Peegelmees(Joona Linna sarja 8.raamat)(2020)

Peegelmees(Joona Linna sarja 8.raamat)(2020)(398lk)

Autor: Lars Kepler

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Reka kastis lamades püüab Jenny meenutada, mida röövi üle elanud naised on hiljem rääkinud. Kas ta peaks vastu hakkama või tasuks üritada sõbralikke suhteid luua? Läbi suule kleebitud teibi pole mõtet karjuda, keegi peale autojuhi ei kuuleks teda nagunii. Ta peab olema vait: parem on, kui mees ei tea, et ta on teadvusel. Noor neiu kaob koolist koju minnes. Viis aastat hiljem leitakse ta mõrvatuna Stockholmi keskelt mänguväljakult. Joona Linnal õnnestub valvekaamerate abil leida üks pealtnägija. Kui selgub, et tunnistajaks on vaimuhaige mees, kellel pole nähtust mingeid mälestusi, võtab Joona ühendust hüpnotisöör Erik Maria Barkiga. „Peegelmees“ on Lars Kepleri kaheksas raamat, kus tegutseb kriminaalpolitseinik Joona Linna. Seekord paljastub aga Joona räpasem pool, kust ei puudu ka narkootikumid ja nende tõttu temas elav sügav sisemine häbitunne. Vaatamata sellele ‒ või ehk just selle tõttu? ‒ võtab Joona Linna Jenny Lindi juhtumi uurimise enda peale, et oma häbi heastada. Lars Kepleri pseudonüümi taga on Rootsi kirjanikud Alexander Ahndoril ja Alecandra Coelho Ahndoril. Nende Joona Linna sari on ülimenukas kõikjal maailmas, Rootsis on nad viimase 10 aasta kõige müüvaim autor.

Üle pika aja olen jõudnud taaskord oma lemmik autori ja lemmik peategelase Joona Linna lugudeni. Temaga koos juba pingest ja põnevusest juba puudus ei tule. Eks järgmine osa Ämblik ootab ka juba oma järge. Eks seegi lugu algab sellest, et röövitakse tüdruk nimega Jenny. Ta ei tea kus ta on ja miks ta üldse rööviti. Ta kaob koolist koju minnes, just enne seda kui oleks peaaegu koju jõudnud. Viis aastat hiljem leitakse ta aga mõrvatuna Stockholmi keskel asuvalt mänguväljakult. Kes seda tegi ja miks, eks seda asubki minu lemmik politseinik Joona Linna uurima. Mida rohkem ta sellesse süveneb, seda ohtlikumaks lugu keerab.

Joona Linna on just selline tegelane, kes mulle meeldib. Temas on seda, mis mind tema lugude poole tõmbab. Muidugi pean tunnistama, et kohati jõhker oli kõik, kuid suutsin siiski looga edasi minna. Eks neile, kes sellist verist krimi väga ei loe, siis ei peagi seda tegema. Mina sain igatahes sellest loost korraliku adrenaliinilaksu kätte. Mulle need lood ülesehituse poolest meeldivad ja ma ei suuda neile vastu panna. Nauditav on lugeda ja autor on meisterlikult loonud erinevad pöörded loosse, mis sind lihtsalt kaasa haaravad, ilma et sa suudaksid lugemist lõpetada, enne kui oled jõudnud kenasti lõpu finišisse.

Selle sarja lugudega on just nii, et korra sinna karusellile oled astunud, siis on päris raske sealt ka maha tulla. Mina küll tegin siin väiksese pausi, kuid nagu ilmusid see osa ja juba ka järgmine, siis tekkis taaskord isu lugeda, mis seekord siis Joonat ees ootab. Eks ei midagi sellist, mis igale lugejale meeldiks, kuna päris detailselt on kirjeldatud seda, mis tüdrukutega tehti ja sellest lugeda on päris raske. Lisaks sellele, et lugu ise on ülesehituse poolest just loodud selleks, et seda vinget karuselli nautida, siis igale ühele ei pruugi selline verisus meeldida. Kuid mulle meeldib ja ma ei häbene seda sugugi.

Eks lugu ise on põnev ja kaasahaarav ning ma ei suutnud enne lugemist lõpetada, kui jõudsin lõpuni välja. Ma naudin krimilugusid ja see oli küll alles vinge sõit koos Joonaga. Ma elasin talle väga kaasa, et ta suudaks ikka Jenny juhtumi lahendada ja kurjategija saaks ikka oma karistuse. Kas see ka nii läheb ja millised minevikusaladused paljastuvad, seda lugege ise. Soovitan teistelegi!

Laatsarus(Joona Linna sarja 7.raamat)(2018)

Laatsarus(Joona Linna sarja 7.raamat)(2018)(428lk)

Autor: Lars Kepler

Tutvustus

Oslos leitakse ühest korterist surnud mees. Kui politseinik avab köögis sügavkülmiku, teeb ta õõvastava leiu. Ohvriks osutub keegi seni tundmatu hauarüvetaja ja trofeede koguja.

Mõni päev hiljem võtab Joona Linnaga ühendust üks saksa politseikomissar ja palub abi seoses Rostocki lähedal kämpingus toimunud mõrvaga. Joona mõistab, et muster, mis sealt paistma hakkab, on hullumeelne, kuid samas on seda võimatu eirata.

Mõned nimetaksid surnust tagasitulemist imeks, teised aga õudusunenäoks.

Kuna mulle on varemalt meeldinud Joona Linna sarja krimilood, siis pole ka seekordne lugu mingisugune erand. Mulle meeldis, et raamat on ülesehitatud nii, et põnevust jätkus kuni lõpuni.

Seekordses osas peab Joona Linna andma endast kõik, et peatada ammune vaenlane Jurek Walter. Keegi alguses ei usugi seda, et too peale viimast tulistamist üldse ellu jäi aga mida aeg edasi, seda rohkem juhtub selliseid asju, mis viitavad täielikult temale.

Saga peab ka andma endast kõik, et seista vastu sellele vastikule mehele ja ta ei tohi mittemingil juhul talle alla vanduda. Millega nad peavad mõlemad silmitsi seisma, seda peate te ise lugema!!

Mulle meeldis väga ja usun, et jätkan selle sarja lugemist, kui veel tõlgitakse.  Joona Linna on üks minu lemmikumaid politseinikke aga samuti on see autor ka samuti üks mu suuri lemmikuid. Ma pole kordagi pidanud pettuma ja usun, et nii läheb ka edaspidi.

Kohati oli pinge nii suur ja sündmused mis järjest juhtusid olid üsnagi adrenaliinirohked kuid samas ka väga põnevad. Mulle meeldis, et Saga suutis ennast kokku võtta ja teha seda mida ta kõige paremini oskab. Eks selles loos oli kõike: põgenemist, kurbust aga ka rõõmu ja pinget, mis sind endaga kaasa haarab ja enne lahti ei lase kui oled jõudnud loo viimaste lehekülgedeni.

Mulle väga meeldis ja loodan siiralt, et midagi veel on ilmumas.

 

Kes soovib võib ise seda sarja lugeda. Ma olen kõigist eelnevatest raamatutest siin kirjutanud ja loodan, et ka teile meeldib see sari kallid sõbrad.

 

Stalker(Joona Linna sarja 5.raamat)(2016)

Lugemiseväljakutse 2018

42. Kõige paksem lugemata ilukirjanduslik raamat sinu isiklikust riiulist

Stalker(Joona Linna sarja 5.raamat)(2016)(464lk)

Autor: Lars Kepler

Tutvustus

Riigi kriminaalpolitseisse saadetakse videoklipp. Keegi on seisnud aias ja filminud salaja läbi akna üht naist. Järgmisel päeval leitakse naise surnukeha, mida katavad elajalikud noahaavad. Politseini jõuab uus video, aga sealset naist ei ole võimalik tuvastada, aeg saab enne otsa. Laiba leidnud abikaasa on nii šokeeritud, et koristab kogu maja ära ja tõstab surnukeha voodisse. Ta võis näha midagi olulist, aga on nii šokis, et politsei ei saa teda üle kuulata.

Psühhiaater Erik Maria Bark kutsutakse meest hüpnotiseerima, aga see, mida too sügavas transis räägib, sunnib Erikut politseile valetama. Kui lambid põlevad, võib stalker sind õuest näha, aga kui tuli on kustunud, ei näe sa stalkerit, kes on juba toas. Pane uks lukku ja tõmba kardinad ette – põnevike meister Lars Kepler on tagasi uue bestselleriga.

Vot see oli alles lugemine. Joona Linna sari mulle väga meeldib ja olles varemalt kõik osad läbi lugenud, märkasin, et üks neist on siiski lugemata jäänud. Selleks osutus siis Stalker. Ma ei tea, kas seda on teistega ka juhtunud, aga mul oli küll pärast raamatu lõpetamist tunne, et keegi jälgib isegi mind:D Aga eks need olid lugemise kõrvalnähud.Tegu on väga hea sarjaga. Kuigi mõneti on see olnud verine, siis nüüd oli minu arust eriti õudne. Kes tahaks kohtuda Stalkeriga, kes kõigepealt sind väljast akna tagant varitseb ja siis kui sa oled kõik tuled ära kustutanud, sind toas ründab. Loodan, et suudan millegi muuga edasi minna ja järgmist Joona sarja raamatut oodata. Nüüd said siis kõik loetud ja tuleb lõpuni viia järgmised pooleli olevad sarjad. Ma julgen soovitada küll seda sarja, aga kes väga krimiromaanis verd ei talu, siis mõelge enne kui selle sarja käsile võtate, sest siin jagub igasse raamatusse palju verd. Nii põnev oli, et kahe päevaga sai raamat loetud. Ühel õhtul pool ja teisel õhtul pool. Loodan, et midagi nii põnevat veel mulle lugemisse satub. Muidugi aitäh ka Pegasusele, et see tore meeskond meieni selle sarja on toonud. Kummardan ja annan au!!! Selleks korraks siis pakaa ja näeme veel!!!

Küülikukütt (Joona Linna sarja 6.raamat)(2017)(416lk)

Küülikukütt (Joona Linna sarja 6.raamat)(2017)(416lk)

Autor: Lars Kepler

Tutvustus

Rootsi välisminister tapetakse oma Djursholmi kodus, kuid avalikkuse ees vaikitakse juhtunu maha. Liikvel on külmavereline kurjategija, keda kahtlustatakse ka sidemetes terroristidega, ja järgmine mõrv ei lase end kaua oodata.

Kaitsepolitsei on sunnitud roimari peatamiseks appi kutsuma endise komissari Joona Linna, kes on viimased kaks aastat trellide taga veetnud. Joonale tehakse pakkumine, millest ta ei saa keelduda. Nii saab alguse pöörane tagaajamine – kuid kes jahib tegelikult keda?

Kuna raamatukogus on sellele osale järjekord, siis pidin enne viiendat osa selle osa läbi lugema. Usun, et loen millalgi ka Stalkeri läbi. Mul on nii hea meel, et Joona Linna on tagasi. Peale Uneliivamehe lugemist, kartsin tõesti, et ei kohtugi temaga loos enam. Mulle meeldis see raamat ja soovitan teistelegi seda sarja lugeda. Pinget ja põnevust jätkub selles loos eriti viimaste lehekülgedeni.  Poleks osanud sellist asjade käiku üldse oodatagi. Lõpp oli ka üsnagi ootamatu ja süüdlane oli alati ühe tegelase silme all aga ta lihtsalt ei märganud seda või ei suutnud seda tähele panna. Igatahes kui Rootsi välisminister tapetakse, siis sealt asjade käik kõik algab. Muidugi arvatakse, et tegu on terroristiga aga kahjuks see nii pole. Kunagised ammused saladused tuletavad ennast jälle meelde ja asjaosalised ei taha enam neist midagi kuulda. Kuid mõrvar ei peatu enne kui on saanud oma kättemaksu ükskõik misssuguse hinnaga.  Lugu oli nii pingeline ja põnev, et ma ei suutnud enne lõpetada kui lugesin läbi. Napsasin aega ka enda uneajast ja nüüd peaks rahulikumalt võtma ja midagi vähem pingelist ja tempokat lugema. Eks selliseid raamatuid leidub ka minu riiulis. Soovitan lugeda ja loodan, et saan millalgi ka viienda osa läbi loetud, kuigi too on ka pooleli aga lihtsalt järjekorra pärast hüppasin kuuenda osa kallale. Igatahes soovin kõigile põnevaid raamatuid ja kohtumiseni järgmine kord.

Painajalik leping (Joona Linna sarja 2. raamat)(2012)

Painajalik leping (Joona Linna sarja 2. raamat)(2012)(456lk)

Autor: Lars Kepler

Tutvustus

Ilusal suveööl leitaks Stockholmi saarestikus triivivalt mahajäetud lõbusõidulaevalt noore naise surnukeha. Tema kopsud on täis soolast vett, kuid selle vee jälgi pole ei tema riietel ega teistel kehaosadel.
„Ta uppus, Joona,“ lausub kohtumeditsiini professor.
„Uppus?“
Professor noogutab ja naeratab. „Ta uppus laeva pardal.“
„Äkki keegi leidis ta merest ja tõmbas laeva pardale?“
„Kui ma nii arvaksin, siis ma ei raiskaks su aega,“ sõnab professor.

Järgmisel päeval leitakse üks mees surnuna Stockholmist, riigile kuuluvast korterist. Mees ripub laes oleva lambikonksu külge kinnitatud silmuses. Kuidas see võimalik on? Toas on kõrge lagi ja seal pole ühtki mööblitükki, millele ronida. Ometi on Joona Linna veendunud, et tegu on enesetapuga.

Muidugi on Linnal õigus, kuid see ei tähenda veel, et juhtum saaks lahendatud – tegelikkuses on hoopis tegu peadpööritavalt pingeliste ja ohtlike sündmuste ahela eelmänguga. On asju, mida ei lõpeta isegi surm…

Mulle väga meeldis. Üks parimaid krimiromaanide sarju, mida olen lugenud. Ootan juba huviga ka viiendat osa. Nii põnev ja pingeline, et ei suutnud enne lõpetada, kui sain teada millega kõik lõpeb ja milleni Joona Linna oma uurimistega jõuab. Soovitan kindlasti lugeda, kellele meeldivad krimiromaanid. Super põnev ja kaasahaarav!

 

Hüpnotisöör (Joona Linna sarja 1. raamat)(2011)

Hüpnotisöör (Joona Linna sarja 1. raamat)(2011)(462lk)

Autor: Lars Kepler

Tutvustus

„Hüpnotisöör“ algab veresaunaga – Stockholmi äärelinnas leitakse jõhkralt tapetud mehe surnukeha ning seejärel ridamaja boksist ka tema naise ja pisitütre moonutatud laibad. Pere vanemast tütrest võib saada kurjategija järgmine ohver. Raskelt vigastatud poeg, veretöö ainus tunnistaja, viibib haigla intensiivravipalatis, kus teda hoitakse narkoosis. Ainsaks võimaluseks teadmata kadunud vanemat õde mõrtsuka eest kaitsta näib olevat saada vennalt toimunu kohta tunnistus, mis on aga tema vigastuste tõttu võimatu. Üksnes hüpnoosi seisundis võiks poiss kirjeldada nähtud roima, ilma et teda tabaks pöördumatu hingeline trauma. Niisiis võtab kriminaalkomissar Joona Linna ülekuulamisprotsessi kiirendamiseks ühendust raamatu peategelase, Rootsi parima ja kuulsaima hüpnotisööri Erik Maria Barkiga.
Bark on psühhiaater ja terapeut, kes tegeleb raskete traumade ja ahistamisjuhtumitega. Kaua aega tagasi tegi ta teaduslikku uurimistööd hüpnoosi mõjust keerukatele patsientidele, kuid midagi läks tookord viltu, mistõttu Bark andis endale lubaduse mitte iial enam kedagi hüpnotiseerida. Loomulikult veenab uurija Joona Linna Barki vastumeelselt oma lubadust murdma, misjärel rullub lahti ettearvamatu ja kohutav sündmustik ning kogu tema elu näib vähehaaval kokku varisevat. Röövitakse tema verehaigust põdev teismeline poeg Benjamin, kelle elu on ohus, kui ta ei saa nädala jooksul oma järgmist medikamendidoosi, ning esile kerkivad minevikupildid traumapatsientidega peetud grupihüpnoosiseanssidest asetuvad sootuks uude valgusse.

Sammhaaval saame aimu unenäolisest reaalsusest, milles ravimisõltuvuses ja sisemiselt lõhestunud arst Erik Maria Bark ise sumpab. Hüpnootilise lõdvestuse erinevate staadiumite kaudu satume hüpnotisööri isiklikele hingelistele madalikele, kus võib kohata ka tema endisi patsiente. Nende hulgas leidub nii kurjategijaid kui ohvreid.

Kahe jalaga kindlalt maa peal seisev politseikomissar Joona Linna aga suudab seevastu kõigis olukordades rahulikuks jääda ja kainet mõistust säilitada.

Üks parimaid kirimiromaane, mida olen lugenud. Olen varemalt ka tema raamatute kohta siin kirjutanud ja tema on üks mu lemmikumaid krimiautoreid. Väga meeldis, olen suur kirmikate lugeja ja tema raamatud on väga põnevad ja kaasahaaravad. Mulle väga meeldis ja soovitan teistelegi! Super!

 

Uneliivamees(Joona Linna sarja 4.raamat)(2014)

Uneliivamees(Joona Linna sarja 4.raamat)(2014)(424lk)

Autor:  Lars Kepler

Tutvustus

Anders taob raskele metalluksele ja hüüab, aga peaarst ei tee lahti. Patsiendi poole pöördudes kõmab Andersi peas pulss. Jurek Walter istub endiselt põrandal, pilgutab paar korda tema poole silmi ja hakkab end siis püsti ajama.
„See on vale,” ütleb Jurek nii, et lõuale pritsib verd. „Nad ütlevad, et ma olen koletis, aga mina olen ainult inimene …”

Raamatu sündmustik areneb peamiselt talvises ja lumises Rootsis, kuid jõuab ka endise Nõukogude Liidu aladele. Mööda raudteed astub jäises öös segaduses ja raskelt vigastatud luukerena kõhn noormees. Peagi selgub, et ta on üks aastaid tagasi kaduma läinud lastest. Kuid kus ta oli, kes veel sinna jäi ja kes neid kinni hoidis? Psühhiaatriahaiglas on juba kolmteist aastat isolaatoris erirežiimiga sundravil sarimõrvar, kellega personalil, patsientidel ja teistel on keelatud rääkida, sest hirmuärataval kombel on temaga kasvõi natuke suhelnud inimesed end pärast tapnud või teistele halba teinud. Ühtlasi tundub, et mees on korraga mitme koha peal ja tegutseb edasi… Uurija Joona Linnat seovad juhtumiga isiklikud äärmiselt valusad ja julmad mälestused.

Super hea krimiromaanide sari, loetud siis juba neli osa, oodata on veel ka viiendat, kindlasti plaanin veel selle autori raamatuid lugeda. Väga põnev ja kaasahaarav krimilugu, mis oli nii pingeline ja sündmuste rohke, et ei suutnud enne lõpetada kui sain teada, kuidas kõik lõpeb. Lõpp muidugi oli ootamatu ja jättis lugeja järele mõtlema, mis siis kõigest edasi saab.  Mulle väga meeldis. Minu arvates üks parimaid sarju, soovitan kindlasti seda sarja lugeda, ma võin garanteerida, et põnevus ja pinge on tagatud. Ootan põnevusega viiendat osa, sest siis saab teada, mis saab edasi Joona Linnast ja tema tegemisest.  Muidugi oli vahepeal kõhe tunne seda raamatut lugedes, aga kõik selliseid tunded käivad ju selliste raamatute lugemise juurde. Ma arvan, et nüüd tuleb paus krimiromaanides ja valin midagi lõbusamat lugemiseks.  Ma olen kaua seda raamatut lugeda tahtnud ja siis eelmine nädal õnnestus mul see raamatukogust saada ja asusin kohe õhinaga lugema. Ma ei tea midagi on neis raamatutes, et ei suuda enne lõpetada kui juba läbi. Super oli igatahes ja nagu ma ütlesin, soovitan lugeda!  😉

 

Tuletunnistaja(Joona Linna sarja 3.raamat)(2013)

Tuletunnistaja(Joona Linna sarja 3.raamat)(2013)(460lk)

Autor: Lars Kepler

Tutvustus

Kogu maailmas kasutab politsei keerukate juhtumite lahendamisel meediumide ja spiritistide abi. Seda tehakse aastas korduvalt, kuigi ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et meedium oleks lahendusele ka kaasa aidanud.

Flora Hansen kutsub end spiritistlikuks meediumiks ja on aastaid elatist teeninud sellega, et teeskleb surnutega rääkimist. Ühel augustiõhtul loeb ta ajalehest, et destruktiivse käitumisega tütarlaste kinnises hoolekandeasutuses on toime pandud kohutav mõrv. Flora Hansen otsustab helistada politseile ja väidab, et on ühenduses tapetu hingega.

Tõendid viitavad vaieldamatult sellele, et mõrvar on üks hoolealustest, heatahtlik ja vaikne tüdruk, kes põgenes asutusest mõrvaööl. Kui Joona Linna asub tema minevikku uurima, selgub, et tüdruk ei ole mitte alati olnud nii heatahtlik.

Joona uurib kuriteopaika kauem kui ükski teine komissar. Ometi ei ole ta rahul, ta mõtleb, et peab nägema veel midagi, enne kui pääseb sellest kohutavast ruumist. Ta peab leidma mingi detaili, mis aitaks teda edasi, mis aitaks niidi nõela taha panna.
Ta silmitseb voodis lebavat tütarlast. Tolle paljalt nahalt hoovab veel nõrka soojuskuma. Tüdruku käed on surutud näo ette, nagu mängiks ta peitust. Joona kummardub tema kohale ja avastab, et midagi on tüdruku vasaku nimetissõrme küüne all. See näib kui sügavpunane liivatera, rubiinikild. Joona pilgutab silmi, et nägemist teravdada. Verd täis pritsitud toas on raske keskenduda väikesele punasele terakesele, aga ta ei anna alla, kummardab lähemale, tunneb tüdruku magusat lõhna ja taipab äkki, mida ta küüne all näeb.

Kurjategija jälitamine võtab üha vägivaldsemaid ja ootamatumaid pöördeid. Iga vastus viiks justkui uute mõistatusteni, sirge tee lõpeb labürindiga. Kuigi uurimine on jooksnud ummikusse, ignoreerib politsei Flora Hanseni telefonikõnet. Esialgu nõuab naine oma jutu eest raha, kuid seejärel palub vaid üha meeleheitlikumalt, et teda ära kuulataks.

 

Üks parimaid krimilugude sarju, mida olen lugenud. Väga põnev ja kaasahaarav lugu, mida oli väga põnev lugeda, pingeline mõrvari otsimine.Päris huvitav ja põnev lugemine oli. Kaasahaarav ja pingeline politseitöö, mis viis väga ootamatu lõpuni.  Mulle isiklikult väga meeldis uurija Joona Linna mõttetöö ja see, et ta suutis leida nii palju juhtlõnge, et leida tõeline süüdlane ja ta pidi seisma ka silmitsi enda mineviku saladustega, mis lisas raamatule veel vürtsi juurde. Kavas ka viimane osa lugeda ja usun, et tõotab tulla väga põnev lugemine. Soovitan seda sarja teistelegi.