Minu Muhumaa. Lühike libahuntide ajalugu(2018)

Minu Muhumaa. Lühike libahuntide ajalugu(2018)(232lk)

Autor: Katrin Pauts

40405348

Tutvustus

Muhulaste erksate värvide lembus meenutab mulle lõunamaad. See on paralleel, milleni jõuan Muhut kirjeldades üha ja üha. Siin puudub põhjamaine kargus, siin ei ole midagi halli. Muhu rahvakultuur on Eestis üks omanäolisemaid ja tänaseni suurepäraselt säilinud aga tänu tugevale ringkaitsele. See pole tolmustesse muuseumieksponaatidesse tardunud, vaid elus, hingav ja võbelev kultuur.

Kui lahkelt peaks üks väike kogukond omaks võtma võõrast? „Minu Muhumaa“ räägib nii julmusest kui ka alalhoidmisest. Räägib, mis tunne on kasvada mandrilt saabunud sissetungija tütrena saarel, kus austus su vastu algab esivanematest ja oskustest-teadmistest, mida ainult põline muhulane saab oma lastele edasi anda.

Olen olnud ajakirjanik Tartus ja Tallinnas, kirjutanud romaane, teinud telesaateid ja -seriaale. Aga Muhus see ei loe. Olen Muhumaal sündinud ja rohkem kui pool oma elust ka püsivalt elanud, aga seegi ei loe. Loeb pärand, mis on tähtsam kui sissekanne sünnitunnistusel. Muhus loeb, kas naine on võimeline endale ise rahvarõivad tikkima ja õigel viisil hapurokka valmistama. Ma ei ole. Ja see määrabki kõik.

Ajaviiteks täitsa hea lugemine aga raamat polnud midagi sellist, mida tahaks enda riiulisse ka. On olnud paremaid Minu-sarja raamatuid ja seekord saab see raamat hindeks kolm tärni. Miks?

Sellepärast, et ma vist ootasin midagi muud, midagi Muhu kaunist loodusest ja isegi ühtegi pilti polnud raamatusse lisatud. Mis oli üsnagi kurb. Oleks tahtnud näha mõnd kaunist rahvariiet, nagu seal oli kirjeldatud aga ei midagi.  Eks ma ta ajaviiteks lugesin ja ei usu, et ta kauaks meelde jääb.

Katrin Pauts kui krimikirjanik meeldib mulle küll. Isegi tema seriaale olen ma suure huviga telekast vaadanud ja need meeldisid mulle samuti. Eks temas ongi ainest suuresti krimiraamatuid kirjutada.  Või see ainult mulle tundub, kuid ta ise ka raamatus ütleb, et keegi teine oleks pidanud selle Minu Muhumaa kirjutama.

Kes soovib siis võib seda lugeda. Võib-olla teistele meeldib see raamat rohkem. Aga nagu ma ütlesin, siis niisama lugemiseks kuskil rannas sobib ta küll.