praegu ka, miks ma seda üldse lugesin.
Loomade farm
Lugu mis räägib Nõukogudemaast 30-te aastate lõpul.Nagu sellised lood ikka, kajastab ka „Loomade farm“ läbi aegade ilmnevat elu diktaatorlikus riigis. Näited, kus võimule pürgija koondab vajaliku jõu ja rajab oma poliitilise tegevuse intriigidele.Nii toimis vaieldamatult ka Stalin, kes ilmutas täielikku oportunismi tegevusprogrammide omaks võtmisel ja oli meister revolutsiooni liidreid üksteise vastu välja mängima.
Paar päeva enne surma, siga Vana Major, nagu teda kutsuti, algatas ülestõusu, mille eesmärgiks oli loomade vabadus, enam ei pidanud loomad alluma inimvõimule ning elama ainult enda jaoks. Pandi paika reeglid, mis võrdsustasid kõiki loomi, ning halvustasid inimesi.
Kõik olid esialgu väga sõbralikud ja hoidsid üksteist, koos mindi Lehmalauda lahingusse inimeste vastu, kuid pärast seda hakkas kõik loomade farmis muutuma. Mis täpsemalt seda peate te ise lugema.