Minu Nepaal(Muinasjutte Himaalaja jalamilt)(2009)(215lk)
Autor: Kaia-Kaire Hunt
Kirjastus: Petrone Print
Tutvustus
Ma ei tahtnud elada elu, mis on ette kirjutatud: käia koolis, saada haridus, minna tööle, abielluda, osta maja, saada lapsed, võtta koduloom, puhata mõnes kuurortis, külastada vahel harva sõpru, käia tööl… ja õhtuti, väsinuna päevategemistest mõtelda, kas see oligi nüüd see elu, mida tahtsin. Otsustasin, et loon endale elu, kuhu ei kuulu kunagi sõnad „sooviksin, et ma oleksin ka teinud…“
Ma teadsin, et kusagil meie sees on paik, kus suur igavesti püsiv rahu ja õnnetunne ei sõltu mitte millestki peale meie endi poolt loodu. Mina leidsin selle Nepaalis elades, kohtudes oluliste inimeste ja õpetajatega, nautides igal hommikul müstiliselt ilusat Himaalaja mäefronti ning töötades vabatahtlikuna kohalikus lastekodus. Avastasin jooga, ajurveda, tiibeti meditsiini ja põneva ringide teooria.
Ja kui keegi küsib minult, et mida sa teeksid teisiti, kui sul oleks elada üksainus aasta, siis ma ei muudaks midagi ega hakkaks kuidagi teistmoodi elama.
Minu seekordne lugemisteekond viis mind koos autoriga Nepaali. Tundsin end seal olles, kui päriselt kuhugi kohale jõudnu. Endalgi on senise elu rutiinist kõrini ja tore oli koos selle looga sattuda Nepaali. Pisut ka Tiibetisse, eks see lugu oligi nagu autori uuesti sünd. Ta soovis nii väga senisest elust pääseda ja läks selleks Nepaali, et seal vabatahtlikuna kohalikus lastekodus tööd teha. Püüdis leida endas seda sisemist rahu ja niimoodi ta jõudis nii jooga, ajurveda ning ka tiibeti meditsiini juurde. Muidugi ka põneva ringide teooriani.
Seda kõike lugedes tundsin, et tahaksin ka oma elus midagi muuta ja mõned plaanid on juba valmis mõeldud, loodan, et ka täituvad. Kuid eks see raamat raputas pisutki minu maailma, kus ma seniajani olin elanud. Kõike tuleb teha nii, et ise oled rahul.
Väga inspireeriv lugu ja püüan veel mõne raamatu läbi lugeda, enne kui algab järgmine kuu. Päris mitmeid selle sarja raamatuid on enda lugemislauale jõudnud, kui kes on veel midagi leidnud, siis võib julgelt soovitada. Siirad tänud kaaslugejale, kes mulle seda raamatut lugemiseks soovitas.
Tore on avastada paiku, kus ise pole veel käinud, kuid loo kirjutanud autor on ja võib-olla on mulgi tulevikus võimalus Nepaali näha, seda lopsakat rohelust ja muidugi mäed. Kaanepilt oli juba iseenesest võluvalt lummav.
Soovitan teistelegi, sest see lugu on seda väärt!
raamaturiiulike 