Noortekirjanduse väljakutse 2022
Lars LOL(2017)(224lk)
Autor: Iben Akerlie
Kirjastus: Eesti Raamat
Tutvustus
Amanda ootab rõõmsa ärevusega suvevaheaja lõppu ja kooli algust. Esiteks sellepärast, et näha Adamit, kellesse ta on salaja armunud. Teiseks sellepärast, et saada tugiõpilaseks armsale esimese klassi lapsele.
Aga esimesel koolipäeval teeb Adam Amanda kogu kooli ees naerualuseks. Peale selle palub õpetaja tal olla tugiõpilaseks hoopis nende klassi uuele poisile Larsile, kellel on Downi sündroom.
Kui kõik käituvad halvasti ja kõige suurema alatusega saab hakkama Amanda ise, peab ta otsustama, mis on tema jaoks olulisem: olla populaarne kooli „ägedate ja lahedate” tüdrukute silmis või jääda iseenda vastu ausaks.
Autor Iben Akerlie (snd 1988) on näitleja ja eripedagoog. „Lars lol” on tema esikraamat. Akerlie kirjutab tänapäeva koolielu vahvast, aga ka tõsisest poolest – hoogsas ja humoorikas laadis.
Romaan võitis 2017. aastal Norra lastekirjanduse kõige olulisema auhinna, kui kümme tuhat 10–13aastast Norra koolilast valisid selle enda lemmikuks.
Loo peategelane on 12-aastane Amanda, kes ootab kannatamatult uut kooliaastat, sest siis antakse igale nende klassi lapsele hoolealuseks mõni esimese klassi õpilane, et kooliellu sisse elamine oleks kergem. Kui aga õpetaja otsustab armsa esimese klassi juntsu asemel Amandale hoolealuseks määrata hoopis uue klassikaaslase, Downi sündroomiga Larsi, on see tüdruku jaoks liiast. Amanda ei näita oma tundeid välja, kuid teda häirib olukorra uudsus ja teadmatus, kuidas puudega inimestega suhelda.
Kuidagi kogemata sattus sellele nädalale kaks noortekat, mis mulle väga meeldisid. Mõlemad olid päris raske temaatikaga, kuid siiski väga väärt lood lugemiseks.
Elasin ka Amanda loole kaasa ja siin loos oli teemaks Downi sündroomiga klassivend Lars, kellega oli tüdrukul päris raske alguses suhelda, kuid mida lugu edasi, seda rohkem mõistis ka Amanda, et Lars on küll teistest erinev kuid siiski väärib ta seda, et Amanda teda aitaks.
Mul on siiralt hea meel, et see lugu minu lugemisteele sattus ja kindlasti loen sel kuul veel noortekaid. Nende lugude lugemine annab mullegi lootust, et suudan oma hirmude ja masendusega toime tulla. Otsingi helgeid lugusid, kus alati on lõpplahenduses midagi head.
Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda raamatut veel lugenud pole. Kaanepilt on ka nii tobe, et lausa kutsub lugema. Muidugi on ka selleks eriline kollane värv, mis teistest raamatutest mitmeti erineb. Nii kaanepildi kui ka sisu poolest.
raamaturiiulike 