Lugemiseväljakutse 2020
23. Shakespeare – originaal, uusverioon, inspiratsioon
Sel pikal ajal(Ümber jutustatud “Talvemuinasjutt”)(2016)(252lk)
Autor: Jeanette Winterson
Kirjastus: Varrak
Tutvustus
Uus-Böömimaa. Ameerika. Torm. Must mees leiab ühel ööl valge maha jäetud beebi. Mees võtab tüdruku – kerge nagu tähe – ja otsustab ta koju viia.
London. Inglismaa. Pärast börsikrahhi. Leo Kaiser oskab küll raha teha, ent ta ei oska taltsutada seda keevat armukadedust, mida ta oma parima sõbra ja oma naise vastu tunneb. Kas ta vastsündinud laps on üldse tema oma?
Uus-Böömimaa. Seitseteist aastat hiljem. Poiss ja tüdruk armuvad, aga kumbki neist ei tea paljutki sellest, kes nad on ja kust tulevad.
Jeanette Wintersoni uues versioonis Shakespeare’i „Talvemuinasjutust” on küll tunda originaali kaja, aga lugu ise on täiesti nüüdisaegne. Selles kõrgete panustega mängus, mis võib lõppeda nii tragöödia kui ka andestusega, on tähtis roll Ajal. Varem või hiljem leitakse kaotatu alati üles.
„Sel pikal ajal” ilmub Hogarth Shakespeare’i sarjas. Sarja raamatute autoriteks on meie aja tuntud kirjanikud, teiste seas Margaret Atwood, Gillian Flynn, Howard Jacobson, kes on oma romaani aluseks võtnud mõne südamelähedase Shakespeare’i näidendi. „Meil kõigil on mõni talismaniks muutunud tekst, mida endaga kaasas kanname ja mis omakorda meid kaasas kannab. Olen „Talvemuinasjutuga” töötanud erinevate maskeeringute varjus juba palju aastaid,” tutvustab Winterson oma valikut. „Sel pikal ajal“ on sarja esimene raamat.
Seekord siis selline teistmoodi lugu. Tegemist on siis Shakespeare Talvemuinasjutu ümber jutustusega. Kuna ma ei teadnud isegi tolle sisu, siis mulle meeldis, et raamatus oli toodud ära ka algne tekst ja pärast siis uus versioon sellest.
Nii eluline ja tõsine lugemine, et mul on ka praegu mitmeid tunde hiljem natuke imelik tunne. Mis see siis nüüd oli mis ma lugesin. Kas ma peaksin seda kiitma või laitma.
Esiteks mulle meeldis, et lugu sujus ladusalt ja mingit toppamist ei olnud. Lugu ise räägib beebist nimega Perdita, kes satub enese teadmata sinna, kust sündmused alguse saavad. Kuidas tal selles loos läheb, seda lugege ise!
Raamat ise oli üsnagi kaasahaarav ja mida lugu edasi liikus, seda rohkem ma tahtsin teada, mis saab lõpuks. Mulle meeldis ja ma usun, et ma ei kahetse sellele loole pühendatud aega.
See on ka lugu, mida ma nüüd küll pikalt ei unusta. Ma usun, et teisedki on seda lugu lugenud ja soovivad oma muljeid jagada.
Soovin teile kallid sõbrad kaunist õhtut ja näeme veel!
raamaturiiulike 