Leok. Tanel Leok(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

43.Mustvalge kaanekujundusega raamat

Leok. Tanel Leok(2019)(242lk)

Autor: Jaana Maling

Tutvustus

“Me kõik teame teda. Tema nimi on Leok, ta sõidab juba mitukümmend aastat motokrossi ja kasvatab kalu. Eestlaste teadvuses on kogu Leokite dünastia meespere üks ja sama Leok. Tegelikult on selles perekonnas neli põlvkonda mehi, kellest enamik on tegelenud motokrossiga ning jah, mõned neist kasvatavad ka kalu.

See raamat räägib Tanelist. Leokite perekonna kolmanda põlvkonna esindajast, 20 aastat maailma tippu kuulunud motokrossisõitjast, isast, abikaasast, ühest väikesest Võrumaa poisist, kellel oli suur unistus.

See raamat räägib unistuste täitumisest, nende purunemisest, oma tee leidmisest ja sellest, kui tähtis on tegeleda alaga, mida inimene kõige rohkem armastab.

Tanel on andekas ja kahtlemata väga kiire – tema kurvikiirus on täiesti ebareaalne. Austan Tanelit tema sihikindluse ja töökuse pärast väga.

Antonio Cairoli
9-kordne motokrossi maailmameister

Tanel vajas enesekindluse saavutamiseks treenimist, kuigi tal polnud seda nii palju vaja. Füüsilise testis oli ta loom! Tema näol oli mul käes täisverd hobune, keda ma pidin tagasi hoidma, et ta endale viga ei teeks.

Marnicq Bervoets
neljakordne 2. koha omanik motokrossi maailmameistrivõistlustel, Taneli tiimimänedžer LS Honda Racingus

Nägin Tanelit esimest korda siis, kui ta väga noorena veel 125-kuubikulisega sõitis. Ta oli tugev, sitke ja karm kutt, kes ei andnud mitte iialgi alla. Ütlesin alati teistele poistele, et vaadake, mida Tanel teeb ja tehke järele.

Harry Everts
neljakordne motokrossi maailmameister

Tanel oli juba väikese poisina kiire. Kui ta 15-aastaselt oli veel nii ja naa, siis 17-aastaselt oli ta minust juba tükk maad kiirem. Ma teadsin alati, et ta jõuab tippu. Aga seda teadsime mõlemad, et maailmameistriks saab ainult üks.

Avo Leok
endine krossisõitja, Taneli onu

Kui mõni lapsevanem ütleb, et lapse kõrvalt ei saa seda või teist teha, siis soovitage talle seda raamatut . Las loeb, kuidas 22-aastane mees, kes teeb maailmatasemel tippsporti, suudab koos naise ja imikuga ühest ilma otsast teise lennata, tundide viisi autoga sõita, tolmustel ja poristel krossidel käia. Kõik on kinni tahtmises ja peale hakkamises.

Martin Arumäe
Taneli sõber”

Seekordne lugu räägib loo mehest, kes on enesekindel, kiire aga ka hooliv ja armastab väga oma perekonda. See ei ole keegi muu kui kõigile teada tuntud Tanel Leok.

Muidugi motokrossifännid teavad teda kindlasti une pealt. Olen isegi teda Sõmerpalu motokrossil võistlemas näinud ja ta on minu arvates üks parimaid sõitjaid.

Lugu on nii siiras ja avameelne lugemine, et kohati tundus, et miks ma lasin raamatul oma aega nii kaua oodata. Oleksin võinud ju varem lugemist alustada. Tegu on küll elulooraamatuga, kuid mul oli sedagi raske käest ära panna. Ei tea kas asi oli uudishimus või pole ammu nii ladusat lugemist olnud.

Tore, et see raamat eelmisel aastal ilmus ja kuna ma lugesin seda alles nüüd, siis meenusid lugedes ka tema võistlused, millele palavalt kaasa elasin.

Miski selles loos oli sellist, mis hoidis mind kui lugejat endaga ja lõpetasin alles siis, kui raamatus loetleti juba Taneli võidetud võistlusi. Imestasin isegi, et nii kiiresti raamat loetud sai. Pole ammu suutnud midagi ühe õhtuga läbi lugeda, ikka läheb natuke kauem.

Lugu on kirjutatud ladusalt ja muidugi jutustajaks on peategelane ise. Tema ehedad emotsioonid ja muidugi mitmed ebaõnnestumised, mis pole teda veel motokrossi juurest ära kiskunud. Ta on sõna otseses mõttes vapper mees ja kindel tahe viib ka teda edasi.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja usun, et te ei pea seda kahetsema.

Ajulugu(2019)

Lugemiseväljakutse 2020

25. Raamat, mille kaas on “värvita” – must-valge, hall, valge, must

Ajulugu(2019)(288lk)

Autor: Tauri Tallermaa

49005438._SX318_

Tutvustus

“Igal ühel on oma lugu. Terve elatud elu lugu, mille sees on palju teisi lugusid. Ajul on ka oma lugu. See, kuidas aju areneb, õpib, kogeb, lahendab, õpetab ja lõpetab. Et meie oma lugu oleks võimalikult edukas, oleks mõistlik osata aju- ja elulood kokku viia. Samamoodi on ka mõistmisega: vahel mõistame ja vahel mitte, vahel usume ja vahel mitte.

Sellest raamatust leiad ühe aju kujunemise loo, mille abil olen püüdnud mõista oma elu lugu. Mina mõistan ja usun nii. Sina mõista nii, nagu sina usud – sul on oma elu- ja ajulugu.

Tauri Tallermaa”

Kuna päris mitmed on seda raamatut tutvustanud, siis raamatukogus käies nägin seda raamatut riiulis ja tundsin, et tahan seda lugeda. Ma ei pidanud üldsegi pettuma. See raamat räägib loo ajust, millel on mitmeid erinevaid tahkusid. Just neid siin raamatus tutvustataksegi.

Autori nimi pole minu jaoks uus. Olen tema intervjuusid varemgi jälginud ja tean, et mees tunneb seda ala väga hästi.

Usun, et see raamat on väärt ka endale riiulisse ostmist. Millal, seda ei tea aga ükskord kindlasti. Eks siit ka vihje sõpradele, kes soovib, siis võib mulle selle sünnipäevaks kinkida 😀

Minu jaoks oli tegemist üpriski huvitava lugemisega, see paelus mind nii, et alustasin hommikul vara ja lõpetasin peale lõunat ja siis ka veel lugesin mõned kohad uuesti üle. Et ikka kindlamalt meelde jääks.

Lahendan isegi igapäevaselt ristsõnu ja meeldib ka mälumäng. Eks ma sellepärast ka selle raamatu endale lugemisse võtsin.

Soovitan teistelegi lugemiseks, tegu on nii huvitava looga, et muude lugude lugemine seiskus ja muudkui lugesin seda.  Kes soovib midagi teistsugust lugeda, siis see on just teile kallid sõbrad!

Jäätunud liblikas(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

51.Raamat, mille kaanel on tiib (tiivad)

Jäätunud liblikas(2019)(215lk)

Autor:  Sylvia Day

49005346._SX318_

Tutvustus

#1 New York Timesi menukite autori Sylvia Day kauaoodatud uus kireromaan
Ma poleks iial arvanud, et end siit leian. Kuid olen rahul. Imearmsas kohas, oma kätega renoveeritud kodus, veetmas vaba aega oma uute, armsaks saanud sõpradega, äärmiselt rahuldustpakkuval ametikohal. Minevikuga rahu teinud ja tulevikule vundamenti ladumas.
Kuni Garrett Frost mulle naabriks kolib. Ta on kangekaelne ja tohutult enesekindel, justkui torm, mis mu hoolikalt sätitud elu jultunult segamini lööb. Teda kummitavad deemonid ning painajad on mullegi tuttavad.
Mees nagu Garrett on igas mõttes riskantne valik, kuid haavatuna suisa ohtlik. Kardan, et olen temas möllava tormi jaoks liialt habras, liialt õrn, et valudele, mis teda räsivad, vastu astuda. Kuid ta on otsusekindel … ja liigagi ahvatlev.
Ja mõnikord kumab just kõige kõledama hävingu kohal lootus.
Sylvia Day on #1 New York Timesi, #1 USA Today ja mitmete teiste rahvusvaheliste väljaannete edetabelite esikohti hoidev autor. Ta on kirjutanud enam kui 20 auhinnatud romaani, mida müüakse rohkem kui 40 riigis. Ta on number üks menukeid müüv autor 28 riigis, kus tema raamatuid on müüdud kümneid miljoneid eksemplare.
Külasta ka autori kodulehte sylviaday.com

Nii kuuma lugu pole ammu saanud lugeda. Nii pööraselt kuum, et vahel oli küll tunne, et kuhu ma küll sattunud olen. Ma pole varem selle autori raamatuid lugenud, mis te sõbrad arvate, kas tasub?

Seekordseks peategelaseks on Teagan, kes kohtub kogemata sõbrannaga jalutades meest nimega Garrett.  Mida lugu edasi, seda kirglikumaks läheb. Muidugi ka tempokamaks ja lõpp tuli mulle kuidagi ootamatult. Tahtsin edasi lugeda.  Seda üllatus oli suur, kui lõpplahendus kujunes just selliseks, mida ma üldse ei oodanud.

Minu arvates sobis Garrett ja Teagan hästi peategelasteks ja nende vaheline armastus oli küll kuum ja väga kirglik.

Eks nad mõlemad olid palju läbi elanud ja üksteise leidmine aitas neil sellest mineviku taagast kenasti üle saada. Mul oli hea meel, et seda raamatut lugesin, mind ausalt kutsus juba lugema seda kaanepilt, mis on lihtsalt nii ilus.

Muidugi mõistmatuks jäi, mida pealkiri täpsemalt tähendas, sest loos see küll välja ei tulnud. Võib-olla oligi see nii mõeldud, eks autor teab paremini.

Muidugi mulle meeldis ja soovitan teistelegi, kes soovivad lugeda midagi kerget, kuid hingematvalt siirast ning avastada maailma, kus armastus on kõigest tähtsam!

Nüüd üleskutse sõpradele, kas lugeda edasi selle autori järgmisi osi või mitte??

 

 

Need, kes läbi põrusid(Sebastian Bergmani sarja 5.raamat)(2017)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

19.Sellesse klubisse/seltsingusse tahaks kuuluda küll!

Need, kes läbi põrusid(Sebastian Bergmani sarja 5.raamat)(2017)(375lk)

Autorid: Michael Hjorth, Hans Rosenfeldt

36643392._SY475_

Tutvustus

Ulricehamnis leitakse ühest suveks suletud koolimajast tapetuna tuntud tõsieluseriaalis osalenu, keda on poltpüstolist pähe tulistatud. Ta on tooli külge kinni seotud, pandud istuma nägu nurga poole ja tobumüts peas. Tema seljale on klambritega kinnitatud test. Ilmselt pole tapetu osanud kuigi paljudele küsimustele vastata.
Tegutsemisviis on väga sarnane nädal varem Helsingborgis toimunud mõrvaga ja appi kutsutakse mõrvajuurdluse osakond. Kõik viitab sellele, et tegemist on osava ja kavakindlalt tegutseva mõrvariga, kes ei plaani enne järele jätta, kui on oma sõnumi edasi andnud. Millegagi, mis lõpuks kogu mõrvajuurdluse osakonna eksistentsi ohtu seab.
„Need, kes läbi põrusid” on Sebastian Bergmanist ja tema mõrvajuurdluse osakonna kolleegidest rääkiva sarja viies raamat.

Taas Sebastian Bergman oma tuntud headuses, muidugi on temal selles osas üks otsustavamaid rolle ja ma olen väga rahul, et seda sarja olen senimaani lugenud. Nüüd ootan millal saan ka kuuenda osa läbi lugeda. Kuna seda kodus pole, siis tuleb raamatukokku minna.

Seekordses osas on tegemist sarimõrvariga, kes mingisuguse testi pärast tapab noori inimesi. Miks ta seda teeb ja mis teda selleks ajendab, seda peate te ise lugema. Ma ei suutnud uskuda, et niisugune asi võiks inimest lükata tapmistele.

Muidugi juhtumist hakkavad uurima mõrvajuurdluse osakond, kuhu kuuluvad Torkel, Vanja, Ursula, Billy ja muidugi ka minu lemmik Sebastian. Sebastian pole küll politseinik, kuid see-eest väga hea inimeste tundja ja tunneb oma tööd väga hästi.

Seekordne raamat polnud mingi erand. Meeldis väga ja ootan juba kannatamatult, millal terveks saan, et siis raamatukokku minna.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja ma usun, et see kes on korra algust teinud, enam pidama ei saa. Iga osaga läheb järjest põnevamaks ja lõpplahendus on lõpuks selline, mida terve lugemisaja poleks oodanud.

Kes soovib, siis otsige kindlasti kas raamatukogust või raamatupoest neid raamatuid ja usun, et te ei kahetse seda!!

Tüdruk, kes ei rääkinud(Sebastian Bergmani sarja 4.raamat)(2017)

Lugemiseväljakutse 2020

26. Raamat, mille pealkirjas on 4 sõna

Tüdruk, kes ei rääkinud(Sebastian Bergmani sarja 4.raamat)(2017)(422lk)

Autorid: Michael Hjorth, Hans Rosenfeldt

35172870._SX318_

Tutvustus

Rahulikku Torsbyt raputab külmavereline mõrvatöö, kui ühest majast leitakse tapetuna neljaliikmeline perekond. Kohale kutsutakse keskkriminaalpolitsei mõrvarühm, kes sõidab sündmuspaigale juhtumit lahendama ilma olulise liikme Ursulata.

Kui peamine kahtlusalune leitakse peagi surnult, muutub juhtum veelgi keerukamaks, sest teo toimepanemiseks on kasutatud sama mõrvarelva. Perekonna mõrvapaika veel kord uurides selgub, et majas on viibinud tunnistaja, kes nüüd on kadunud.

Keerukas olukorras tuleb tegutseda kiiresti ja leida tunnistaja üles enne, kui mõrtsukas seda teeb. Jäljed viivad maja taga asuvasse suurde metsa, kust leitaksegi üles 10-aastane tüdruk Nicole.

Kuid nähtu ja kogetu on muutnud tüdruku täiesti tummaks. Koletut mõrva pealt näinud vaikivast tunnistajast saab nüüd krimipsühholoog Sebastian Bergmani oskuste proovikivi.

Kuna tegu on minu lemmiksarjaga, siis otsustasin ennast parandada ja ka viimased osad läbi lugeda, enne kui uus osa võib ilmuda.

Sebastian kui üks keskne tegelane meeldib mulle väga. Ma ei tea mis temas on, et ta lausa kutsub endale kaasa elama.  Muidugi kogu keskkriminaalosakonna meeskond. Eriti värvikad tegelased seal on Vanja ja Sebastian, aga ka Billy ja Torkel.

Sebastian on tegelane, kes teistes tekitab kas viha või heaolu ja turvatunnet. Kuigi ta on valmis tegema kõik, et päästa Nicole ja tema ema. Selleski osas ei jäta teda mineviku mälestused rahule ja ta peab andma endast kõik, et neid kaitsta. Kas ta ka seda suudab, seda kallid sõbrad lugege ise.

Ma ei osanud oodata, et lõpplahendus võiks selliseks kujuneda. Kahtlustasin muidugi mitut sealset naabrit, aga ei osanud oodata, et just see isik võiks süüdi ja et tema kaasosaliseks osutub just see tegelane, keda poleks üldse osanud oodata. Minu jaoks oli lõpp täitsa üllatuseks.

Autor suudab viia sind maailma, kus sa unustad kõik muu ja muudkui loed edasi ja edasi, et saada teada uurimise lõpplahendus. Muidugi on mul Sebastianist kahju, kes tahab teada, siis marss raamatut lugema.

Muidugi oli loos ka rõõmsaid sündmusi ja ühe tegelase jaoks kujunes see eriti õnnelikuks. Kes see oli ja mis temaga juhtus, siis haarake ise raamat.

Eks selleski loos oli ohtralt laipu ja verd, kuid ma olen sellega harjunud ja mulle see sari meeldib. Juba siis kui esimest osa lugesin, teadsin et tahan kindlasti lugemist jätkata. Eks see osa ootas mind pikalt ja nüüd olen ka alustanud juba järgmise osaga.

Mis seal saama hakkab, seda hakkangi hiljem uurima. Kes veel seda sarja pole lugenud, siis tehke seda kindlasti. Kes armastab krimiraamatuid sellele võiks ka see sari meeldida. Põhjamaade krimi ikkagi.

See pole küll raamatuga seotud, küll ühe autoriga. Mulle tema sari sild väga meeldis ja ootan huviga, mida võiks veel temalt lugeda või näha.

Soovin kõigile raamatusõpradele kaunist õhtut ja näeme kindlasti veel!!!

Joel Lindpere: “Mina otsustan mänge!” : Paha poiss, kes ei puudunud kunagi trennist(2018)

Joel Lindpere: “Mina otsustan mänge!” : Paha poiss, kes ei puudunud kunagi trennist(2018)(239lk)

Autorid: Joel Lindpere, Indrek Schwede

43889157

Tutvustus

Intrigeeriv vaade Eesti ühe parima jalgpalluri karjäärile tema enda pilgu läbi.

Joel Lindpere lõpetas kaks aastat tagasi aktiivse mängijakarjääri, raamat paneb karjäärile auväärse punkti. Ta on mees, kes esindas Eesti koondist 107 korda ning mängis oma karjääri tipul New Yorgis koos maailma tippudega. Ta on mees, kes tunneb ennast punasel vaibal sama hästi kui jalgpallimurul. Mees, kelle väljaütlemistest võiks kokku panna väikse huumoriõpiku ja kes ei jää hätta kuskil, kuhu ta seiklused teda viivad.

Eesti klubist halva käitumise tõttu välja visatud Lindperet on peetud pikalt Eesti jalgpalli pahaks poisiks, nüüd saab ta rääkida oma loo väga edukast karjäärist Eestist väljaspool. Joel Lindpere oli muuhulgas esimene eestlane USA jalgpalli kõrgliigas. Ta valiti 2010. aastal staaride seast meeskonna aasta väärtuslikeimaks mängijaks ning kahel hooajal liiga All Stars meeskonda.

Mulle isegi meeldis see raamat. Mõnikord on hea lugeda mõne tuntud inimese elulugu ja veel nii kuulsast jalgpallurist kui seda on Joel. Värvikad pildid ja jutud meeldisid mulle väga.

Kohe kui ma seda raamatukogus nägin, teadsin, et tahan seda raamatut lugeda ja ma ei pettunud üldse. Olles varemalt lugenud samuti erinevaid elulugusid, siis polnud mingi üllatus, et selle raamatu kätte võtsin.

Lugu ise räägib Joel Lindperest tema jalgpallikarjäärist ja muidugi natuke ka tema eraelust ja abielust Juliaga.

Nautisin lugemist ja kindlasti saab see raamat minult goodreadsis viis tähte. Sobilik ajaviite lugemiseks. Ei saa öelda, et igav oli, vastupidi omamoodi põnev ja jälgimist oli palju.

Erinevad tema vigastused mis ta karjääri jooksul kogus, mõned neist isegi jahmatasid mind.

Soovitan teistelegi lugemiseks. Minu jaoks oli tegu mõnusa ajaviitelugemisega. Soovin kõigile päikest ja nautige viimaseid suvepäevi, niikaua kui seda suvekest on veel. Ärge unustage oma lähedasi ja vahel lihtsalt niisama kallistage neid ja öelge paar head sõna.

 

Puhtaks(2018)

Lugemiseväljakutse 2019

51. Raamat, mis räägib elu pahupoolest

Puhtaks(2018)(405lk)

Autor: Juno Dawson

42644383

Tutvustus

Peale seda kui peotibi Lexi Volkov üledoosi võtab, jõuab talle kohale, et on täiesti põhja käinud.

Ta eksib. Põhjas maandub ta alles siis, kui sunniviisiliselt rehabilitatsiooniasutusse viiakse.

Nii Lexi ise, ta “kaasvangid” kui ka müstiline Brady avastavad, et asjad saavad edaspidi vaid paremaks minna.

Isiklike deemonitega maadeldes saab Lexi aru, et kõige võimsam droog on hoopis armastus …

Puhtaks saamine on üks räpane ettevõtmine…

Seekordne lugu räägib Lexist, kes viiakse võõrutusravile. Teekond, mis tal läbida tuleb on karm kuid vajalik.  Ta peab tegema endast kõik, et saada puhtaks, aga see tee puhtuseni on paras ettevõtmine. Ta peab ületama oma hirmud ja saama üle sõltuvustest narkootikumide vastu. Kas tal ka see õnnestub, seda peate te ise lugema.  Lexi teeb kõik selleks, et puhtaks saada ja oma elu uuesti alustada. Ta ei taha enam olla selline tibi, kes lihtsalt teeb seda mida teised talle ütlevad.

Ma elasin nii talle kaasa, et muudkui lugesin ja lugesin. Muidugi teised tegelased olid ise ka üpriski värvikad.  Seltskond on kirju ja eks nende läbi saamine muutub järjest paremaks ja paremaks. Eks sündmusi on mitmeid ja mulle meeldis, et lugu ei jäänud venima ja lugu jooksis ladusalt edasi. Lexile kaasa elamine tõestas mulle, et kui raske oleks sellise sõltuvuse vastu võidelda. Õnneks ei ole minul sellist sõltuvust, kui siis ainult kirg raamatute vastu ja muidugi ka kudumine ja aiandus. Kuid eks see uute lillede soetamine on ka omamoodi haigus.

Loodan, et peagi leian aega, et veel raamatuid lugeda. Eks lillekesed tahavad ka oma aja saada.

Selles loos on kõike, nii armastust, viha, kurbust, aga ka kuumi tundeid ja hirmu.  Ma olen väga rahul, et ma seda lugesin ja ei kahetse üldse, et seda raamatut lugesin. See oli küll teistmoodi lugu, kuid siiski üpriski põnev ja värvikas lugu. Soovitan teistelgi lugemiseks. Soovin kõigile päikest ja näeme veel!

Kuldne laps(Silva Stökeli lugude 2.raamat)(2018)

Lugemiseväljakutse 2019

22. Eesti kirjaniku kriminull

Kuldne laps(Silva Stökeli lugude 2.raamat)(2018)(304lk)

Autor: Birk Rohelend

42189379

Tutvustus

“Hämaruses libiseb lahtisest aknast aeglaselt sisse midagi pikka ja valget. Valge madu. Hirm naelutab Silva paigale, veri kohiseb kõrvus. Instinktiivselt surub ta silmad kinni, ei, see ei saa olla päriselt, ma magan, ma näen seda unes, kõik on tegelikult hästi, siin ei ole kedagi. Meeletu jõuga sunnib ta end hirmust hoolimata silmi avama. Sekundiga saab kõik selgeks.

See on käsi. Keegi tahab mu last röövida.”

***

Silva Stökel, uuriv ajakirjanik ja nüüd kahe lapse eest vastutav üksikema, on keerukas olukorras. Tema poeg on autistlik ja adopteeritud 8-aastane poiss ei ole oma senises elus ühtegi sõna rääkinud. Peale selle, et poiss on tema noorpõlve armastuse Miko poeg, ei seo neid kahte miski.

Omaveres, pealtnäha rahulikus väikelinnas toimub õudustäratav sündmus – tänavalt leitakse 8-aastase poisi surnukeha, kelle kallal on tarvitatud jõhkrat vägivalda. Lapse surmapõhjust on keeruline kindlaks teha.

Politseiuurija Paul Vender arvab, et Silva oskab juhtumi lahendamise juures abiks olla. Silva keeldub – kuni ühe õhtuni, mil keegi üritab tema poega röövida. Segaste sündmustega öös viskub Silva oma poja asemel kaitsma adopteeritud Mikaeli.

Mida tähendab emadus naisele, kellel tuleb kaitsta oma lapsi tõelise kurjuse eest?

Minu jaoks oli tegemist järjekordse põneva looga. Lugu ise haaras mind endasse ja ma unustasin kõik muu ning elasin täiega kaasa. Põnevusest ja adrenaliinist selles loos juba puudust ei tule. Ei tekkinud korrakski mõtet, et loeks vahepeal midagi muud. Autor püüab lugejaid raputada ja see õnnestub tal väga hästi.

Peategelaseks on siis eelmisest loost tuntud Silva Stökel. Kes nüüd on asunud elama Omaverre ja on sealse ajalehe peatoimetaja. Tal on kaks imearmast poega. Kuid ta on kahjuks üksikema.  Ta peab andma endast kõik, et hoolitseda vanaema ja oma laste eest. Veel peab ta tegelema majas olevate remonditöödega. Abi paluda pole kelleltki. Ta üritab elada tavapärast elu ja saada kõigega hakkama. Kuid kui ta kohtub sealse piirkonna politseiniku Pauliga, siis laseb ta taas kista ennast pöörasesse krimijuhtumisse. Ta algul küll puikleb vastu ja ei suuda sellele üldse mõeldagi, siis tasapisi tunneb ta, et peab tegema kõik, et need kadunud lapsed leida. Mida rohkem ta uurib, seda põnevamaks lugu läheb. Saladused mis paljastuvad on kohati hirmutavad ja õudsed.

Kes on süüdlane ja miks keegi midagi sellist teeb, Silva püüab neile küsimustele vastuseid leida ja raskused, mis tema teele satuvad murraks küll tavalise naise pikali. Kuid Silva ei ole mingi tavaline koduperenaine. Ta on kange ja visa hingega, kes ei peatu enne, kui on saanud teada tõe ja kõik küsimused on leidnud oma vastuse. Iseasi kas mõned vastused üldse talle meeldivad.

Tema elust on puudu tähtis tugisammas. Tal ei ole kellelegi toetuda. Kuid ta proovib siiski hakkama saada. Koos Pauliga uuritakse üht koledat mõrva, aga ka erinevate laste kadumist, mida rohkem nad uurivad, seda rohkem satub Silva elu ohtu.

Ma ei oodanud sellist lõpplahendust. Ja ei arvanud kordagi ära ka, kes võib süüdi olla. Mul on hea meel, et ma seda raamatut lugesin. Põnev oleks teada saada, mis Silvast nüüd edasi võiks saada. Kas ta leiab endale kellegi või mitte.

Eks ma kahtlustasin mitmeid tegelasi, aga et lõpplahenduses sellised tegelased süüdi olid, seda ei suutnud algul uskuda. Kes suudaks oma lapsele midagi sellist teha. Eks need Omavere elanikud on omamoodi erinevad. Kõik tahavad elada sellist elu, mis teeks neid õnnelikuks.

Mul on hea meel, et meil on selline Eesti krimikirjanik. Mulle väga meeldivad tema lood. Põnevust jagub neis kuni lõpuni.  Mulle meeldis ja soovitan kindlasti ka oma lugejatest sõpradele. Ma siiralt loodan, et autor kirjutab Silva lugu veel edasi. Kahju oleks, kui lugu jääks sellisel kohal pooleli.

Soovin kõigile põnevaid raamatuid ja lugege kindlasti selle autori raamatuid.