Islandi kirjanduse väljakutse 2022
Sõnade jäljed tänaval(1981)(78lk)
Autor: Jón Helgason
Kirjastus: Perioodika
Tutvustus
Islandi novellistika, nagu selle maa teisedki proosažanrid, asub juurtega muinaspõhja saagakirjanduses, mille tippteosed – «Islandlaste saagad» – kirjutati üles XIII-XIV sajandil.
Kui Jón Helgason aastai 1958-1962 avaldas oma neljaköitelise ajaloolise uurimuse «Islandi rahva eluolu», kirjutati tema kohta järgmist: »… see autor käsitleb ainet kunstipärasel viisil: kui kirjanik kasutab ta materjali, mida ta on kogunud kui teadlane.»
Need sõnad kehtivad eelkõige J. Helgasoni loomingu põhiosa – Islandi aja- ja kodulooalaste teoste kohta, mida autor on monograafiatena avaldanud kümmekond ja mis on tegelikult tema nime kodumaal populaarseks teinudki; samal ajal pole ta ilmselt kogutud dokumentaalse materjali rohkuse tõttu suutnud kiusatusele vastu panna ja kasutab seda ära ka «päris» kirjanduses – ja mitte edutult.
Raamat sisaldab endas kuute lühijuttu. Kõik olid omamoodi põnevad ja minu jaoks täitsa uus kogemus. Polegi varem ühtegi sellist Islandi kirjaniku raamatut lugenud ja nüüd sai see viga ka parandatud. Ilma selle väljakutseta poleks ilmselt selle raamatuni jõudnud.
Ma usun, et see raamat jääb oma erisuse poolest pikaks ajaks meelde ja mul on hea meel, et ma selles väljakutses osalen, sest nii avardan ma oma Islandi poolset silmaringi. Ma olen varasemalt lugenud ainult sealse maa kirjanike põnevikke ja krimkasid. Tänu eelmisele kuule sai loetud Islandi saagast ja nüüd siis oli järg novellide ja lühijuttude käes. Usun, et kindlasti jätkan seda Islandi teekonda ja ootan juba huviga, mis see mulle järgmine kuu toob.
Kes tunneb, et soovib seda raamatut lugeda, siis tehke seda. Ma usun, et nii mõnigi meist leiab sealt just selle, mida ta lugemise ajal otsib.
See raamat väärib kindlasti lugemist ja just selle tõttu, et ta on nii ammu ilmunud ja lood, mis seal lugemist ootavad on kõike muud kui igavad ja kuivad. Eks tutvuge nendega ise ja saate teada, mis seal nii põnevat oli.
raamaturiiulike 