Kuningate orus(Howard Carter ja Tutanhamoni haua leidmine)(2015)

Lugemiseväljakutse 12 ust

Kuningate orus(Howard Carter ja Tutanhamoni haua leidmine)(2015)(205lk)

Autor: Daniel Meyerson

Kirjastus: Äripäev

Tutvustus

Egiptuse ajaloos on üks nimi, mida teavad kõik. See on Tutanhamon, lapseohtu vaarao, kes ilmus taas maailma palge ette aastal 1922 ja põhjustas sensatsiooni, millesarnast polnud varem nähtud. Ketservaarao Ehnatoni poja Tutanhamoni 3300 aasta vanuse haua ja selle avastajate ümber keerlev lugu jutustab uskumatutest varandustest, ent samavõrra ka arheoloogia argipäevast, kus põrkuvad keerulised iseloomud ja noore teaduse esimestesse sammudesse sekkub päevapoliitika.

Autor käib läbi kogu pika tee, alustades koos lihtsa maapoisi Howard Carteriga aristokraatide lemmikloomade joonistamisest ning lõpetades teoks saanud kulda ja kalliskive täis maa-aluse varalaeka kaane kergitamisega. Sinna vahele jääb tonnide kaupa tolme ja pettumusi, seiklusi, süngeid needusi, alandusi ja kisklusi nii võimuesindajate kui ka hauaröövlitega, taustaks rahvusvaheline aarete väljavedu muuseumite ja rahameeste kollektsioonidesse. „Kuningate orus“ äratab läbi väljakaevamiste tolmu ellu muistsete vaaraode kordumatu hiilguse.

Kuna 12 ukse lugemiseväljakutse viis mind juulikuus Egiptusesse, siis otsustasin võtta lugemiseks midagi sellist, mille lugemine oleks põnev ja omapärane. Seekord seiklesin vaaraode maailmas ja koos Howard Carteriga. Eks väljakaevamised on üsnagi põnevad ja sealsed leiud on nii mitmelgi korral maailma raputanud.

Nautisin lugemist ja nüüd põlen soovist veel midagi vaaraode maailmast lugeda. Eks näis kuidas sellega läheb. Igatahes kuu lõpp läheneb ja raamatud, mis on laenutatud kuu alguses tuleb ikka kuu lõpuks läbi lugeda. Niimoodi juhtus ka sel korral. Nüüd saab pisut hinge tõmmata, et siis uuel kuul taaskord erinevaid lugemiseväljakutseid nuputada.

Mulle meeldis ja autor kirjutas ladusalt ja lugu kulges sujuvas tempos. Väga huvitav lugemine oli ja usun, et soovitan seda ka teistelegi!

Avastus väljakaevamistel aastal 3031

Kallid kaasmaalased!

Oleme avastanud väljakaevamistel põneva leiu. Usume, et vanal ajal kasutasid seda vahendit mehed, et end atraktiivsemaks muuta ja mille funktsioon pidi olema naisolevusi endale ligi meelitada. Kahjuks meil puuduvad tõendid kas see vahend tõesti soodustas seda või mitte. Lähemal uurimisel on tegemist esemega, mida vanal ajal kasutati ja mida me kindlasti laboris põhjalikult uurime.

Esmapilgul koosneb leid mitmetest lõhnafragmentidest ja veel pole selge selle kõrvalmõjud, kui need üldse esinevad. Kui saame täpsemad andmed, siis kindlasti teavitame ka üldsust.

Egüptoloog(2006)

Lugemiseväljakutse 2020

19. Raamat kirjastuse Ersen sarjast “Raamat, mida peab lugema”

Egüptoloog(2006)(456lk)

Autor: Arthur Phillips

Kirjastus: Ersen

Tutvustus

Teravmeelne, leidlik ja huvitavalt üles ehitatud romaan egüptoloogist, kelle kinnismõtteks on apokrüüfilise kuninga hauakambri leidmine. Loo salapärane labürint avaneb Egiptuse kõrbelagendikel 1922. aastal, lookleb Austraalia slummide, Oxfordi, Esimese maailmasõja lahinguväljade ja Bostoni ballisaalide kaudu tagasi Egiptusse.
Samal ajal kui Howard Carter paljastab Tutanhamoni hauakambri saladuse, tehes arheoloogia ajaloos kõige väljapaistvama avastuse, kaevab Oxfordi-haridusega egüptoloog Ralph Trilipush end raskustesse, panustanud oma professionaalimaine ja pruudi varanduse pornograafilisele hieroglüüfkirjas papüürusetükile.
Sedaaegu alustab järeleandmatu Austraalia detektiiv oma karjääri suurimat juhtumit, tehes mõrvari otsingul tiiru peale kogu maailmale. Otsides lisaks veel üht mõrvarit. Ja võib-olla veel üht mõrvarit.
Nende pealtnäha eraldi lugude kokkujooks annab tulemuseks sedakorda plahvatusliku, niihästi vältimatu kui ka ülimalt ettearvamatu lõpu…

See raamat oli nii jaburalt hea, et ma muudkui lugesin ja lugesin. Vahel mõtlesin küll, et mida ma küll loen, aga mida lugu edasi läks, seda põnevam oli.

Kas peategelane saab mõrvari kätte ja milliseks kujuneb lõpplahendus, seda lugege ise!

Ma tõesti ei oodanud, et lõpplahendus võiks kujuneda selliseks. Muidugi eks mõrvari otsimine oli ka omamoodi põnev.

Ma ei saa öelda, et seda raamatut lugedes oleks midagi valesti olnud. Üldse mitte, lihtsalt see sari pole just kõigile. Ma ei ütle, et ma olin sellest raamatust vaimustuses, kuid käest ära panna ka ei suutnud.

Eks selles loos oli see miski, mis sind kaasa haaras ja seda kuni lõpuni välja. Ma usun, et proovin ka teisi selle sarja raamatuid lugeda. Igatahes krimilood mulle meeldivad ja seegi polnud mingi erand. Lihtsalt seekordne lugu oli mõneti nii jabur, et mõtlesin mõned korrad pooleli jätta.

Teistele soovitada ei oska, kes tahab see loeb ja eks goodreadsi hinnag hirmutab ka eemale 😀