Britt-Marie oli siin(2019)(285lk)
Autor: Fredrik Backman
Kirjastus: Varrak

Tutvustus
Kuuekümne kolme aastane Britt-Marie ei ole tegelikult üldse passiiv-agressiivne vinguviiul. Ta on lihtsalt kultuurne inimene, kelle hing kisendab, kui ta näeb mustust, kriime või valesse sahtlilahtrisse pandud nuge-kahvleid. Ta on äsja jätnud selja taha nelikümmend aastat kestnud abielu ja pannud koduperenaise ameti maha. Ainus töökoht, mida talle pakutakse, asub Borgis, majanduskriisist räsitud alevis, kus kõik ärid peale ühe õllehaisuse pitsabaari on uksed kinni pannud. Britt-Marie vihkab jalgpalli, aga jalgpall on ainus rõõm, mis Borgi elanikele veel jäänud on. See ei ole just kõige parem alus heaks läbisaamiseks, aga kui kohalik noortevõistkond vajab nii hädasti treenerit, et on valmis leppima ükskõik kellega, ei tehta pisiasjadest numbrit.
Romaan „Britt-Marie oli siin” on südamlik lugu naisest, kellel on tulnud oma elu algust eluaeg oodata. See on romaan armumisest, uutest võimalustest ja ootamatutest sõprustest. Fredrik Backmanile omaselt on selles loos küllaga sooja huumorit ja sügavat kurbust.
Olen küll varem lugenud sama autori Ove raamatut, siis peale toda jäi sisse selline pikem paus. Nüüd avastasin enda jaoks Britt-Marie. Temaga koos juba igav ei hakka. Ta on 63-aastane ja ta pole tegelikult selline vinguviiul nagu teised temast arvavad. Ta satub tööbüroosse ja ainuke tööpakkumine, mis talle pakkuda oleks on töö väikelinnas Borgis, sealses noortekeskuses. Sinna minnes ei tea Britt-Marie, mis teda küll seal ees ootab. Ta pole naine, kes oleks ootamatusteks valmis.
Mis sekeldused teda seal ees ootavad ja milliste värvikate tegelaste saab loos tuttavaks? Eks kui ise loete saate teada. Üks kindel, ma kindlasti jätkan selle autori raamatute lugemist ja kes oskab järgmist soovitada? Mis oleks loogiliselt võtta järgmine lugu, mida lugeda? Ma sain Britt-Mariega nii tuttavaks, et ei suuda tema loole mõtlemast olla. Loodan, et selle looga ei tule mingit lugemisblokki ja saan kenasti lugemistega jätkata.
Kindlasti on Britt-Marie üks värvikamaid naistegelasi, kellega on mul olnud au tutvuda. Ta on nii öelda puhtusefriik, ta vihkab jalgpalli ja miski, mitte miski ei suuda ka teda koristamisest eemal hoida. Ta peab saama seda teha ja kui ei saa, siis tundub talle, et ta võib lõhki minna.
Mul on siiralt hea meel, et ma selle loo endale lugemiseks laenutasin ja nüüd pole muud kui järgmisi tegelasi avastama. Eks neid on palju ja kindlasti kõik omamoodi head. Nüüd ma mõistan, miks osad lugejad just seda autorit kiidavad. Temas on just seda omast karakterit ja tema lood on kõik omapärased kuid siiski head. Eks igaüks võib-olla ei suuda neid lugusid lugeda, kuid mulle tundub, et mulle hakkab autori stiil täitsa meeldima.
Usun, et kes on juba seda raamatut lugenud nõustub sellega, et autor on oma omapärasuse poolest eriline ja temaga sõbraks saamine võtab tavaliselt natuke kauem aega. Eriti siis kui oled harjunud lugema just krimkasid ja põnevikke.
Kui aga sõbraks ära saada, siis läheb lugemine ludinal. Nii oli ka minuga ja ma ei kahetse lugemiseks kulunud aega. Eks ta üks ütlemata põnev öö oli koos Britt-Mariega. Sain nii naeru kui ka kurbust tunda. Soovitan küll lugeda, kuigi tegemist on eraldiseisva looga, tasuks alustada ikka Ovest, et autorit paremini tundma õppida.