Minu Gröönimaa noorus(1999)

Reis ümber maailma 2022(ARGONAUT)

MÄRTS: Pikkus on oluline. Võta kaart ja ava see ja suska näpuga. Loe tabatud pikkuskraadil asuvast riigist, rahvast, piirkonnast, mandrist, inimesest.

Minu Gröönimaa noorus(1999)(276lk)

Autor: Peter Freuchen

Kirjastus: Olion

Tutvustus

Taani tuntud polaaruurija ja kirjaniku üks mitmest Gröönimaa-ainelisest raamatust käsitleb autori esimesi ekspeditsioone Gröönimaale. Selles kirjeldatakse sooja sümpaatiaga, kuid igati objektiivselt eskimote igapäevaelu ja toimetulekut jäise loodusega, nende kombeid ja saatust. Teoses meenutab autor oma noorusaega ja ka põhjusi, miks temast sai üldse polaaruurija ja –rändur.

Eskimote eluolu kirjeldused on detailsed, nendes avaldab autor oma suhtumist võõrastesse tavadesse (kuidas ta tantsis noore eskimo neiuga, kes oma juuste eest hoolt kandes oli neid pesnud uriiniga) ning analüüsib eskimote tundeelu. Olulisel kohal on eskimote füüsilise vastupidavuse kirjeldused: viibimine «kõrvetavas» külmas, jääkülmad «suplused», pärast 13-tunnist aerutamist veel mitu tundi tantsimist jne.

Valdav osa raamatust kuulub siiski autori enda ja teiste ekspeditsiooniliikmete igapäevatoimingute, juhtumuste ja seikluste kirjeldusele. Tutvustatakse ka teisi kuulsaid Arktika-uurijaid (Knud Rasmusseni, Mylius-Erichseni jt.).

Seekord sattusin hoopis Gröönimaale ja otsustasin lugeda midagi sellist, mis on mul kodus riiulis olemas. Raamatus oli lugu autori kui polaaruurija esimesest ekspeditsioonist Gröönimaale. Mind on alati maailmas nii-öelda külmad paigad paelunud ja seda on ka Gröönimaa.

Seekord siis külm seiklus koos autoriga eskimote maal ja kirjeldused ka nende igapäevaelust ning muidugi ka toimetulek jäise loodusega. Muidugi ka oli kirjeldatud eskimote kombeid ja saatust.

Mulle väga meeldis see raamat, kuna autor oli loosse pikkinud ka talle omast huumorit ja lugu tundus kuidagi ladusam ja põnevam, kui mõni faktipõhine raamat. Mulle meeldib selliseid raamatuid lugeda ja ma ei suuda neile lihtsalt vastu panna.

Kes tunneb, et teda kõnetab Gröönimaa põnev karge loodus ja sealsed elanikud, siis soovitan lugemiseks.

Sarasvati liiv(2007)

Lugemiseväljakutse 2020

20. Raamat mõnest maailma mõjutanud sündmusest või katastroofist

Sarasvati liiv(2007)(264lk)

Autor: Risto Isomäki

Kirjastus: Kunst

Tutvustus

Kui Gröönimaa mandrijää sulamise tagajärjel merre sööstab, tekib sadu meetreid kõrge megatsunami. Kas 2026. aastal lainetab meie kohal Euroopa laht? Ja kas me tõesti pole osanud varasemate, uskumatult arenenud tsivilisatsioonide hävingust midagi õppida?
Hariv ja hoiatav “Sarasvati liiv” on ökoloogiline põnevusromaan, mis viib meid 2020. aastatesse, mil India ookeani rannavetes hakatakse uurima Sarasvati jõe liivadesse mattunud varemeid – ainsat jälge võimalikust reaalselt eksisteerinud Atlantisest. Teadlased puutuvad kokku ka esmapilgul seosetute nähtustega, nagu salapärased rändrahnud Bahama saartel ja sulamisveejärve ootamatu kadumine Gröönimaa jääkilbil.

Tegemist on ökoloogilise põnevusromaaniga, mis viib meid 2020. aastatesse, mil India ookeani rannavetes hakatakse uurima Sarasvati jõe liivadesse mattunud varemeid. Kas tõesti on see ainus võimalik jälg reaalselt eksisteerinud Atlantisest?

Lugu ise on küll põnev, kuid siiski mitte just minu maitse. Ma ei saa öelda, et sundisin ennast lugema. Vastupidi, kui ei oleks olnud huvitav, oleksin tõenäoliselt raamatu pooleli jätnud.

Midagi pidi olema, mis mind ikka raamatu juurde tagasi kutsus. Ju oli selleks teadlaste uurimine ja tahtsin teada, millega see kõik lõpeb.

Nagu ütlesin, siis oli põnev küll, aga teistkorda ma seda raamatut enam ei loeks.

Teistele ei teagi soovitada, kes on lugenud, siis teab, et kõigile ei pruugi see raamat meeldida. Saab minult goodreadsis tugeva nelja. Polnud väga vigagi, aga eks ta ununeb ka ruttu.