Minu Haapsalu(Mere ja muinasjuttude linn)(2020)

Lugemiseväljakutse 2021

51. Raamat grupi albumist “Lugemise väljakutse tarkade kogu soovitab”

Minu Haapsalu(Mere ja muinasjuttude linn)(2020)(280lk)

Autor: Aidi Vallik

Kirjastus: Petrone Print

Tutvustus

“Haapsalu elab ühe jalaga oma pikas ajaloos, teisega tänapäevas. Keskel saadakse kenasti kokku. Ikka veel ilmub ristimiskabeli aknale Valge Daam, ikka lähevad merele paadid, ikka uisutatakse jäätunud viigil, ikka mängivad naabruskonna lapsed hulgakesi väikestes aedades õunapuude all ja teavad nimepidi naabrite kassi. Selles järjepidevuses on rahu ning turvatunne.
Siin on ikka veel alles see, millest kõnelevad Ernst Enno laulud ja mida kujutavad Ilon Wiklandi pildid – kõik see, mis mujal tundub ammu kaotatuna, see kadunud maailmade ilu.
Siin elab ajalugu, siin elavad unistused ja muinasjutud. Siin elasin ka mina, selle kõige keskel, veerand sajandit oma elust. Siin olen veetnud hulga lapsepõlvepäevi, siin tegin läbi tormilise hilisteismeea, pidasin vastu oma kriisiaastatel, sain õpetajaks, nuusutasin poliitikat, kasvasin kirjanikuks… ja õppisin vist lõpuks päris rahuldavalt ära ka selle, kuidas elada inimese moodi. Sellepärast räägibki see raamat minust Haapsalus ja Haapsalust minus. “

Tore kulgemine koos autoriga tema lapsepõlve ja nooruspõlve radadel Haapsalus. Ma nautisin lugemist väga ja kulgesin koos autoriga ega pannud tähelegi, kui jõudsin juba lõpu lehekülgedeni. Järelikult sobis see raamat praegusel ajal täiesti hästi mulle lugemiseks.

Mäletan toda päeva, kui põhikoolis sain teada, et meile tuleb esinema Aidi Vallik. Olles lugenud tema Anni lugusid, siis olin nooremana tema suur fänn ja mäletan, et istusin ürituse ajal esireas ja kuulasin mida ta räägib. Eks sealt ma saingi ka ise inspiratsiooni, et hakata luuletusi kirjutama. Praeguseks on need muidugi kuhugi kappidesse kadunud, kuid siiani on see kõik eredalt meeles.

Ma usun, et Haapsalu väärib taaskord külastamist ja promenaadil jalutamist. Kunagi sai küll käidud, kuid nüüd tahaksin taaskord tagasi minna. Eks näis, kas sel suvel jõuan. Loodan vähemalt.

Ma usun, et soovitan seda lugu ka teistele lugemiseks, kes otsivad sellist kerget ja mahedat lugemist. Sain üpris palju uut huvitavat autori kohta teada ja minu siiraks üllatuseks on meil sarnased hobid aiandus ja oleme mõlemad suured koerasõbrad. Ilma koerata polegi nagu elu. Aitäh sulle Rocky, et olemas oled.

Sulnis Saara(2020)

Lugemiseväljakutse 2021: 12 ust

Sulnis Saara(2020)(144lk)

Autor: Margus Luik

Kirjastus: Hea Lugu

Tutvustus

On 1934. aasta suvi Haapsalus ja 19aastane Saara Kask on kuurorti puhkama sõitnud Mark Stendi pea lootusetult segi ajanud. Näinud noort tantsijannat laval on Mark esimesest silmapilgust võlutud. Hargnema hakkab kirge täis suveromanss, mille taustaks on õitesse uppuv linnake oma kaunite lahtede, nägusate majakeste ja romantiliste põiktänavatega, mis justkui loodud selleks, et kaks armastajat saaksid segamatult teineteise seltsi nautida.

Eriti oluline on autorile kirjutades olnud toonase Haapsalu õhustiku ja puhkusemeeleolude tabamine. Raamatu saatesõnas kirjutab ta nii: «Olustikku kahe armastaja ümber olen püüdnud kujutada võimalikult tõetruuna. Selleks töötasin läbi mitmeid huvitavaid tekste, vanadest ajalehtedest raamatute ja artikliteni välja. Suurimat kaalu omava materjali leidsin kogumikust «Läänemaa Muuseumi toimetised XIV. Haapsalu kuurort 185». Asta Veenpere artiklist «Haapsalu pagarid ja kohvikud» saadud teadmised tolle ajastu kohvikukultuurist olid minu jaoks hindamatu väärtusega ning teaduri lahkel loal kasutasin neid ka oma loo kirjutamisel.

Romaani kirjutamise aegu meeldis mulle Haapsalu vahel ringi jalutada ja oma tegelasi linnapildis ette kujutada, mistõttu kõik loos mainitud tänavad ja ehitised on päriselt olemas olnud. Kuigi paljud neist on praeguseks oma endisaegse ilu minetanud, on need, mõningate eranditega, ka praegu täiesti olemas ja huvi korral hõlpsasti leitavad. Mõned uulitsad ei kanna küll enam esimese vabariigi aegseid nimesid, kuid kujutan ette, et seda põnevam on lugejal neid otsides.»


«Sulnis Saara» on sarja «Suvitusromaan» esimene raamat. See on kirjastuse Hea Lugu uus ajaviitekirjanduse sari. Kahe ilmasõja vahel, kui leidus juba neid, kes said endale pikemat jõudeolekut ja puhkust lubada, ilmus Eestis hulk suvitusromaane. Siis aga muutusid puhkus ja tunded tükiks ajaks liiga kerglasteks teemadeks. Nüüd tahame jälle elada aeglasemalt ja süveneda olulisse. Ehk on käes ka aeg uute suvitusromaanide loomiseks ja vanade meenutuseks?

Margus Luik (s 1980) on Haapsalus kasvanud. Ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli (praegune Tallinna Ülikool) kehakultuuri ja rekreatsioonikorralduse eriala. Alates kõrgkooli lõpetamisest 2002. aastal on ta töötanud Tallinna Kristiine Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajana ning andnud Midrimaa Huvikooli treenerina sporditunde pealinna lasteaedades. Leivakõrvast on ta teeninud ka õhtujuhi ja pulmaisana. Kuni 2016. aasta sügiseni täitis kogu ta vaba aja sport, täpsemalt võistluskäimine. Kergejõustiklase karjäär kestis 25 aastat ja päädis 25 Eesti meistritiitliga. Sportlasteel juhtunu võttis ta kokku 2017. aastal oma kulu ja kirjadega välja antud raamatus «Paralepast poodiumile». Autobiograafia kirjutamine viis mõtted ilukirjanduse juurde ja nii sündiski autori esimene romaan «Sulnis Saara». 

Tegemist on eriti mõnusa ajaviiteromaaniga ja lugu ise on nii romantiline, et sobib enne sõbrapäeva lugemiseks. Peategelaseks on Mark, kes sõidab taaskord Haapsallu, et seal siis puhata ja nautida suve. Ootamatult kohtub ta tantsijanna Saaraga, kes on nii kaunis, et röövib Markilt lausa mõistuse. Mida lugu edasi, seda kirglikumaks nende suhe muutub ja nad naudivad üksteise seltskonda. Kindlasti loen veel midagi sellist õdusat ja kirglikku, millal, paraku ei tea.

Autor suudab luua maalima, kus kaks tegelast leiavad tee üksteiseni ja suvi on ju parim aeg puhkamiseks ja armumiseks. Muidugi seda kõike Haapsalus, kuhu tahaksin isegi suvel tagasi minna. Sealne mereäärne promenaad ja kohvikud lausa kutsuvad sind tagasi.

Üsnagi nauditav lugemine ja ladusalt kirjutatud lugu. Täiesti sobiv vahepala krimkade vahele. Muidugi autor on mulle tundmatu, kuid see ei seganud lugemist üldse. Mulle meeldis ka see, et lugu oli nii selle aja truu, et nii nauditav oli seda kõike lugeda. Eks olen isegi pisut romantik, sellepärast siis ka see lugu mulle meeldis.

Soovitan teistelegi, kes seda raamatut lugenud pole ja selliseid ajaviiteromaane naudivad.