Detektiiv Pepu(2021)

Lugemiseväljakutse 2021

14. Raamat Jaapani või Hiina autorilt

Detektiiv Pepu(2021)(88lk)

Autor: Troll

Kirjastus: Hea Lugu

Tutvustus

Pärl jaapani lastekirjandusest!

Peategelane on Detektiiv Pepu – alati rahu ise. Lemmikuteks on soojad joogid ja maiustused (eriti maguskartulikook). Huvideks teejoomine ja lugemine. Põhikildudeks „hmm“ ja „lõhnab millegi järele“. Braun on Detektiiv Pepu abiline – oma tubliduse tõttu liiga hoogu sattuv udupea.

Detektiiv Pepu esimeses raamatus on kaks juttu: „Proua Violeta salakirjajuhtum“ ja „Kes maiuspala näppas!?“.
Lahendame koos nende juhtumite saladused!

Saage tuttavaks detektiiv Pepuga, alati rahulik ja muhe detektiiv, kelle eest ei jää midagi varjatuks. Eh, tema lemmikuteks on soojad joogid ja maiustused, eriti maguskartulikook. Oh need kaks põnevat tegelast viisid mind maailma, kus ükski kuritegu ei jää lahenduseta. Muidugi on sellel vahval detektiivil ka abiline Braun, kes üleliia tubli ja täielik udupea.

Selles raamatus on kaks lahendamist vajavat juhtumit ja nende uurimine oli üpriski põnev. Kuna võitsin selle raamatu facebooki mängu loosiga, siis loodan väga, et selle sarja tõlkimist jätkatakse ka edaspidi. Tahaksin teada, milliste juhtumitega tuleb veel härra Pepul ja tema abilisel tegeleda.

Lugu ise on kõike seda, et panna sind unustama argimured ja lihtsalt nautida lugemist. Muidugi ei puudu raamatust ka vägevad pildid. Usun, et kui seda sarja edasi tõlgitaks, siis oleksin kindel lugeja!

Soovitan teistelegi ja usun, et te ei pea pettuma! Lõbusust selles loos igatahes jätkub küllaga!

Luitenaine(1968)

Jaapanikirjanduse lugemiseväljakutse 2021

Märts: Hinamatsuri – Jaapani kirjaniku raamat, mille peategelane on tüdruk või naine.

Luitenaine(1968)(168lk)

Autor: Kōbō Abe

Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus

Tutvustus

Tuntud jaapani kaasaegse kirjaniku Kobo Abe romaani “Luitenaine” sügav filosoofiline idee on kätketud lihtsakoelisse, piiratud arvu tegelastega ja mitte eriti sündmusrohkesse süžeesse.
Ühel augustikuu päeval kaob jäljetult asjaarmastaja entomoloog Niki Dzjumpei, kes tunnistatakse seitsme aasta möödudes surnuks. Tegelikult on ta vangistatud ühte rannaäärsesse kalurikülla, mida alatasa ohustab kõike enda alla mattev liiv…

Lappasin märtsikuu albumit mitu korda ja selle raamatu tutvustust lugedes, teadsin, et just see saab olema õige. Miski selle loo juures paelus mind. Ma ei oska siiani seletada mis see oli. Sama tunne oli mul siis kui lugesin Norra Metsa. Ka siis oli väga põnev, mis siis et tegemist oli üsna kurva looga.

Kui olen juba korra sõrme Jaapani kirjandusele andnud, siis tunnen, et jätkan kindlasti ka selle väljakutse täitmist. Näis kuidas järgmisel kuul läheb.

Lugu räägibki putukauurijast, kes läheb mere äärde liivaluidetele haruldasi putukaid otsima. Öömajast kujuneb aga vangistus. Kuid ta veedab seda aega kauni naise seltsis, on see ju ikka vangistus. Eks seda raamatut võib nimetada ka Jaapani klassikaks. Kohe kui raamatukappi pakk tuli, läksin kohe järgi ja asusin juba hommikul lugema. Siis lõuna ajal tuli ootamatu paus ja nüüd õhtul lõpetades, on emotsioonid nii ülevad.

Võib-olla oli lugu ka natuke klaustrofoobiline, aga võib-olla mulle ainult tundus. Ootan ka teiste kommentaare, kes on seda raamatut lugenud. Kõige ägedam on see, et see raamat ilmus 1968 aastal ja loos olid ka mõned seksistseenid, mis olid küll tagasihoidlikud, kuid olid siiski olemas. Poleks osanud oodata, et juba tol ajal oli selline asi lubatud.

Igatahes nüüd peale raamatu lugemist, julgen ka teistele soovitada. Ma ei tea miks ma niikaua valisin aga kui ükskord juba alustatud sai, siis enam pidama igatahes ei saanud. Põnevus oli nii suur, et milliseks kujuneb lõpplahendus.

Soovitan teistelegi ja kaunist õhtut!