Lugemiseväljakutse 2021
20.Raamat, mille autori perekonnanimi võiks olla ka eesnimi
Viimane vaimudetund(2020)(296lk)
Autor: Agatha Christie
Kirjastus: Varrak
Tutvustus
Kardina tagant kostis ikka veel õudne, kime, veniv karje; karje, millesugust Raoul polnud iial „kuulnud”. See hääbus hirmsa korinaga. Siis kostis kukkuva keha mütsatus …
Krimikirjanduse kuninganna Agatha Christie on kirjutanud rohkesti lühijutte teispoolsest viirastusteilmast. Romaanid tulid hiljem – kirjanikukarjääri alustas ta lugudega, mis pajatasid spiritismist, õudsetest ettekuulutustest, teispoolsusest tulevatest hoiatustest ja seletamatutest õnnetustest. Kõige jubedamad ja eriskummalised lood on nüüd koondatud kogumikku „Viimane vaimudetund”.
Lühilugudes kohtume esimest korda kuulsate detektiivide Hercule Poirot’ ja miss Marple’iga. Nad on küll kõrvaltegelased, ent just nemad märkavad tõde, mis on peidus üleloomulikkuse loori all.
Kogumik koosneb 20 lühiloost, millest nii mõnigi kuulub Agatha Christie enda lemmikteoste hulka.
Tegemist on tuntud krimikirjaniku kirjutatud lühijuttude kogumiga. Selles loos oli nii kummituslugusid kui ka õudusjutte. Muidugi meile kõigile tuntud Missis Marple ja Hercule Poiroti lood. Ei puudunud ka meediumid ja kummalised unenäod.
Mulle meeldisid mitmed lood just oma sünguse ja kõheduse poolest. Nii mõnigi neist jääb mind kindlasti pikaks ajaks kummitama. Mul on siiralt hea meel, et ma selle raamatu endale lugemisse haarasin ja nüüd loetud sain. Eks endalgi tuli ette öid, kus ärkasin hirmuga üles ja ei saanud pärast seda enam magama jääda. Eks seda võib nimetada siis nende lugude kõrvalmõjuks.
Kõige rohkem meeldisid mulle lühijuttudest Philomel Cottage, Unenägu ja Sinise vaasi mõistatus. Muidugi ka eelviimane lugu nukust, kes tekitas minus ikka parajalt judinaid ja hirmu. Muidugi oli ka teisi põnevaid lugusid, kuid eks kõik 20 ei saagi meelde jääda. Muidugi kummituslood olid kõige suuremad lemmikud, sekka ka mõni õuduslugu, mis kohati ikka mind kui lugejat ka hirmutas.
Usun, et see raamat väärib temale kulutatud aega ja sealsed lood on kõik nii erinevad, et raske on raamatut käest panna. Muidugi kõhedust lisas lugudele ka raamatu kaanepilt, mis juba enne lugemist kutsus mind endaga kaasa, et lugusid avastama asuda.
Kindlasti tahan seda raamatut ka endale riiulisse. Soovitan teistelegi, kes seda raamatut lugenud pole.
raamaturiiulike 