Hitleri viimased päevad(23. juuli 1944 – 29. aprill 1945)(2008)

Reis ümber maailma 2022

APRILL: Kolossaalne plärts. Sündmus, leiutis, teadlane, leiutaja jne, mis/kes maailma tõeliselt raputas. Vali raamat, mis keskendub neist ühele või mõnele.

Hitleri viimased päevad(23. juuli 1944 – 29. aprill 1945)(2008)(143lk)

Autor: Bernd Freytag von Loringhoven

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Kui 2005. aastal ilmus prantsuse keeles teos pealkirjaga «Hitleri viimased päevad», pälvis see koheselt laialdast tähelepanu: raamat sisaldab mehe mälestusi, kes oli üks Hitleri viimaste päevade viimaseid tunnistajaid.
Üheksa kuu vältel, 1944. aasta juulist 1945. aasta aprillini kohtus noor staabiohvitser Bernd Freytag von Loringhoven Hitleriga pea iga päev, põgenedes punkrist ühena viimastest. Kuuskümmend aastat hiljem aitas prantsuse ajakirjanik François d’Alançon tal oma mälestused kirja panna.
Loringhoven suri paar aastat hiljem, 2007. aasta veebruaris. Tema mälestused muudab Eesti lugeja jaoks eriti huvipakkuvaks tõsiasi, et nende autor oli sündinud Eestis, täpsemalt Kuressaares (1914. a). Ta pärines vanast Vestfaali aadlisuguvõsast, mille liikmed, nagu autor kinnitab, olid Baltimaadesse asunud juba 15. sajandil.

Mõtlesin kaua, mida selle punkti alla lugeda ja kuna mõned olid grupis juba oma loetuid raamatuid tutvustanud, siis otsustasin valida selle raamatu kasuks. Mulle ajalugu meeldib ja ka see raamat oli üpriski põnev. Kuigi peategelane oli üsnagi vastandlik, siis sellest ajast oli täitsa huvitav lugeda.

Olen küll Teisest maailmasõjast ja Hitlerist ka varem lugenud, kuid nüüd sain üsnagi palju uut teada, kui see kõik muidugi ka tõele vastab. Eks kahtlus jääb, kes meist seda teab, kuidas autor on püüdnud end huvitavaks teha.

Igatahes täitsa hea lugemine oli, usun, et loeksin veelgi sel kuul midagi sarnast kuid ei usu, et selleks aega jääb. Loodan, et suudan kaks viimast lugemiseväljakutset ka täita, siis on kuu kenasti läbitud. Eks näis, kas nädalaga jõuan kaks raamatut läbi lugeda.

See raamat sobib selle kuu teema alla nagu valatult. Eks Hitler on jäänud ajalukku oma võimsate tegudega, kuid sellel kõigel on ka verisem ja tumedam pool. Kes tahab siis võib ise ka seda raamatut lugeda. Ei tahaks nii palju ette ära rääkida, siis pole ju enam põnevust üldse.

Aitäh teile kõigile, et minu postitusi ikka loete. Olge sama mõnusad edasi!

Natside kuld ja hästi hoitud saladus(2020)

Natside kuld ja hästi hoitud saladus(2020)(456lk)

Autor: Marcus Wallén

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Teise maailmasõja ajal röövisid natside rünnakrühmad Euroopa paljaks. Keskpangad tehti tühjaks, samuti eraisikute pangaseifid, ja surmalaagritesse saadetud jäid ilma kogu oma varast. Aga mis juhtus Saksa riigipanga varaga Kolmanda Riigi huku ajal 1945. aastal? Suurem osa sellest peideti soolakaevandusse, mille Ameerika sõdurid vallutasid, vara jagati natside ohvriks langenud riikide vahel. Ent mitte kõik. „Natside kuld ja hästi hoitud saladus” jutustab kõigi aegade suurimaks nimetatud kullaröövist. Osa sellest aardest on tänaseni kadunud. 1945. aasta suvel oli väike rühm Saksa ohvitsere ja eraisikuid segatud keerulisse peitusemängu Ameerika okupatsioonivõimudega. Võib-olla paljastas rühma üks liikmetest, kahekümneaastane Hubert von Blücher natuke liiga palju ühes kirjas, mille ta saatis Stockholmi oma ristiisale, kuulsale maadeavastajale Sven Hedinile. Mõistatus on aardekütte üle 70 aasta kummitanud. Saladusele lahenduse otsimine viis ajakirjaniku ja kirjaniku Marcus Walléni Alpidesse, Vahemere äärde ja Stockholmi. Sündis jutustus läbi aegade kõige röövellikumast riigist ja Teisest maailmasõjast just nimelt rahalisest vaatevinklist nähtuna.

Kuna pole paar nädalat midagi lugenud, siis otsustasin pooleli olevad raamatud käsile võtta ja läbi lugeda. Eks niimoodi sai ka see raamat loetud.

Lugu ise on natsidest ja nende kullajahist Teise maailmasõja aegu. Kuid keegi ei tea veel tänapäevalgi, mis kogu sellest kullast sai. Nende kullajanu oli nii suur, et rööviti nii keskpanku, eraisikute pangaseife aga ka vangilaagrisse sattunud inimeste vara ei põlatud ära. Kõike seda vaid ahnuse nimel.

Tunnistan, et kohati oli ikka väga raske seda raamatut lugeda, eriti kui räägiti juutidest ja nendega seotud kuritegudest. Eks autor oli suutnud kirjutada nii, et ma uuesti alustades sattusin taaskord maailma, kus käis sõda ja muidugi ei puudunud sealt ka Hitler ja Stalin. Muidugi eks sõda ei taha keegi meist, kuid tavainimesena polnud sel ajal erilist valikut. Mulle üldiselt meeldib ajaloolisi raamatuid lugeda ja ka see raamat polnud mingi erand. Kuid minu jaoks jäi kuidagi lõpp segaseks. Mõned kohad kuhu natsid kulla peitsid olid välja toodud, kuid ootasin enamat.

Kuid ajaloolisest vaatevinklist oli täitsa asjalik lugemine, keda siis ei huvitaks selline temaatika ja kas tõesti on see kuld, mis tol ajal eri paikadesse peidetud sai ikka veel seal samas kohas või on mõni riik taaskord selle endale kahmanud.

Usun, et on väärt lugemine ja kes pole veel lugenud, siis tehke seda. Pisut jäi puudu, et anda talle 5 tähte, kuid siiski hea lugemine. Kellele temaatika sobib, siis lugege.