Rohuvoodi asemeks(Otori lugude sarja 2.raamat)(2005)

Rohuvoodi asemeks(Otori lugude sarja 2.raamat)(2005)(309lk)

Autor: Lian Hearn

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Järg romaanile “Üle ööbikupõranda” (Varrak, 2004).

Takeo võiks olla võimsa Otori klanni seaduslik pärija, kuid ta on lubanud oma elu salajasele Hõimule. Tema üleloomulikud oskused, nagu nähtamatuks muutumine ja üliterav kuulmine, on eeldused suurepäraseks palgamõrtsukaks saamiseks. Takeo peaks loobuma rahumeelse lapsepõlve hingelistest vannetest, sünnijärgsest õigusest rikkusele, maale ja võimule ning ka Kaedest, oma suurest armastusest. Sest kui ta ei pühenda end täielikult Hõimu julmade ülesannete täitmisele, ta lihtsalt tapetakse.

Takeo kasvab poisist meheks ja valib tee, mis viib äärmuslike ohtude, raskuste ja ohvriteni kõrgmägede kibekülmas talves. Kaedest saab mängunupp halastamatute sõjapealike mängus ning ta peab kasutama oma mõistust, ilu ja kavalust, et välja nõuda oma koht võimukate meeste maailmas.

“Rohuvoodi asemeks”, lummav Otori lugude teine osa, viib meid kujuteldavasse keskaegsesse Jaapanisse, mille silmipimestavalt kaunil maastikul leiavad aset julmad võimumängud ja kirglikud armastuslood.

Raamatu autor Lian Hearn õppis Oxforfi ülikoolis tänapäeva keeli ning töötas filmikriitiku ja kultuuritoimetajana Londonis. Praegu leab ta Austraalias. Tema pikaajaline huvi Jaapani vastu tõi kaasa jaapani keele õpingud ja mitmed sõidud Jaapanisse ning viis lõpuks käesoleva raamatu kirjutamiseni.

Reisisin taaskord koos Takeo ja Kaedega Jaapanisse, kus nende eludele sain kaasa elada. Nüüd ootan kibeledes millal saan järgmised osad laenutada, et lugu sealt kus pooleli jäi taaskord jätkata. Kuna nautisin väga esimest osa ja selline ajalooline temaatika meeldis, siis ka teine osa oli super hea.

Kas keegi on veel seda sarja lugenud? Tahaksin kellegagi privaatselt muljetada. Aga võib muidugi ka kommentaarina minu postituse alla.

Mõlemad tegelased nii Takeo kui ka Kaede on minu suured lemmikud, nende vaprus ja soov leida endale koht selles karmis maailmas, inspireeris ka mind, mis siis et tegemist on väljamõeldud looga. Mõni asi võib küll tunduda täiesti kättesaamatu, kuid samas nii-nii lähedal, kui vaid seda soovida. Ma soovisin peale esimese osa lugemist, et nad saaksid kokku ja armastada üksteist.

Kas Takeo ja Kaede leiavad tee üksteiseni? Kas nad suudavad ületada kõik raskused ja luua endale kindlustunne ja rahu? Eks neile küsimustele saate vastused, kui ise seda raamatut loete. Igatahes mina olen sellest maailmast võlutud ja jätkan kindlasti ka järgmiste osade lugemist.

Kõige enam meeldis mulle see, et autor on suutnud luua nii autentse maailma, mida lugedes suudad isegi sinna ära uppuda ja miski muu enam üldse mõtetesse ei mahugi.

Soovitan kindlasti ka teistele!

Naine valges kimonos(2020)

Lugemiseväljakutse 2021

47. Raamat, mille tegevus toimub kahes ajas

Naine valges kimonos(2020)(336lk)

Autor: Ana Johns

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Jaapan, 1957. 17-aastast Naoko Nakamurat ootab korraldatud abielu isa äripartneri pojaga; see kindlustaks nende perele Jaapani ühiskonnas vajaliku staatuse. Kuid Naoko südame on võitnud Ameerika meremees, gaijin, ja abielu temaga saadaks pere häbisse. Siis aga toob ootamatu avastus endaga kaasa kujuteldamatud valikud, mille mõju ulatub üle aastakümnete.

Tänapäeva Ameerika. Sureva isa eest hoolitsev Tori Kovač leiab kirja, mille sisu seab küsimärgi alla kõik, mida ta isast, endast ja oma perest seni on teadnud. Tõeotsingud viivad naise teisele poole maakera, väikesesse mereäärsesse külla Jaapanis, kus tal tuleb rahu leidmiseks minevikuga silmitsi seista.

Tõsielust inspireeritud ning Jaapani-Ameerika ajaloos vähetuntud muserdavast ajajärgust jutustav Naine valges kimonos loob meeldesööbiva portree kahest naisest, kellest ühes peavad võitlust süda ja tavad ning teine saab oma teekonna lõpul teada kodu tõelise tähenduse.

See lugu oli nii südantliigutav, et ma võtsin endale aega, et sellest kirjutada. Nii emotsionaalne ja kurb lugu tüdrukust Naoko Nakamura, keda ootab ees korraldatud abielu, kuid tema süda on juba teisele armastusele lubatud.

Tema perekond ei kiidaks ameeriklasest meremeest kunagi heaks ja ta otsustab kuulata oma südame häält. Valiku, mille ta peab vastu võtma võib muuta tema senist elu täielikult. Jaapan on ju traditsioonide ja pika ajalooga maa, kus abielu välismaalasega on täielik tabu ja sealne elukorraldus hoopis teistmoodi kui Ameerikas.

Teisalt on ka lugu naisest nimega Tori, kes peale isa surma leiab kirja, kus paljastub tõde isa mineviku kohta. Tema elust meremehena ja abielu salapärase Jaapani tüdrukuga, kellest Tori senimaani midagi ei teadnud. Ta otsustab, et ta peab kohtuma selle naisega ja reisib kaugele Jaapanisse, et leida südamerahu. Kas ta selle ka leiab, seda lugege ise!

Ma olen väga rahul, et ma seda raamatut lugesin ja peale seda natuke aega ennast kogusin, et ka arvustus valmis kirjutada. Mulle meeldivad sellised lood ja loodan, et leian nii mõnegi veel, mis võiks mulle huvi pakkuda.

Kohe kui see raamat ilmus, siis teadsin et tahan seda lugeda. Siis oli raamatukogus pikk järjekord ja lükkasin selle loo lugemist edasi. Nüüd olles selle raamatu läbi lugenud, tean et tahan seda ka oma riiulisse. Tõesti sellest loost võiks teha ka filmi. Ma usun, et tuleks üpris põnev ja kaasahaarav, nagu oli seda lugu ise.

Mulle meeldis, et lugu oli kirjutatud nii minevikus kui ka olevikus. Jaapan mis oli sõjakeerises ja sealne tegevus toimus 1950-nendatel ja seiklus koos Naokoga. Muidugi ka tänapäeva Ameerika, kus tegelaseks oli Tori. Kaks naist ja kaks täiesti erinevat elusaatust. Kuid tõde, mida Tori otsima suundub, viib need kaks naist omavahel kokku, et leida südamerahu ja oma eluga edasi minna.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kellele meeldivad sellised raamatud!

Minu Tokyo(Nähtamatu piiri taga)(2013)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

34. Raamat, mida mõni suunamudija on soovitanud

Minu Tokyo(Nähtamatu piiri taga)(2013)(292lk)

Autor: Maarja Yano

Kirjastus: Petrone Print

Tutvustus

Pole lihtne armastada linna, mis sind esialgu eirab ja hiljem ähvardab sulle kaela kukkuda. Aga kas selleks, et ühest linnast kirjutada, pean ma teda tingimata armastama? Mõtlesin selle üle pikalt ja jõudsin järeldusele: ei pea.

Hetkest, kui loobusin kohustusest Tokyot armastada, hakkasin ma selle linna käekäigu vastu huvi tundma. Tagasihoidlik huvi kasvas aja jooksul sümpaatiaks ja edasi juba leebeks kiindumuseks.

Pidasin end ikka suureks unistajaks, aga ka oma kõige lennukamates fantaasiates ei kujutlenud ma, et ulja naljana ette võetud projekt „Jaapani poiss aastaks“ lõpeb abiellumisega samurai suguvõsasse.

Nähtamatu on see piir unistuste ja tõeluse vahel. Millal saab fantaasiast tegelikkus, võõrast inimesest oma, kaugest kultuurist kodu? Millisel hetkel saab lapsest täiskasvanu? Raske on märgata, millal ma nendest piiridest üle astusin või kas ikka astusin. 

Seekord sattusin koos raamatuautoriga Jaapanisse. Sealne elu üliõpilasena ja muidugi ka töö kinnisvara maaklerina oli üpriski huvitav. Muidugi eks see Jaapan ole üks selline värviline ja põnev koht kuhu võiks isegi reisida.

Ma tunnistan ausalt, et alguses ei saanud looga nagu vedama ja peale mõne peatüki lugemist oli isegi plaan pooleli jätta. Kuid siis suutis autor mind üllatada ja nii ma lugemist edasi jätkasingi.

Oh neid seikluseid, mis Maarjat seal ees ootasid. Ma olen väga rahul, et selle raamatuga oma lugemiskuu lõpetasin. Kuidagi hea tunne jäi ja nüüd ootan juba järgmist kuud, et mis see võiks mulle pakkuda.

Minu jaoks oli tegemist mõnusa ajaviite lugemisega, mis lasi mul rahulikult kaasa kulgeda ja sellises mõnusas enda valitud tempos. Ei olnud kuhugi kiiret ja kellegi mõrvalugu polnud vaja ka lahendada. 😀

Igatahes mulle meeldis ja usun, et julgen ka teistele soovitada!

Jaapan läbi aegade(2008)

Jaapani kirjanduse väljakutse 2021

Jaapan läbi aegade(2008)(240lk)

Autor: Olaf-Mihkel Klaassen

Kirjastus: Argo

Tutvustus

„On arusaadav, et jaapani kultuuri rolli maailma kultuuripildis ei saa ei alahinnata ega käsitleda üheselt. Tuleb arvestada Jaapani eripära ning jaapani kultuurisuhete komplitseeritud iseloomu teiste kultuuridega. Eestis tuntakse Jaapani ajaloolist ja kultuurilist arengulugu vähem kui vaja oleks. Loodetavasti tulevik parandab olukorda.” Nii kirjutab Tartu Ülikooli emeriitprofessor O.-M. Klaassen oma monograafia „Jaapan läbi aegade” lõppsõnas.
Professor Klaasseni teos ongi mõeldud sütitama Eesti lugejate hulgas laiemat huvi Tõusva Päikese Maa ajaloo ja kultuuri vastu, pakkudes ammendava valiku teemasid Jaapani minevikust ja olevikust. Raamatu peatükkides peatub autor lähemalt Jaapani mütoloogial alates kosmogoonilistest müütidest, esimeste jumalate ja Jaapani saarte tekkimisest kuni Ninigi saamiseni Jaapani valitsejaks; käsitleb Jaapani ajaloo palju vaidlusi tekitanud periodiseeringut; vaatleb nn kolme tüve teooriat elanike etnogeneesis; heidab pilgu keisri institutsiooni, samuti hariduse ja kultuuri ajaloole ning välis- ja sisepoliitikale, unustamata sealjuures ka usundilugu ja sporti kui jaapanlaste vägagi erilise kultuuri lahutamatut osa. Ning enesestmõistetavalt tuleb juttu samuraidest ja kamikazedest. Jaapani ajaloos on paraku alati etendanud suurt rolli sõjad, küll oma lähinaabrite Hiina ja Venemaaga, aga ka osalemisena globaalsetes Esimeses ja Teises maailmasõjas. Sagedastest valitsuskriisidest ning võidetud ja kaotatud sõdadest hoolimata on Jaapan endale tänapäeval kindlustanud edukalt toimiva demokraatia ning tunnustatud positsiooni rahvusvahelises suhtlemises.

Seekord valisin jaapanikirjanduse alla midagi sellist, mis räägib meile loo jaapani ajaloost ja kultuurist. Nii minevikust kui ka olevikust. Mulle meeldis, et lugu oli ladus ja selline kerge vahepala, kus väga pikki selgitusi polnud.

Kuna eelneval kuul sai loetud pigem ilukirjanduslik raamat, siis seekord selline tõsisem ja tummisem lugemine. Eks Jaapan on minu jaoks ka selline maa, kus elu jooksul peaksin ära käima ja sealset kultuuri nägema. Muidugi esimesena kui Jaapani peale mõtlen tulevad mulle meelde Geishad ja Samuraid. Eks Kahe kange saadet Jaapanis vaatasin ka suure huviga ja tundus kuidagi teistmoodi kultuur kui oleme meie siin Euroopas.

Mulle pakkus suurt huvi muidugi ajalooline pool, aga ka sealne kultuur on midagi sellist erilist, millest võiks veelgi lugeda. Muidugi sain ikka päris palju teadmisi juurde ja nautisin lugemist. Soovitan teistelegi, kes seda veel lugenud pole, kuigi eks maitsed on erinevad.

Haikud: Jaapani luulet Uku Masingu tõlkes(2016)

Lugemiseväljakutse 2020

10. Luuleraamat

Haikud: Jaapani luulet Uku Masingu tõlkes(2016)(120lk)

Autor: Uku Masing

Tutvustus

Jaapani luulet Uku Masingu tõlkes.

Uku Masingu tõlked ei ole otse jaapani keelest, vaid põhiliselt prantsuse, kuid ka saksa ja inglise keele vahendusel.
Luuletused pärinevad Masingu käsikirjast. Tegemist pole Masingu enda poolt raamatuks kavandatud luuletustega, vaid isikliku huviga, ajaviitega. Tõlked on tehtud sundimatult mõne aja jooksul nii eraldi paberitele eri võimalusi vaagides kui ka lausa raamatuäärtele prantsuskeelsete tõlgete kõrvale, olles mustandina ja puhtandina korraga; ei ole süüvitud vormiküsimustese enam kui silbilugemisesse, ei ole püütud arendada oma tõlkemeetodit.
Luuletusi võib vaadata kui Masingu isikupäraseid ja omaloomingulisi tõlgendusi.

Kuna mind huvitasid pikka aega juba aasiapärased lugemised, siis seekord sattusid pihku haikud. Ma olen neist kunagi ammu ähmaselt kuulnud ja nüüd neid lugedes tekkis täielik wau-efekt.

Sellised lühikesed kuid löövad laused, mis sind viivad maailmadesse, kuhu sa ise poleks üldse osanud minemisest  unistadagi.

Mulle meeldis see lugemine ja täitsa selline vahepala lugemine, kus palju kaasa mõtlema ei pea ja lihtsalt kulged, ühelt leheküljelt teisele.

Soovitan teistelegi!