Ööpimedus(Pimeda Islandi sarja 2.raamat)(2021)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

5. 2021. aastal eesti keeles ilmunud krimka

Ööpimedus(Pimeda Islandi sarja 2.raamat)(2021)(240lk)

Autor: Ragnar Jónasson

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Siglufjörður: vaikne idülliline linnake Islandi põhjapoolseimas tipus, kuhu pääseb üksnes läbi mäe kulgeva tunneli. Ari Thór Arason: kohalik politseinik, kelle rahutu minevik ja ebakindlad suhted külaelanikega teda jätkuvalt painavad. Omavahel tihedalt seotud kogukonna rahu hävitab politseiniku tapmine – teda tulistatakse ööpimeduses mahajäetud maja juures otse rindu. Tapja on vabaduses ja polaaröö tulekul. Niisiis peab Ari Thór lahti harutama mõistatuse, mis hõlmab kohaliku poliitika sasipundart, kompromiteerib uut linnapead ja toob mängu psühhiaatriahaigla Reykjavíkis, kus üht inimest tema tahte vastaselt kinni hoitakse. Siis kolib linna salapärane noor naine, kes põgeneb oma mineviku eest, ja peagi saab liigagi selgeks, et traagiliste minevikusündmuste võrk ähvardab nad kõik põhja vedada. Sünge, kõhedusttekitav ja mitmekihiline „Ööpimedus“ on järjekordne suurepärane põnevik vaieldamatult andeka krimikirjaniku sulest.

Kuna mulle meeldis autorilt varem ilmunud „Lumepimedus“ väga, siis kohe kui ilmus tema järgnev uus osa, siis võtsin selle endale lugemisse. Esimene osa oli selline kargelt kriminaalne, siis ka teine osa pole mingi erand.

Lugu saab alguse sellest, et mahajäetud maja juures tulistatakse politseinikku. Kes küll midagi sellist teeks? Miks? Kas tõesti on see sellises väikses kohas üldse võimalik? Eks neile küsimustele saate vastused, kui ise seda mõnusat krimkat loete.

Ari Thor on just selline politseinik, kes sobib Siglufjörðuri linnakesse nagu valatult. Tema eest ei jää juba midagi märkamatuks, kuigi ta on alles lühikest aega seal elanud. Ta soovib kogu hingest leida süüdlast, kuid mida rohkem ta seda lugu uurima asub, seda pingelisemaks ja põnevamaks lugu pöörab. Ma igatahes nautisin lugemist ja loodan, et ka järgnevad selle sarja osad ilmuvad eesti keeles.

Kohati oli lugu ikka väga sünge ja kõhe ning ka selles loos on tunda seda Islandi looduse puudet. Ma lihtsalt tunnetan seda ja naudin lugemist nii, et kujutan endale, ette kuidas oleks koos Ari Thoriga seal elada.

Teile kallid sõbrad soovitan seda raamatut lugeda ja ma usun, et te ei pea seda kahetsema.