Tüdruk, kes ei rääkinud(Sebastian Bergmani sarja 4.raamat)(2017)

Lugemiseväljakutse 2020

26. Raamat, mille pealkirjas on 4 sõna

Tüdruk, kes ei rääkinud(Sebastian Bergmani sarja 4.raamat)(2017)(422lk)

Autorid: Michael Hjorth, Hans Rosenfeldt

35172870._SX318_

Tutvustus

Rahulikku Torsbyt raputab külmavereline mõrvatöö, kui ühest majast leitakse tapetuna neljaliikmeline perekond. Kohale kutsutakse keskkriminaalpolitsei mõrvarühm, kes sõidab sündmuspaigale juhtumit lahendama ilma olulise liikme Ursulata.

Kui peamine kahtlusalune leitakse peagi surnult, muutub juhtum veelgi keerukamaks, sest teo toimepanemiseks on kasutatud sama mõrvarelva. Perekonna mõrvapaika veel kord uurides selgub, et majas on viibinud tunnistaja, kes nüüd on kadunud.

Keerukas olukorras tuleb tegutseda kiiresti ja leida tunnistaja üles enne, kui mõrtsukas seda teeb. Jäljed viivad maja taga asuvasse suurde metsa, kust leitaksegi üles 10-aastane tüdruk Nicole.

Kuid nähtu ja kogetu on muutnud tüdruku täiesti tummaks. Koletut mõrva pealt näinud vaikivast tunnistajast saab nüüd krimipsühholoog Sebastian Bergmani oskuste proovikivi.

Kuna tegu on minu lemmiksarjaga, siis otsustasin ennast parandada ja ka viimased osad läbi lugeda, enne kui uus osa võib ilmuda.

Sebastian kui üks keskne tegelane meeldib mulle väga. Ma ei tea mis temas on, et ta lausa kutsub endale kaasa elama.  Muidugi kogu keskkriminaalosakonna meeskond. Eriti värvikad tegelased seal on Vanja ja Sebastian, aga ka Billy ja Torkel.

Sebastian on tegelane, kes teistes tekitab kas viha või heaolu ja turvatunnet. Kuigi ta on valmis tegema kõik, et päästa Nicole ja tema ema. Selleski osas ei jäta teda mineviku mälestused rahule ja ta peab andma endast kõik, et neid kaitsta. Kas ta ka seda suudab, seda kallid sõbrad lugege ise.

Ma ei osanud oodata, et lõpplahendus võiks selliseks kujuneda. Kahtlustasin muidugi mitut sealset naabrit, aga ei osanud oodata, et just see isik võiks süüdi ja et tema kaasosaliseks osutub just see tegelane, keda poleks üldse osanud oodata. Minu jaoks oli lõpp täitsa üllatuseks.

Autor suudab viia sind maailma, kus sa unustad kõik muu ja muudkui loed edasi ja edasi, et saada teada uurimise lõpplahendus. Muidugi on mul Sebastianist kahju, kes tahab teada, siis marss raamatut lugema.

Muidugi oli loos ka rõõmsaid sündmusi ja ühe tegelase jaoks kujunes see eriti õnnelikuks. Kes see oli ja mis temaga juhtus, siis haarake ise raamat.

Eks selleski loos oli ohtralt laipu ja verd, kuid ma olen sellega harjunud ja mulle see sari meeldib. Juba siis kui esimest osa lugesin, teadsin et tahan kindlasti lugemist jätkata. Eks see osa ootas mind pikalt ja nüüd olen ka alustanud juba järgmise osaga.

Mis seal saama hakkab, seda hakkangi hiljem uurima. Kes veel seda sarja pole lugenud, siis tehke seda kindlasti. Kes armastab krimiraamatuid sellele võiks ka see sari meeldida. Põhjamaade krimi ikkagi.

See pole küll raamatuga seotud, küll ühe autoriga. Mulle tema sari sild väga meeldis ja ootan huviga, mida võiks veel temalt lugeda või näha.

Soovin kõigile raamatusõpradele kaunist õhtut ja näeme kindlasti veel!!!

Joel Lindpere: “Mina otsustan mänge!” : Paha poiss, kes ei puudunud kunagi trennist(2018)

Joel Lindpere: “Mina otsustan mänge!” : Paha poiss, kes ei puudunud kunagi trennist(2018)(239lk)

Autorid: Joel Lindpere, Indrek Schwede

43889157

Tutvustus

Intrigeeriv vaade Eesti ühe parima jalgpalluri karjäärile tema enda pilgu läbi.

Joel Lindpere lõpetas kaks aastat tagasi aktiivse mängijakarjääri, raamat paneb karjäärile auväärse punkti. Ta on mees, kes esindas Eesti koondist 107 korda ning mängis oma karjääri tipul New Yorgis koos maailma tippudega. Ta on mees, kes tunneb ennast punasel vaibal sama hästi kui jalgpallimurul. Mees, kelle väljaütlemistest võiks kokku panna väikse huumoriõpiku ja kes ei jää hätta kuskil, kuhu ta seiklused teda viivad.

Eesti klubist halva käitumise tõttu välja visatud Lindperet on peetud pikalt Eesti jalgpalli pahaks poisiks, nüüd saab ta rääkida oma loo väga edukast karjäärist Eestist väljaspool. Joel Lindpere oli muuhulgas esimene eestlane USA jalgpalli kõrgliigas. Ta valiti 2010. aastal staaride seast meeskonna aasta väärtuslikeimaks mängijaks ning kahel hooajal liiga All Stars meeskonda.

Mulle isegi meeldis see raamat. Mõnikord on hea lugeda mõne tuntud inimese elulugu ja veel nii kuulsast jalgpallurist kui seda on Joel. Värvikad pildid ja jutud meeldisid mulle väga.

Kohe kui ma seda raamatukogus nägin, teadsin, et tahan seda raamatut lugeda ja ma ei pettunud üldse. Olles varemalt lugenud samuti erinevaid elulugusid, siis polnud mingi üllatus, et selle raamatu kätte võtsin.

Lugu ise räägib Joel Lindperest tema jalgpallikarjäärist ja muidugi natuke ka tema eraelust ja abielust Juliaga.

Nautisin lugemist ja kindlasti saab see raamat minult goodreadsis viis tähte. Sobilik ajaviite lugemiseks. Ei saa öelda, et igav oli, vastupidi omamoodi põnev ja jälgimist oli palju.

Erinevad tema vigastused mis ta karjääri jooksul kogus, mõned neist isegi jahmatasid mind.

Soovitan teistelegi lugemiseks. Minu jaoks oli tegu mõnusa ajaviitelugemisega. Soovin kõigile päikest ja nautige viimaseid suvepäevi, niikaua kui seda suvekest on veel. Ärge unustage oma lähedasi ja vahel lihtsalt niisama kallistage neid ja öelge paar head sõna.

 

Puhtaks(2018)

Lugemiseväljakutse 2019

51. Raamat, mis räägib elu pahupoolest

Puhtaks(2018)(405lk)

Autor: Juno Dawson

42644383

Tutvustus

Peale seda kui peotibi Lexi Volkov üledoosi võtab, jõuab talle kohale, et on täiesti põhja käinud.

Ta eksib. Põhjas maandub ta alles siis, kui sunniviisiliselt rehabilitatsiooniasutusse viiakse.

Nii Lexi ise, ta “kaasvangid” kui ka müstiline Brady avastavad, et asjad saavad edaspidi vaid paremaks minna.

Isiklike deemonitega maadeldes saab Lexi aru, et kõige võimsam droog on hoopis armastus …

Puhtaks saamine on üks räpane ettevõtmine…

Seekordne lugu räägib Lexist, kes viiakse võõrutusravile. Teekond, mis tal läbida tuleb on karm kuid vajalik.  Ta peab tegema endast kõik, et saada puhtaks, aga see tee puhtuseni on paras ettevõtmine. Ta peab ületama oma hirmud ja saama üle sõltuvustest narkootikumide vastu. Kas tal ka see õnnestub, seda peate te ise lugema.  Lexi teeb kõik selleks, et puhtaks saada ja oma elu uuesti alustada. Ta ei taha enam olla selline tibi, kes lihtsalt teeb seda mida teised talle ütlevad.

Ma elasin nii talle kaasa, et muudkui lugesin ja lugesin. Muidugi teised tegelased olid ise ka üpriski värvikad.  Seltskond on kirju ja eks nende läbi saamine muutub järjest paremaks ja paremaks. Eks sündmusi on mitmeid ja mulle meeldis, et lugu ei jäänud venima ja lugu jooksis ladusalt edasi. Lexile kaasa elamine tõestas mulle, et kui raske oleks sellise sõltuvuse vastu võidelda. Õnneks ei ole minul sellist sõltuvust, kui siis ainult kirg raamatute vastu ja muidugi ka kudumine ja aiandus. Kuid eks see uute lillede soetamine on ka omamoodi haigus.

Loodan, et peagi leian aega, et veel raamatuid lugeda. Eks lillekesed tahavad ka oma aja saada.

Selles loos on kõike, nii armastust, viha, kurbust, aga ka kuumi tundeid ja hirmu.  Ma olen väga rahul, et ma seda lugesin ja ei kahetse üldse, et seda raamatut lugesin. See oli küll teistmoodi lugu, kuid siiski üpriski põnev ja värvikas lugu. Soovitan teistelgi lugemiseks. Soovin kõigile päikest ja näeme veel!

Kuldne laps(Silva Stökeli lugude 2.raamat)(2018)

Lugemiseväljakutse 2019

22. Eesti kirjaniku kriminull

Kuldne laps(Silva Stökeli lugude 2.raamat)(2018)(304lk)

Autor: Birk Rohelend

42189379

Tutvustus

“Hämaruses libiseb lahtisest aknast aeglaselt sisse midagi pikka ja valget. Valge madu. Hirm naelutab Silva paigale, veri kohiseb kõrvus. Instinktiivselt surub ta silmad kinni, ei, see ei saa olla päriselt, ma magan, ma näen seda unes, kõik on tegelikult hästi, siin ei ole kedagi. Meeletu jõuga sunnib ta end hirmust hoolimata silmi avama. Sekundiga saab kõik selgeks.

See on käsi. Keegi tahab mu last röövida.”

***

Silva Stökel, uuriv ajakirjanik ja nüüd kahe lapse eest vastutav üksikema, on keerukas olukorras. Tema poeg on autistlik ja adopteeritud 8-aastane poiss ei ole oma senises elus ühtegi sõna rääkinud. Peale selle, et poiss on tema noorpõlve armastuse Miko poeg, ei seo neid kahte miski.

Omaveres, pealtnäha rahulikus väikelinnas toimub õudustäratav sündmus – tänavalt leitakse 8-aastase poisi surnukeha, kelle kallal on tarvitatud jõhkrat vägivalda. Lapse surmapõhjust on keeruline kindlaks teha.

Politseiuurija Paul Vender arvab, et Silva oskab juhtumi lahendamise juures abiks olla. Silva keeldub – kuni ühe õhtuni, mil keegi üritab tema poega röövida. Segaste sündmustega öös viskub Silva oma poja asemel kaitsma adopteeritud Mikaeli.

Mida tähendab emadus naisele, kellel tuleb kaitsta oma lapsi tõelise kurjuse eest?

Minu jaoks oli tegemist järjekordse põneva looga. Lugu ise haaras mind endasse ja ma unustasin kõik muu ning elasin täiega kaasa. Põnevusest ja adrenaliinist selles loos juba puudust ei tule. Ei tekkinud korrakski mõtet, et loeks vahepeal midagi muud. Autor püüab lugejaid raputada ja see õnnestub tal väga hästi.

Peategelaseks on siis eelmisest loost tuntud Silva Stökel. Kes nüüd on asunud elama Omaverre ja on sealse ajalehe peatoimetaja. Tal on kaks imearmast poega. Kuid ta on kahjuks üksikema.  Ta peab andma endast kõik, et hoolitseda vanaema ja oma laste eest. Veel peab ta tegelema majas olevate remonditöödega. Abi paluda pole kelleltki. Ta üritab elada tavapärast elu ja saada kõigega hakkama. Kuid kui ta kohtub sealse piirkonna politseiniku Pauliga, siis laseb ta taas kista ennast pöörasesse krimijuhtumisse. Ta algul küll puikleb vastu ja ei suuda sellele üldse mõeldagi, siis tasapisi tunneb ta, et peab tegema kõik, et need kadunud lapsed leida. Mida rohkem ta uurib, seda põnevamaks lugu läheb. Saladused mis paljastuvad on kohati hirmutavad ja õudsed.

Kes on süüdlane ja miks keegi midagi sellist teeb, Silva püüab neile küsimustele vastuseid leida ja raskused, mis tema teele satuvad murraks küll tavalise naise pikali. Kuid Silva ei ole mingi tavaline koduperenaine. Ta on kange ja visa hingega, kes ei peatu enne, kui on saanud teada tõe ja kõik küsimused on leidnud oma vastuse. Iseasi kas mõned vastused üldse talle meeldivad.

Tema elust on puudu tähtis tugisammas. Tal ei ole kellelegi toetuda. Kuid ta proovib siiski hakkama saada. Koos Pauliga uuritakse üht koledat mõrva, aga ka erinevate laste kadumist, mida rohkem nad uurivad, seda rohkem satub Silva elu ohtu.

Ma ei oodanud sellist lõpplahendust. Ja ei arvanud kordagi ära ka, kes võib süüdi olla. Mul on hea meel, et ma seda raamatut lugesin. Põnev oleks teada saada, mis Silvast nüüd edasi võiks saada. Kas ta leiab endale kellegi või mitte.

Eks ma kahtlustasin mitmeid tegelasi, aga et lõpplahenduses sellised tegelased süüdi olid, seda ei suutnud algul uskuda. Kes suudaks oma lapsele midagi sellist teha. Eks need Omavere elanikud on omamoodi erinevad. Kõik tahavad elada sellist elu, mis teeks neid õnnelikuks.

Mul on hea meel, et meil on selline Eesti krimikirjanik. Mulle väga meeldivad tema lood. Põnevust jagub neis kuni lõpuni.  Mulle meeldis ja soovitan kindlasti ka oma lugejatest sõpradele. Ma siiralt loodan, et autor kirjutab Silva lugu veel edasi. Kahju oleks, kui lugu jääks sellisel kohal pooleli.

Soovin kõigile põnevaid raamatuid ja lugege kindlasti selle autori raamatuid.