Lugemiseväljakutse 2019
12. Raamat, mida soovitab lähedane pereliige
Kuldsed nahkhiired ja roosad tuvid(2000)(184lk)
Autor: Gerald Durrell
Tutvustus
Mauritiusel, mis oli kunagi koduks kurva saatusega dodole (Gerald Durrelli Eluslooduse Säilitamise Trusti sümbol), elab ikka veel palju unikaalseid, kuid ohustatuid linnu- ja loomaliike, teiste seas mauritiuse tuuletallaja, telfairi skink, guntheri geko ja roosa tuvi. Püüdes päästa mõningaid neist olenditest väljasuremise ohust, koges Durrell ohte, ebamugavusi ja väsimust, kuid nautis seda kõike tohutult. Ja kui reid lõppes, sai ta oma Jersey varjupaika viia mitmekesise loomakollektsiooni, kelle järglased kunagi Mauritiusele tagasi viiakse.
Mulle meeldis see lugu väga. Kuigi ma pole varem seda autorit lugenud, siis otsustasin seda viga parandada ja seda teha nii, et iga kuu saaks üks tema raamat loetud. Seekord valisin selleks ema poolt soovitatud raamatu. Ning ma ei pettunud üldse. Koomiline lugu tema reisist Mauritiusele, kus ta peab päästma liigid, mis on seal juba ohtu sattunud ning võivad samuti välja surra kui kaunis dodo. Ma olen rahul, et seda raamatut esimesena lugesin. Loodan, et järgmised raamatud, mida temalt loen on sama koomiliselt ja põnevalt kirjutatud. Mõni võib mõelda, et mis reisikirjeldustes nii põnevat on siis, aga mulle jäi mitmeid seiku tema seal saarel olemisest meelde. Kui nad pidid võitlema hiidtigudega, kes nende lõunasöögi nahka panid ja samuti rottidega, kes neid kiusasid. Need roosade tuvide otsingud olid ka omamoodi lõbusalt kirjutatud. Mulle meeldis ja julgen soovitada ka teistele lugemiseks. Kui emalt küsisin, et mida ta lugemiseks soovitaks, siis ütles kohe, et kas ma seda autorit olen lugenud ja et ma tingimata loeks tema Kuldsed nahkhiired ja roosad tuvid läbi. Seda ma ka tegin ja ei kahetse grammigi. Soovitan lugeda ja soovin kõigile põnevat õhtut raamatute seltsis. Muidugi ka head pidupäeva!
raamaturiiulike 