Jõulud parima sõbraga(2021)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

47.) “Mõni õhtu romantikat” üks raamat

Jõulud parima sõbraga(2021)(140lk)

Autor: Heli Künnapas

Kirjastus: Heli kirjastus

Tutvustus

“Lilian on naine, kes ootab oma elus pöördepunkti, mil kõige hullem hetk mööda saaks ja kõik lõpuks lihtsamaks läheks. Igapäevane jagelemine kolme lapsega, vaidlused laste isadega, töötamine kahel töökohal ja segased tunded oma tuleviku suhtes on vaid üksikud probleemid, millega tal jõulude eelsel ajal tegeleda tuleb.

Kas sellises olukorras on võimalik veeta jõulud normaalselt või isegi hästi? Kas igaühel on olemas parim sõber, kes suudaks jõulud päästa? Heli Künnapas on rohkem kui kahekümne raamatu autor. Sarja ,,Mõni õhtu romantikat”” raamatud on eraldiseisvalt loetavad. “

Olen üle pika aja taaskord romantika lainel, polegi ammu antud autori raamatuid lugenud ja nüüd oli nii mõnus taas kohtumine taas ühe lemmikuga. Loo peategelaseks on Lilian, kes ootab oma elus pöördepunkti, millal kõige hullem hetk mööda saaks ja kõik tema elus lõpuks ometi lihtsamaks läheks.

Ma tõsiselt naudin selliste lugude lugemist, millega koos kulgemine teeb tuju hoopis heaks ja aitab unustada argimured ja pöörata suuna ülespoole. Aitäh autorile, kes meieni selle loo on toonud ja edu edaspidiseks.

Nauditav ja soe lugemine, eks isegi tundsin mõnes olukorras ennast ka ära. Sellised kerged ja romantilised lood on just need, mis teevad lugeja elu palju kergemaks ja rõõmsamaks. Minu puhul on küll igatahes nii.

Soovitan teistelegi!

Karjus ja lambad(2018)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

13.) Kolm raamatut ühelt autorilt jutti.

Karjus ja lambad(2018)(56lk)

Autor: Maria Lepmaa

Kirjastus: Hea Tegu

Tutvustus

Hea Karjus hoolitseb oma lammaste eest. Ta kaitseb ja õpetab neid. Lambad kuuletuvad Karjusele. Juhtub aga, et lammas Polli kohtub oma teel hundiga. Hunt meelitab ta endaga kaasa. Kas hundist võib saada sõber või on võsavillem Polli üle kavaldanud? Mida otsustab ette võtta Karjus?

Mis saaks veel parem olla, kui üks armas ja lõbus tutvustus ühest lasteraamatust, mis mind enda lihtsusega võlus. Sattusin seda lugu lugema juhuslikult, olin selle raamatu kunagi ammu otse autorilt saanud ja alles nüüd leidsin selle üles ja lugesin ühe päevaga läbi. Lugu on karjusest ja tema lammastest, kelle eest ta peab hoolitsema. Ühel päeval aga kohtab lammas Polli teel hunti. Ta läheb hundi meelitamisega kaasa ja mis saab edasi? Mida teeb selle peale karjus? Kas tõesti võib lambast ja hundist sõbrad saada?

Eks neile küsimustele leiab igaüks vastused siit samast loost. Muidugi peab seda raamatut lugema, et leida vastuseid. Minagi lugesin seda ja usun, et see raamat sobib ka lastele lugemiseks, kuna eks selleski loos on oma õpetussõnad sees. Millised, seda uurige ise.

Ma armastan lasteraamatuid ja ei häbene ka neid lugeda ja neist siis teistele kirjutada. Mõned küll arvavad, et see on täiskasvanu puhul imelik, kuid mina jällegi naudin nende lugude lugemist. Olen leidnud enda jaoks nii mõnegi sarja, mida siis kui mina laps olin veel polnud eesti keeles. Nii, et siit siis üleskutse, lugege ikka lasteraamatuid ja las teised siis arvavad, et see on tobe. Mina ei hooli igatahes sellistest arvamustest ja loen ikka edasi!

Nagu ikka, siis kes on midagi toredat ja head lasteraamatute maailmast lugenud, siis soovitage mullegi! Lugege ka seda raamatut, ma usun, et see lugu on seda väärt.

Saladus sinu sees(2017)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

13.) Kolm raamatut ühelt autorilt jutti.

Saladus sinu sees(2017)(168lk)

Autor: Maria Lepmaa

Kirjastus: Kentaur

Tutvustus

„Saladus sinu sees” on mõtteline järg Maria Lepmaa esimesele romaanile „Saladuse jõud”.
Nüüd on mitme naise unistused täitunud. Gea elab oma unelmate kodus ja töötab valitud erialal, jagades elu parima mehega, keda ta soovida oskas. Kristel on leidnud suurepärase abikaasa ja saanud emaks. Irinal on päris oma mees, kes ei kiirusta tema juurest koju abikaasa juurde ning Viivika pereelust on truudusetuse pilved kadunud.
Ometigi veeretab elu kõigi naiste teele uusi katsumusi ning tuleb tõdeda, et ükski rahulolu pole loodud muutumatuna kestma jääma.

Kuna mulle meeldis esimene lugu „Saladuse jõud”, siis otsustasin taas anda võimalus, mõnele sellisele loole, mille jaoks igapäev aega leida ei suuda. Tean, et eelpool mainitud raamatu lugemisest on üksjagu aega möödas, kuid siiski nautisin mõlema loo lugemist väga. Mulle meeldis see loo elulisus ja kohati tundus, et lugu on võetud otse argipäevast ja mõnel inimesel tõesti ongi selline seis nagu loos kirjeldatud.

Mulle meeldis selle loo puhul see, et tegelastel on pisut aega edasi läinud ja tookord tahtsin nii väga teada, mis saab tegelastest edasi ja nüüd sain oma vastused. Loodan, et leian veelgi aega ka eesti kirjanike jaoks. Ka nemad on väärt seda, et neid loetakse ja laenutatakse.

Värvikas ja mõnus ajaviite lugemine kindlasti. Üks selliseid lugusid, kust nii mõnigi lugeja võib ka pisut ennast ära tunda. Mul on hea meel, et mulle meenus, et ma mõned raamatud olin varasemalt läbi lugenud ja nüüd saan neist siin teile kirjutada.

Ma ootangi nüüd pakkumisi, kas keegi soovitaks mõnd eesti kirjanikku, kellega juba igav koos ei hakka. Igatahes on Maria oma värvikate lugudega minu hinge pugenud ja tema lasteraamatud on ka väga head ja lõbusad. Aitäh talle selle kõige eest.

Nii, et mis muud kui jään ootama teie pakkumisi ja lugege kindlasti ka seda raamatut, ma usun, et te ei pea kahetsema. Mina igatahes küll ei kahetse ja plaanin veel antud autori raamatuid lugeda. Neis on seda värvi ja särtsu mida sel eluperioodil väga vajan.

Kuu, räägi minuga(2017)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

13.) Kolm raamatut ühelt autorilt jutti.

Kuu, räägi minuga(2017)(120lk)

Autor: Maria Lepmaa

Kirjastus: Hea Tegu

Tutvustus

Loo läbivaks teemaks on noore naise elumõtte otsingud. Peategelasel Maarjal on palju küsimusi ja siseheitlusi, millele ta Kuuga õhtuti metsarajal suheldes vastuseid otsib. Sõprus Maarja ja Kuu vahel on tugev, ent kas see jääb ka eluraskustes püsima?

Lugu sellest, kus üksildasevõitu neiu parimaks sõbraks on Kuu, kellega ta siis metsateel pikki vestlusi maha peab ja elumõtet üritab leida. Kas ta suudab leida vastused ning lõpuks teada saada ka tõe Kuu kohta? Eks need küsimused olid mulgi kui seda raamatut lugesin ja ma usun, et autor suutis anda neile ka vastused.

See on selline raamat, mida soovitaks lugeda kõigil, kes on kordki oma elus tundnud, et nende elumõte on kadunud ja nad on seda otsinud. Pisut selline filosoofiline ja mõtlemapanev lugu, kus sõprus on see, mis võiks Maarjat aidata. Kas ta leiab endas jõudu ja tugevust, et oma küsimustele vastuseid leida? Kas sõprus on piisavalt tugev, et raskustele vastu panna? Eks seda saate ise lugeda, sest mina usun, et see raamat väärib lugemist, ilmaasjata pole see raamatupoodidest otsa saanud.

See lugu võlus mind oma lihtsuse ja oma aeglasema tempo poolest. Olen küll tavaliselt krimkade suur lugeja, kuid vahest annan võimaluse ka teistsugustele lugudele. Ja olen siiralt rahul, et minu tee selle raamatuga ristus. Aitäh ka autorile, kes meieni selle loo on toonud. Kõike head ka edaspidiseks.

Muidugi on raamatul ka vapustavalt hea kaanepilt, mis sobib hästi kokku ka looga ning on teejuhiks lugejale. Ma ei tea kas seda on tobe öelda, aga ma siiski ütlen. Vahest on parim sõber lihtsalt Kuu või isegi mõni lemmikloom. Tean seda juba enda käest.

Kõike kaunist!

Lõpp-peatus Auschwitz(2021)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

34.) Raamat, mille pealkirjas on sõna “lõpp”

Lõpp-peatus Auschwitz(2021)(248lk)

Autor: Eddy De Wind

Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad

Tutvustus

Eddy de Wind (1916−1987) oli viimane juudi arst, kes Teise maailmasõja ajal Hollandis Leideni ülikooli lõpetas. Ta asus vabatahtlikuna tööle Westerborki sunnitöölaagrisse, kuna talle anti valelik lubadus, et tema ema, kelle sakslased kinni olid võtnud, säästetakse deporteerimisest. Laagris kohtus ta oma esimese naise Friedeliga ja nad abiellusid. Paar saadeti 1943. aastal Auschwitzi.

De Wind naasis Hollandisse 1945. aasta suvel ja hakkas tööle psühhiaatri ja psühhoanalüütikuna. 1949. aastal avaldas ta oma kuulsa artikli „Surmaga silmitsi“, milles tutvustas koonduslaagri sündroomi.

„Lõpp-peatus Auschwitz“ avaldati hollandi keeles 1946. aasta veebruaris. Inimsuse parimate ja halvimate hetkede dokumenteerimine teeb Eddy loo ainulaadseks ja ajatuks. See tuletab meile meelde, milleks inimesed võimelised on, aga ka seda, et isegi põrgusügavikus on peidus lootusekiir.

Teadaolevalt on tegu ainsa Auschwitzis kohapeal kirjutatud raamatuga.

Minu jaoks oli see selle kuu üks raskeima temaatikaga lugu. Jaa olen varemgi Auschwitzist lugenud, kuid mitte kunagi sellist lugu, mille autor on selle seal viibides kirjutanud. Raske oli sealsest elust lugeda ja pidid pisut pause tegema, sest see on üdini aus ja avameelne kirjeldus sellest, mida nad kõik pidid seal läbi elama ja kuidas nendega seal käituti.

Loo on kirjutanud juudipäritolu arst Eddy De Wind, kes asus vabatahtlikuna tööle Westerborki sunnitöölaagrisse, kuna talle valetati, et tema ema saab siis jääda koju. Laagris olles kohtus ta seal Friedeliga ja nad abiellusid. Kuid 1943.aastal saadeti nad mõlemad Auschwitzi.

Sealne elu polnud just selline nagu nad ette kujutasid ning raskusi oli ka seal. Nad pidid küll üksteisest eemal olema, kuid sealne kord ja töö mõjusid mõlemale väga halvasti. Nende läbi elamisest oli väga raske lugeda ja poetasin ka ise mõne pisara. Ise küll ei tahaks midagi sellist läbi elada. Ma ei kujuta ettegi, mis mina nende olukorras oleksin teinud. Ilmselt samuti võidelnud oma elu eest, et ükskord tuleb see päev, mil saabub vabadus.

Ma siiralt loodan, et midagi sellist ei pea keegi enam kunagi läbi elama ja nende läbi elatust oli raske lugeda, kuid austan autorit, et ta meieni ausa, kuid tõsise loo tõi. See lugu väärib kindlasti lugemist, kuna ta on ju kirjutatud otse ja ausalt. Ei mingit ilustamist.

Soovitada ei oska, kuna ei tea paljudele selline lugu võiks lugemiseks sobida. Igatahes mulle oli ta huvitav ja realistlik lugemine. Mina ei kahetse, et seda lugesin. Loodan, et ükskord saabub ka meie maailmas rahu.

Minu Sitsiilia(Maffia kohta mitte küsida)(2012)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

7.) Raamat kirjanikult, kes ei ela oma sünnimaal

Minu Sitsiilia(Maffia kohta mitte küsida)(2012)(248lk)

Autor: Mae Merusk

Kirjastus: Petrone Print

Tutvustus

Sitsiilia võlub oma värvide, lõhnade ja maitsetega.

Sitsiilia hirmutab oma maffiajuttude, suure tööpuuduse ja kohatise minnalaskmisega.

Kui aga panna siinne hea ja halb kaalukausile, siis head on kindlasti tunduvalt rohkem.

Ja kui päike särab, meri sillerdab ning kusagilt pisikesest pagaripoest kannab soe tuul sinuni äsja küpsetatud saia magusat lõhna, siis tundub, et kõik halb kaoks nagu hoopiski…

Sitsiilia ja selle pealinn Palermo oma muretu elurütmi ja südamlike inimestega võlusid mind nii, et jäingi siia. Minust ei saa kunagi päris sitsiillast, küll aga on kohalikud mõjutused teinud minust parema ja rõõmsameelsema inimese.

Kuna eelnevad minu postitused on saanud palju uusi selle sarja soovitusi, siis otsustasin neist ühe ka ette võtta. Aitäh sulle armas soovitaja, kes sa mulle seda raamatut oma lugemiste põhjal soovitasid.

Minu tee viis seekord Sitsiiliasse, täpsemalt Palermosse ja otsustasin koos autoriga seal seigelda. Ja see raamat võlus mind täielikult. Seiklesin seal koos autoriga ja kohati kujutasin ette, et olen isegi seal koos temaga Vespal ja muudkui aina avastame ja seikleme. Muidugi sain ka päris palju uut huvitavalt Sitsiilia kohta teada ja nautisin lugemist väga.

Mul on päris mitmeid raamatuid pooleli ja otsustasin, et võtan selle loo lugemisse. Pikalt ei mõelnud, sest juba kaanepilt kutsus mind selle sinise rolleriga seiklema. Nüüd natuke aega mõeldes, usun, et Sitsiilia oleks ka mulle täitsa sobilik koht, mida külastada ja loodan, et millalgi ka seda teha saan. Panin igatahes selle maa endale unistuste listi kirja.

Mis siin ikka pikalt lobiseda, kui keegi tahab mis seiklused autorit ees ootasid, siis lugege kindlasti. Üks värvikamaid lugusid selles sarjas ja ma olen väga rõõmus, et see raamat minu teele sattus. Kindlasti on tegemist ühe põneva maaga ja seda tahaksin väga ka oma silmaga näha. Muidugi meeldis mulle väga toidurubriik, mis pakatas uutest retseptimõtetest.

Soovitan teistelegi!

Mina olin siin(Esimene arest)(2005)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

2.) Sass Henno raamat

Mina olin siin(Esimene arest)(2005)(200lk)

Autor: Sass Henno

Kirjastus: Eesti Päevaleht

Tutvustus

Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada. Vaesusest, vägivallast ja esimesest kinnikukkumisest.
Mõned on pidanud seda rohkem musta raha teenimise õpikuks. Teised leiavad, et raamat on eelkõige huvitav lugemine emadele ja isadele, kel pole õrna aimugi, mis diile tegelikult rajooni garaažide vahel tehakse.
Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu kajastamisele või selle mõistmisele, ning näitab otsekoheselt, kui ebameeldivate probleemide ja tegelastega tänapäeva eesti noored kokku puutuvad.

Üks jõulisemaid ja realistlikumaid lugusid, mis sellel kuul lugenud olen. Samas kurb ja masendav lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi ja moraali. Eks see ole ka lugu vaesusest, vägivallast ja esimesest vanglakaristusest. Kindlasti kajastab see lugu eneses otsekohesest just seda, millega tol ajal noorukid tegelesid ja kust saadi erinevate asjade ostmiseks raha. Mitte millegi ees ei löödud risti ette ja kõik, mis vähegi väärt läks kaubaks.

Lugemisse jõudis ta ka sel korral tänu sõbranna soovitusele, et võiksin proovida seda autorit lugeda. Kuna hiljuti oli ka teade, et autor on nii mitmeid aastaid hiljem valmis saanud ka jätku sellele raamatule, siis olengi juba tänu Elisa raamatule ka selle endale lugemisse haaranud. Eks ta võib sisu poolest olla selline ropp ja raske, kuid mina nägin selle loo taga ka sõnumit, mida autor püüdis meile anda. Milline see oli ja miks juhtus nii nagu juhtus, sellele saate vastused raamatust.

Kuna autoril on veel päris mitmeid raamatuid, siis võtan ka nood millalgi ette, eks ilmselt siis järgmisel kuul, kuna sel kuul ei jõua vist midagi rohkem loetud. Kuna eelmine kuu oli päris kõva raamatulugemise maraton, siis võtsin sel kuul natuke kergemalt.

Eks ta selline lugu ole, kus peategelane jutustabki oma loo, sündmustest, mis viisid tema vanglasse sattumiseni ja pean tunnistama, et olin algul kahe vahel kas üldse lugeda ning viia raamat lugemata tagasi, kuid siiski otsustasin lugeda ja ma ei kahetse seda. Oli küll pisut ropp minu jaoks kuid siiski leidsin loost üles just selle, mida võib-olla teadlikult ei otsinud. Siiras ja realistlik lugu ning ilmselt jääb natukeseks ajaks ikka meelde, kuna alustasin ju teise osa lugemisega.

Soovitan, kuid seda teie enda vastutusel.

Päikesevalvaja(2021)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

27.) Raamat, mille kaanepildil on mõni taevakeha

Päikesevalvaja(2021)(208lk)

Autor: Maja Lunde

Kirjastus: Rahva Raamat

Tutvustus

Lilli ei ole enam laps, aga ta pole ka veel teismeline. Ta on muutumas, kuid loodus ta ümber on selline, nagu see on kogu aeg olnud. Lillil on päikesest ainult ähmane mälestus, maailm, nagu tema seda tunneb, on vihmane ja pime. Mitte miski ei taha märjas mullas kasvada, ühelegi taimele ei meeldi igavene hämarus.

Lillil ei ole vanemaid, ta elab koos vanaisaga, kes hoolitseb selle eest, et külarahval oleks köögivilju. Ühel päeval unustab vanaisa oma lõunasöögi koju ja kui Lilli talle kasvuhoonesse järele jookseb, avastab ta midagi, mille tõttu muutub kõik…

Lilli märkab saladuslikku teed, mis viib metsa, kuhu ükski laps minna ei tohiks. Aga uudishimulik Lilli ei ole nagu teised lapsed, ta surub hirmu alla ja otsustab teed järgida. Sealt tumedate puutüvede vahelt leiab ta teistsuguse, õitseva maailma. Sealt algab suur seiklus. Lilli peab seisma vastamisi oma suurima hirmuga, kuid leiab ka õnne ja armastuse – ja lootuse uuest kevadest.

Aastaaegade kvartett, mis algas talveraamatuga “Lumeõde”, on nüüd jõudnud uue iseseisva jutustusega kevadesse. “Päikesevalvaja” on suurejooneline lugu nii väikestele kui ka suurtele, teos, mille ümber võib koguneda terve pere.

Autorist:

Maja Lunde esimest täiskasvanutele kirjutatud raamatut “Mesilaste ajalugu” saatis kohene märkamine ja kiire edu paljudes riikides, Saksamaal oli teos koguni kolm aastat menukite nimekirjas. Järgnesid “Sinine” ja “Prževalski hobune”. Lunde raamatuid on tõlgitud enam kui neljakümnesse keelde.

  1. aastal ilmus lastele mõeldud menuraamat “Lumeõde”, mille on samuti illustreerinud Lisa Aisato. “Päikesevalvaja” on selle iseseisev järg.

Kunstnikust:

Lisa Aisato on üks Norra tuntumaid illustraatoreid. 2019. aastal ilmus “Elupildid”, mis on kogumik nii tema klassikaks saanud illustratsioonidest kui ka uutest töödest. Ta on illustreerinud ka pildiraamatud “Tüdruk, kes tahtis päästa raamatud”, mille autor on Klaus Hagerup, “Odd on muna” ja “Kala Lunale” ning koos Tor Åge Bringsværdiga raamatuseeria troll Tambarist. Lisa Aisato on illustreerinud ka kaks kriitikutelt kiidusõnu saanud menuraamatut “Varsti sa magad”, autoriks tema õde Haddy Njie, ja “Noortele”, mille on kirjutanud Linn Skåber. Tema illustratsioonid on ilmunud ka Dagbladeti laupäevalehes aastatel 2009–2020.

Kindlasti on tegemist ühe ilusaima raamatuga, mida olen lugenud. Sinna lisandub kindlasti ka eelnevalt loetud Lumeõde. Need on raamatud, mida ma tahaksin nii väga ka oma riiulisse, et siis neid õelapsele tutvustada. Nüüd olles mõlemad läbi lugenud, tunnen end kui hoopis teises maailmas. Autor näitas mulle maailma, kus polnud Päikest ja külarahvas ei mäletanudki enam, millal üldse Päikest nägid. Kohati nii rõõme kui kurbust täis lugu tüdrukust nimega Lilli, kes kasvab koos vanaisaga. Ta ei tea mis juhtus tema perega ja tema maailm on hall ja kurb.

Need mõlemad raamatud on illustreeritud ja ma olen neist piltidest lummatud. Ma ei suutnud lihtsalt lugemist lõpetada, sest mind lummas nii lugu kui ka sealsed pildid. Te ei kujuta ette, kui väga-väga ma soovin, et need raamatud ka minu riiulisse jõuaksid. Usun, et mõlemad lood sobivad lugemiseks ka lastele, kes kindlasti seda värvilist maailma uudistaksid ja neid mõlemat lugu loeksid.

Olen senimaani sellest loost nii lummatud, et raske on midagi sõnadesse panna. Ilmselt tuleb teil endil Lilli lugu avastada ja usun, et te ei pea lugemiseks kulutatud aega kahetsema. Need kes on lugenud ilmselt ka nõustuvad minuga, et need mõlemad lood väärivad lugemist.

Tunnistan, et elasin Lilli loole väga kaasa ja kes tahab teada, millised seiklused teda ees ootavad ja kes saab tema heaks sõbraks, siis kindlasti marss lugema.

Soovitan kindlasti lugeda, kellele meeldivad sellised lood, mis sind ikka korralikult läbi raputavad ja raamatu lõpuks oled ise ka selles loos nii sees, et raske on sealt välja tulla. Minuga igatahes juhtus nii ja ma ei kahetse seda sugugi.

Totu Kivilinnas(2008)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

12.) Unustatud raamat või autor.

Totu Kivilinnas(2008)(131lk)

Autor: Igor Nossov

Kirjastus: Fantaasia

Tutvustus

“Las ma ka vaatan,” palus Kriimik ja piilus läbi pikksilma. “No on tõesti ebatavalised kaljud…võib-olla need on sellised majad. Äkki on see linn: mäletad, millised hämmastavad majad Päkeselinnas olid?”

“Mis linn see sul kõrbes on?!” vaidles Pundar. “Me oleme lihtsalt päikesest üle kuumenenud ja nüüd on teil hallutsinatsioonid, nägemused, see tähendab. Aga võib ka olla, et see on tõeline miraaž – nägemispettus. Kõrbes juhtub kuumaga seda tihti.”

Aeg möödus, aga nägemus ei haihtunud. Vastupidi, ka teised põnnid ja tirtsud märkasid juba ilma pikksilmatagi mingeid hallide ehitiste kuhjatisi. Sai selgeks, et eespool on tõesti mingi tohututest kuubikutest kokkulaotatud linn.

Enne kui asun teile seda raamatut tutvustama, tahan rääkida ühest vahvast kooslugemisest. Nimelt koos sõbrannaga jagame iga kuu üksteisele raamatusoovitusi ja püüame mõlemad leida aega, et neid lugeda. Tähtis pole see, kes aasta lõpuks on rohkem lugenud vaid see, et nii tore on ju üksteisele soovitusi jagada. Ja niimoodi jõudis ka see lugu minu lauale.

Tunnistan, et pole varasemaid Totu lugusid lugenud ja nüüd peale sellist lõbusat lugu, püüan seda viga natuke parandada. Eks näis mis september mulle toob, kuna see alles algas. Esialgu tõi ta minu teele Totu, kes koos oma sõpradega rändas Kivilinna ja seda kõike parve kasutades.

Eks see üks vahva seikluslik lugu ole ja nende värvikate tegelastega oli lausa lust kohtuda. Eks neid on palju ja ma polegi vist ammu nii itsitanud kui seda lugu lugedes. Juba siinse loo tegelaste nimed olid koomilised ja kutsusid mind lugema.

Usun, et paljud teist on seda raamatut lugenud, kuid mina ei mäleta, et oleks Totu lugusid isegi lapsepõlves lugenud. Nii, et nüüd püüan seda viga parandada ja ka mõned teised Totu lood läbi lugeda. Eks näis kuis sellega läheb. Teile kallid sõbrad soovitan küll seda lugu lugeda, kellel meenub lapsepõlv ja kes lihtsalt soovib seda vahepalana lugeda, siis usun, et peaks sobima küll.

Nii, et mis muud kui lugema.

Õed hundid(2021)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

16.) 2021 ilmunud tõlgitud noorteromaan

Õed hundid(2021)(239lk)

Autor: Kimberly Brubaker Bradley

Kirjastus: Hea Lugu

Tutvustus

“Kümneaastane Della on alati saanud loota oma vanemale õele Sukile. Kui nende ema vangi pandi, oli Dellale toeks Suki. Kui ema uus mees nad enda juurde võttis, oli Dellale toeks Suki. Kui see mees tegi tema kehaga midagi nii kohutavat, et nad pidid tuhatnelja põgenema, oli Dellale toeks Suki. Suki on Della oma hunt – tema kaitsjahunt.

Aga kes kaitseb Sukit? Kui Suki üritab ennast tappa, kukub Della maailm kokku. Seni on Della rasketes olukordades kasutanud vaikimise taktikat, aga võib-olla on nüüd aeg end kuuldavaks teha.

Kimberly Brubaker Bradley jutustab kahest õest, keda seob armastus teineteise vastu ja ühised traumad. See on lugu seksuaalsest väärkohtlemisest, abi otsimisest ja leidmisest.

Kimberly Brubaker Bradley on lastekirjandusauhinna Newbery Honor võitja ja New York Timesi menukite autor. Ta lõpetas Smithi kolledži 1989. aastal ning on populaarne ilu- ja aimekirjanik. Vaata lisa aadressilt kimberlybrubakerbradley.com.”

Otsisin siia kuu lõppu veel midagi kerget ja mille kaanepilt oleks ligitõmbav. Ja siis sattusin sellise pärli juurde. Peategelasteks on õed Della ja Suki, kes on oma elu jooksul päris palju pidanud läbi elama ja püüavad üheskoos taas leida teed tulevikku.

Kas nad suudavad unustada mineviku ja leida tee tulevikku? Ületada kõik takistused ja mured? Eks neile küsimustele saate vastused kui ise seda raamatut loete. Eks temaatika ole pisut raske ja väga õige, et autor on võtnud nõuks sellest rääkida. Mulle siiralt läks lugu väga hinge ja elasin mõlemale tüdrukule väga kaasa. Lootsin koguaeg, et kõik läheb just nii nagu peab.

Autor on küll minu jaoks uus, kuid hetkel võitis tema räägitud lugu minu südame ja loodan, et temalt veel midagi tõlgitakse. Kindlasti väärt lugemine just oma loo temaatika poolest. Kuigi loos oli nii rõõmu kui ka kurbust, siis mulle ta meeldis ja loeksin kindlasti veel mõne selle autori kirjutatud raamatu läbi.

Ükski laps ei vääri seda, mis juhtus nende kahe õega ja alati on kuskil paistmas päikesekiir. Olgu siis ükskõik kui pisike killuke. Kõik me oleme väärt sellist elu, mis teeb meid õnnelikuks ja mis on just selline nagu seda sina tahad.

Soovitan teistelegi!