Glennkill(Lambakriminull)(2009)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

*Raamat, mille tegevus toimub väikses linnas või külas

Glennkill(Lambakriminull)(2009)(303lk)

Autor: Leonie Swann

Kirjastus: Atlex

Tutvustus

Kui ühel Iirimaa külakarjamaal leitakse kohalik karjus tapetuna, käitub külarahvas justkui lambakari… Seepärast otsustavad Glennkilli lambad ise oma peremehe surma asjaolusid uurima hakata. Kerge see pole, sest inimeste maailmas on väga palju veidrat ja mõistetamatut, ent karjast kõige nutikama, Miss Maple’i juhtimisel liiguvad lambad tasapisi tõe poole.

Sakslanna Leonie Swanni debüütromaan, mille žanrimääratluseks „lambakriminull”, on viimase aja kõige tavatumaid ja paeluvamaid teoseid, mis ühendab endas vaimukust ja põnevust, meelelahutust ja sügavmõttelisust. Kui tavaliselt kirjanduses loomtegelasi inimlikustatakse, siis see raamat annab võimaluse jälgida inimesi looma vaatepunktist – ja nii mõnigi kord iseenda üle naerda.

Kui nägin, et seda raamatut lugemiseväljakutse grupis tutvustati ja lugedes sealseid kommentaare, siis teadsin, et võtan selle endale lugemisse ja see raamat sobib ka viimase krimikirjanduse väljakutse punkti alla. Nüüd tuleb siis jääda aprilli ootama. Loodan, et tuleb sama põnev kvartal kui oli seda nüüd.

Tegevus toimub Iirimaa külakeses, kus kohalik karjus leitakse tapetuna. Kuna külarahvas ei oska midagi ette võtta, siis otsustavad Glennkilli lambad ise oma peremehe surma uurima asuda. Muidugi on nende peauurijaks Miss Maple, kelle juhtimisel kõik toimubki. Kohati oli lugu nii koomiline, et ma mõtlesin küll, mis see nüüd on mida ma loen. Kuidas saavad lambad mõrva uurida? Polegi varem sellist krimilugu lugenud ja tänan varasemaid raamatu tutvustajaid.

Üks koomilisemaid kriminulle sel kuul, koos ühe esimesena loetud raamatuga. Ma nautisin nii lugemist, et teised pereliikmed palusid mul endale ette lugeda, et mis seal nii naljakat on, kui tegemist on krimkaga.

Kuna mulle väga meeldis, siis otsustas ka mu ema selle raamatu läbi lugeda. Ise ka imestas, et tal see riiulis täitsa olemas oli. Ju siis teised raamatud heitsid sellele raamatule ikka väga suure varju, kui ta ise seda riiulist üles ei leidnud ja mind sinna tuhnima lasi.

Soovitan teistelegi, usun, et te ei pea lugemist kahetsema.

Minu Iirimaa(Armastus tuleb karjudes)(2019)

Minu Iirimaa(Armastus tuleb karjudes)(2019)(200lk)

Autor: Rene Satsi

Kirjastus: Petrone Print

Tutvustus

Mida Iirimaa endast kujutab? Ilmselt ujuvad seda saart mainides silme ette pildid liigagi rohelisest loodusest, härjapõlvlastest, silmatükkivalt punastest juustest, sulnistest mägedest ja Guinnessi õlust. See kõik on muidugi väga pinnapealne. Ja mina üritan sellist pinnapealsust omamoodi korrigeerida.

Mind pandi Iirimaal p ä r i s e l t tööle. Ma jagasin korterit ööklubides poksida armastava iirlasega; aitasin kaugelt maalt pärit prostituudil oma teadmata Iiri väikelinnas maad kuulata; mind kahtlustati maffiavõsukese peksmises ja poolakaks olemises. Mu lugudesse mahuvad kummituskoer ja delfiin, kes pole normaalne. Kirjutan läbi irooniaprisma Eduard Vildest, hostelitest, oma eluraskustest võõral maal ja Iirimaa ajaloost. Kirjutan ka armastusest. Üritan keskenduda päris Iirimaa inimestele, päris probleemidele, päris eludele.

Iirimaal oleks minu kohta ka kindlasti üht-teist öelda, aga õnneks saan ainult mina seda teha. Ebavõrdsus, mis mulle ainult kasuks tuleb.

Seekordne Minu-sarja lugu oli muhe lugemine Iirimaast. Sealsed inimesed ja muidugi autori seiklused sel maal, mis olid nii kentsakad, et ma ei suutnud lihtsalt muigamata olla. Eks Iirimaa on üks unistus ja sinna tahaksin millalgi reisida.

Kuna nüüdsel ajal ei ole reisimine võimalik, siis õnneks on lohutus olemas. Muidugi Minu-sarja raamatute näol. Mul on väga hea meel, et ma seda raamatut just nüüd lugesin ja eks järgmiseks võtan samuti midagi sellest sarjast.

Sellel raamatukangelasel on jutustada oma lugu Iirimaal töötamisest ja seal elamisest. Alguses oli küll tunne, et siit tuleb midagi sellist, mis on igav ja üksluine, kuid mida rohkem ma lugesin, seda kiiremini ma lõppu jõudsin. Muidugi meeldisid väga sealses raamatus olevad pildid.

Mulle igatahes meeldis ja usun, et julgen ka teistele soovitada.